Maliigne (pahaloomuline) melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib pigmentrakkudest ehk melanotsüütidest. Valdavalt tekib maliigne melanoom nahas, kust ta võib edasi levida lümfisõlmedesse ja siseorganitesse. Maliigne melanoom on naha pahaloomulistest kasvajatest kõige pahaloomulisem.
Melanoom esineb tavaliselt täiskasvanutel, kuid vahetevahel ka lastel ja noortel.

Esinemissagedus ja riskifaktorid

Haigestumus on viimase 30 aasta jooksul saavutanud epideemilise ulatuse valge elanikkonna hulgas paljudes maailma piirkondades ja haigestumuse kasv jätkub. Eesti Vähiregistri andmetel oli haigestumus nahamelanoomi Eestis ajavahemikul 2004-2009 meestel 7 ja naistel 14,8 / 100 000 elaniku kohta. Viimase 30 aasta jooksul on haigestumus suurenenud üle kolme korra.
Melanoomid moodustavad umbes 5% nahakasvajatest, ent samal ajal põhjustavad 90% nahakasvajatest tingitud surmadest.

Maliigse melanoomi varajased tunnused:
Kõige sagedamini on melanoomi varaseks tunnuseks muutused olemasolevas pigmentlaigus või nahale tekkiv täiesti uus pigmentmuutus:
• asümmeetria - ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga,
• serva ebakorrapärasus - serv on sakiline, sälgustatud ja ähmastunud,
• värvuse varieeruvus - ühes pigmentlaigus on must, pruun või helepruun pigment. Osa piirkondi võivad olla valget, punast või tumesinist värvi,
• läbimõõt üle 5 mm - pigmentlaik suureneb, kasvades aeglaselt nahal laiemaks.
Iseloomulik on ka ketendus või koorikuga kattumine, veritsus, haavandumine või punetuse tekkimine pigmentlaiku ümbritsevas nahas. Eeltoodud muutuste tekkimisel pigmentlaigus pidage kindlast arstiga nõu.
Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid kontrollile pigmentmuutusi süvitsi uurivale nahaarstile.

Maliigse melanoomi riskifaktorid:
Kõrgenenud risk haigestuda melanoomi on inimestel, kellel esineb
• nahatüüp I-II,
• perekonnas on olnud melanoom või teisi halvaloomulisi kasvajaid,
• inimesel endal või tema lähedastel veresugulastel hulgaliselt tavalisi või ebakorrapäraseid neevuseid nahal,
• päikesepõletusi, eriti korduvaid ja lapseeas,
• kes kasutavad solaariumi.

Nahatüübid:
Nahatüüpe määratakse ultravioletsest kiirgusest põhjustatud nahareaktsiooni alusel:
I - päikesepõletus tekib alati, nahk ei päevitu,
II - päikesepõletus tekib alati, nahk päevitub vähe,
III - päikesepõletus tekib harva, nahk päevitub alati,
IV - päikesepõletus ei teki kunagi, alati kaasneb päevitus.

Kuidas vältida või vähendada melanoomi haigestumise riski?
Enamik nahamelanoomi juhtumeid on seotud ärahoitava riskifaktoriga - ülemäärase päikesekiirguse toimega.
Haigestumist on võimalik vältida:
• Hoiduge pikaajalisest viibimisest tugeva päikesekiirguse käes. Pole olemas tervislikku ja ohutut päevitust - päevituse teke on alati märgiks, et UV-kiirguse poolt kahjustatud nahk püüab ennast kaitsta.
• Ärge käige solaariumis.
• Kasutage UV- kiirguse vastu kaitsefaktoriga päevituskreemi. Mida heledam ja tundlikum on nahk, seda tugevama faktoriga kreemi kasuta.
• Kandke riideid, mis kaitsevad UV-kiirguse eest
• Kaitske oma lapsi, sest lapse nahk on eriti tundlik päikesepõletusele ja enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused on kõige suuremaks melanoomi riskifaktoriks edasises elus.
Inimestel, kellel on suurem risk haigestuda nahavähki soovitatakse kogu keha naha kontrolli dermatoskoopiliselt nahaarstil 1 kord aastas.

Vähi õigeaegne avastamine sõltub

• kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest,

• kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel,

• küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel,

• oluline on teada, et enne igasuguse ravi alustamist tuleb alati välja selgitada haigusnähtude põhjus,

• haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

Ravi
Varakult avastatud maliigne melanoom on ravitav haigus.
• operatsioon (kasvaja kirurgiline eemaldamine)
• keemiaravi (kasvajarakkude hävitamine medikamentidega – nn. süsteemne ravi, sest vereringes ringlevad medikamendid hävitavad vähirakke kogu organismis
• kiiritusravi (kasvajarakkude hävitamine kiiritusega) - kasutatakse teatud kaugele arenenud melanoomiga juhtudel
• immuunravi - organism püütakse viia sellisesse olukorda, kus ta ise kasvaja vastu võitleb. Selleks kasutatakse kehaomaseid või laboris valmistatud substantse, mis organismi kaitsemehhanisme ergutavad.
• Nn. „märklaud“ ravi, kus kasutatakse bioloogilisi preparaate, mis mõjutavad otseselt kasvajaraku erinevaid signaalmehhanisme, takistades sellega pahaloomuliste rakkude kasvu ning edasist arengut

Operatsioon on kõikide maliigse melanoomi staadiumide puhul esmaseks ravivormiks.
Selleks on kasutusel erinevad operatsioonimeetodid:
- Esmane ekstsisioon, st. kasvajakude eemaldatakse eemaldatakse lõikega tervetes kudedes, umbes 1-2 mm kaugusel kasvaja piiridest - võimaldab täpsemalt hinnata kasvaja paksust ja omadusi ning selle alusel tehakse edasine raviplaan.
- Teisene "laialdane" ekstsisioon, st. kasvaja või esmase väljalõikamise armi eemaldamine laialt koos ümbritsevate kudedega. Tekkinud nahadefekti likvideerimiseks kasutatakse vastavalt vajadusele nahaplastikat.
- laialdase ekstsisiooniga samal ajal tehakse tavaliselt nn. vahimeeslümfisõlme biopsia, uurimaks kasvaja levikut tema algsest tekkekohast lähimsse lümfisõlmede regiooni, mis on olulise edasise ravi ja prognoosi määramiseks
- Maliigse melanoomi paiknemisel jäsemetel laialdaste või hulgikolletena kasutatakse vahel isoleeritud jäseme perfusiooni. Siis tabab suurem osa manustatavast medikamendist otse kasvajakoldeid.

Kliinilised uuringud

Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.

Uuendatud: 2015