Kusepõis on õõnesorgan, mis asub väikeses vaagnas. Tema ülesandeks on kusetorudest tuleva uriini kogumine ja väljutamine kusiti kaudu. Üle 90% kusepõievähkidest areneb kuseteede seinu katvast koes (sarnaselt ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis), sellist kasvajat nimetatakse transitoorrakuliseks ehk uroteliaalseks kartsinoomiks. Sellist tüüpi kasvaja teke on väga selgelt seotud suitsetamisega.
Teistest kasvajatüüpidest võib kusepõies esineda veel adenokartsinoom, mille teket seostatakse pikaajaliste ning sagedaste põletike ning kroonilise ärritusega ning lamerakuline vähk, mille riskifaktorid on sarnased adenokartsinoomile.
Esinemissagedus ja riskifaktorid
Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. Mehed haigestuvad üle kahe korra sagedamini kui naised. Haigestumus sageneb vanemas eas eriti üle 65-aastaste inimeste hulgas, 5% esineb alla 45-aastaste seas.
Suitsetamist peetakse üheks tähtsamaks kusepõievähi riskifaktoriks. Tubakasuitsus sisaldub üle 200 otsese või kaudse kantserogeense (vähkitekitava) aine, millest suur osa eritub organismist uriiniga. Ohtlikud on ka mõned tööstuslikud toorained (aromaatsed amiinid, nitrosoamiinid), samuti rohke kohvi tarbimine. Ohustatumad on kusepõiehaigusi põdejad (krooniline kusepõiepõletik, kusepõiekivid, kusepõie bilhartsioos - troopiline infektsioon).
Kusepõievähi tekke riski suurendavad ka eelnev kiiritusravi väikese vaagna piirkonnas (nt. eesnäärme- või emakakaela pahaloomulise kasvaja tõttu) ning varasem keemiaravi tugevalt põit ärritavate preparaatidega (nt. tsüklofosfamiid).
Haigusnähud ja varase avastamise võimalused
Kõige sagedasem esmassümptom on valutu hematuuria ehk kuseveresus.
Teised kaebused tulenevad kusepõie ärritusnähtudest: raskendatud urineerimine, sagenenud urineerimine, kusepeetus.
Kasvaja võib avaldada survet või levida naaberorganitele (kusejuhad, kusiti, pärasool, meestel eesnääre, naistel tupp) ja häired võivad esineda siis ka nende organite poolt. Üldnähte (kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus) esineb harva. Haigusnähud võivad olla mõnikord tingitud ka siiretest kopsudes (köha, põletik), luudes (valud, luumurrud), maksas.
Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, mis võivad viidata kusepõie pahaloomulisele kasvajale, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes suunab Teid uroloogi konsultatsioonile.
Kusepõievähi varane avastamine sõltub:
• kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest
• kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel
• küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel.
Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.
Uuringud ja raviotsus
Uriinianalüüsiga on võimalik avastada mikroskoopiliselt vähirakke ja samuti määrata vere esinemine uriinis.
Uteeterotsüstoskoopia - endoskoopiline uuring mille korral viiakse instrument kusiti kaudu kusepõide ja vaadeldakse kusepõie seina, vähi kahtlusel on võimalik võtta koeproove. Ultraheliuuring - võimaldab avastada suuremaid muutusi kusepõieseinal, hinnatakse seina piirjoonte korrapärasust ja võimalikke lisamasse kusepõies. Samuti annab ülevaate teistest vaagna ja kõhuõõneorganitest.
Lisauuringud (kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia) on vajalikud haiguse levikuulatuse täpsustamiseks.
Uuringute abil määratakse kindlaks kasvaja leviku ulatus. Seda kirjeldatakse arstide poolt staadiumina.
Kasvaja leviku ulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse igale patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse pahaloomulise kasvaja juhtumi ravitaktika. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.
Ravi
Tervendav ravi kusepõievähi korral on kirurgiline. Enamasti on kusepõievähk avastamisel pindmise kasvuga (kahjustab vaid limaskesta, ei levi kusepõie seina lihaskihti). Seetõttu on sageli võimalik teostada tervendavat ravi ilma kusepõit eemaldamata - s.o kusitikaudne kusepõieresektsioon (TURB). Sellele võib järgneda vajadusel ka kusepõiesisene keemiaravi või immuunravi veiste tuberkuloosibakteriga (Bacillus Calmette Guerin ehk BCG).
Kui kasvaja on tunginud juba kusepõie lihaskihti on tervendava ravi meetodiks osa, enamasti aga kogu kusepõie kirurgiline eemaldamine koos vaagna lümfisõlmede eemaldamisega. Et saavutada paremaid ravitulemusi, teostatakse operatsioonieelselt ka keemiaravi, et vähendada kasvaja mõõtmeid ning edasise leviku riski. Keemiaravi vähendab samuti kasvaja taastekke riski tulevikus ning pikendab haigete eluiga.
Kuseteede taastamiseks (rekonstruktsioon) kasutatakse tänapäeval peamiselt kahte meetodit. Esimesel juhul rajatakse püsiv uriinireservuaar, mida patsient peab iseseisvalt kateetri abil läbi kõhuseinale toodud ava tühjendama. Teisel juhul moodustatakse soolest "uus" kusepõis, mis ühendatakse kusitiga ja urineerimine toimub loomuliku tee kaudu. Viimane operatsioon pole näidustatud juhtudel, kus kasvaja levib kusiti vahetus läheduses.
Lisaravina ja levinud kasvajate puhul kasutatakse vajadusel süsteemset või kusepõiesisest keemiaravi ja/või kiiritusravi.
Kliinilised uuringud
Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.
Uuendatud: 2015