Kõhunääre ehk pankreas (lad. k. pancreas) on ca 15 cm pikkune koeline pirniviilukujuline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao taga kõhu tagaseinal. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena.
Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Teiseks pankrease ülesandeks on organismi suhkrujaotust ja -kasutamist kontrolliva insuliini tootmine.
Pankreasevähk on haigus, mille puhul tekivad ja paljunevad vähirakud pankrease koes.

Esinemissagedus ja riskifaktorid
Kõhunäärme ehk pankreasevähki esineb suhteliselt sageli. Eestis leitakse aastas ca 250 uut pankreasevähi juhtu. Pankreasevähk Eestis ja ka mujal sageneb. 2001. aastal leiti Eestis seda kasvajat kokku 195 juhul, 98 mehel ja 97 naisel. 2011. aastal avastati 253 juhtu, 120 mehel ja 133 naisel.
Riskitegurid kõhunäärmevähi tekkeks on:
• krooniline pankreatiit tõstab riski 3 korda
• pikaajaline suitsetamine tõstab riski rohkem kui 2 korda
• pankreasevähi esinemine lähisugulastel
• rasvumistõbi
• sapikivitõbi
• diabeet
• vanus – 2/3 patsientidest on üle 65-aastased
• sage alkoholi tarbimine võib olla seotud pankreasevähi tekkega
• rohke punase liha söömine võib olla seotud pankreasevähi tekkega

Haigusnähud
Pankreasevähki on raske diagnoosida, kuna varases arengujärgus see sageli olulisi kaebusi ei anna. Kaebused selle kasvaja korral sarnanevad paljude teiste ülakõhuorganite haiguste sümptoomidega. Sagedasemad on
• selge põhjuseta kaalulangus, nõrkus ja väsimus, vähene palavik
• isutus, iiveldus, ka oksendamine
• ülakõhu ja selja valu, vöökujuline valu
• naha või silmade kollasus
• kasvajale võib viidata ka järsku algav suhkurtõbi, eriti vanuses üle 50 eluaasta.
Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid uuringutele gastroenteroloogile, kirurgile või onkoloogile.

Vähi õigeaegne avastamine sõltub
• kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest,
• kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel,
• küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel,
• oluline on teada, et enne igasuguse ravi alustamist tuleb alati välja selgitada haigusnähtude põhjus,
• haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist

Uuringud
Esimeseks uuringuks eelnimetatud haigusnähtude korral on enamasti kõhuõõne ultraheliuuring ehk sonograafia.
Kui ultraheliuuringul on kõhunäärme piirkonnas näha kasvajakahtlasi muutusi või leitakse ebaselge põhjusega sapiteede laienemine, siis täpsustatakse leidu kompuutertomograafiaga (CT). Kompuutertomograafia tehakse sellisel juhul rindkerest ja kõhuõõnest. See on põhiuuring, mis annab enamasti vastuse, kas on tegemist pankrease kasvajaga. Lisaks on sellega võimalik hinnata kasvaja levikut oma tekkepiirkonnas ning kontrollida teisi piirkondi ja organeid võimalike kaugsiirete e. metastaaside suhtes. Vahel on täpsema diagnoosi jaoks vaja lisada magnetresonantstomograafia (MRT).
Vajalik võib olla endoskoopiline uuring ösofago-gastro-duodenoskoopia. Sellel juhul viiakse suu kaudu makku ja kaksteistsõrmiksoolde elastne torujas instrument, mis võimaldab silmaga kontrollida üle nende organite sisepinna ja vajadusel võtta proovitükke. Viimast juhul, kui pankreasevähk on neisse sisse kasvanud.
Vajalikuks võib osutuda endoskoopilise ja röntgenuuringu kombinatsioon endoskoopiline retrograadne kolangi-pankreatograafia (ERCP). See on uuring, kus endoskoobi kaudu viiakse pankrease juhasse ja/või sapiteedesse peenike toru, mille kaudu need täidetakse kontrastainega ja tehakse haigusprotsessi hindamiseks röntgenpilte. Pankreasepea vähk võib suruda kinni sapiteed ning patsiendil võib sellest tekkida naha, silmavalgete ja limaskestade kollasus e. ikterus. ERCP-l võib saada sellist olukorda lahendada, lükates sapiteedesse neid avava toru e. stendi.
Kui kasvaja on levinud ja operatsiooni seetõttu plaanis ette võtta pole, siis on kasvaja olemuse hindamiseks vaja võtta kasvajakahtlasest piirkonnast nõelaga biopsia sonograafilise kontrolli all. Biopsia tähendab rakuproovi võtmist. Need proovid uuritakse mikroskoobi all ja määratakse selliselt kasvaja liik.
Vahel juhtub, et eelnimetatud meetodid ei anna piisavat informatsiooni ja ette tuleb võtta diagnostiline operatsioon, mille käigus selgitatakse välja, kas on tegemist kasvaja või mitte.

