Kiiritusravi on üks vähiravi põhimeetodeid, mida kasutatakse väga erinevate kasvajate ravis. Patsient võib kiiritusravi saada iseseisva ravina, kuid sageli on see osa suuremast raviplaanist, kuhu kuuluvad ka kirurgiline ja süsteemne ravi. Tänapäevane kiiritusravi on muutunud järjest täpsemaks ning ravi planeerimisel püütakse ühelt poolt mõjutada kasvajat võimalikult tõhusalt, kuid teiselt poolt säästa ümbritsevaid terveid kudesid. 

Täna, 7. septembril tähistatava ülemaailmse kiiritusravi teadlikkuse päeva puhul räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonnajuhataja kohusetäitja dr Madis Joonsalu lähemalt, mida patsiendil kiiritusravi kohta teada tasub. 

Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum alustavad 26. mail 2026 kopsuvähi diagnoosimise raviteekonna pilootprojektiga, mille eesmärk on jõuda vähikahtlusest diagnoosini senisest poole kiiremini ning sellega parandada patsientide prognoosi ja ravitulemusi.

Kopsuvähk on maailmas üks surmavamaid vähivorme ja sageli avastatakse see hilises staadiumis. Eestis saab aastas kopsuvähi diagnoosi ligi 800 inimest aastas. 

Tartu Ülikooli Kliinikum täiendas olemasolevat tagasisidesüsteemi, mille tulemusel saavad patsiendid anda tagasisidet oma vastuvõtu kohta selle toimumise järgselt.

Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on tagasisidevõimaluste laiendamine oluline, et saada vahetu tagasiside selle kohta, kuidas kliinikumi patsiendid tervishoiuteenust hindavad, ent ka selle kohta, mida patsiendid lisaks vajavad. „Nii alustasimegi oktoobris kliinikumi patsientidelt vahetu tagasiside küsimist soovitusindeksi meetodil. Soovitusindeksi meetod aitab mõista, kui edukad oleme oma tegevustes praegu ning prognoosida tulevikku meie patsientide ootustest ja kogemustest lähtuvalt. Samuti võimaldab pidev tagasiside patsientidelt saadud info põhjal teha vajadusel jooksvalt muudatusi,“ selgitas õenduse ja patsiendikogemuse juht.