Pankreasevähi jaotus staadiumitesse (lihtsustatud variant):
Staadiumid on kasvaja levikut iseloomustav süsteem, mis määrab ära ravimeetodite valiku ja haiguse edasise kulu.
• 0 staadium - tegemist on kasvaja algstaadiumiga, nn. in situ kasvajaga, see paikneb pankrease juhas vaid limaskesta kõige pindmisemas kihis, kuid puuduvad siirded
• I staadium: kasvaja piirdub kõhunäärmega
• II staadium: kasvaja on levinud naaberorganitesse (kaksteistsõrmiksool, sapijuhad, magu, põrn, käärsool) ja/või kasvaja on andnud regionaalseid siirdeid kõhunäärme ümbruse lümfisõlmedesse
• III staadium: kasvaja on sisse kasvanud maksavärati arteritesse või ülemisse mesenteriaalarterisse
• IV staadium: esinevad kaugsiirded
Kasvaja leviku ulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse iga pahaloomulise kasvaja raviplaan. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.

Ravi
Ravi on enamasti multimodaalne e. kombineeritud. See tähendab, et raviplaani koostamisel ja läbiviimisel töötavad käsikaes vähikirurg, keemiaraviarst ja kiiritusraviarst. Raviplaani otsuse tegemisel ja elluviimisel arvestatakse ka patsiendi soovi.

Kirurgiline ravi
Ravivõimalused ja prognoos sõltuvad haiguse leviku ulatusest ehk staadiumist. Pankreasevähi potentsiaalselt tervistav ravi on operatsioon. Pankreasevähi kirurgiline eemaldamine on võimalik juhul, kui vähk pole sisse kasvanud lähedalasuvatesse suurtesse elutähtsatesse veresoontesse ja pole andnud siirdeid muudesse organitesse.
Kui vähk on pankrease peas, tehakse nn. Whipple´i operatsioon, kus eemaldatakse pankrease pea koos kaksteistsõrmiksoole, mao alaosa, sapipõie ja ühissapijuha lõpposaga ning ümbritseva lümfisõlmi sisaldava rasvkoega.
Ulatuslikuma, eriti pankrease keha vähi korral tehakse pankreatektoomia ehk pankrease täielik eemaldamine koos kaksteistsõrmiksoole, osa mao, sapipõie, põrna ja pankreast ümbritseva lümfisõlmi sisaldav rasvkoega.
Vähi korral pankrease sabas tehakse nn. distaalne pankrease resektsioon, eemaldatakse pankrease keha- ja sabaosa ning põrn koos ümbritseva lümfisõlmi sisaldava rasvkoega.
Vähi leviku korral olulistesse arteritesse (maksavärati arteritesse või ülemisse mesenteriaalarterisse) ja siirete korral teistesse organitesse pole seda operatsioonil võimalik täielikult eemaldada. Kuid vahel tuleb ka siis opereerida, et leevendada haiguse sümptoome. Näiteks kui vähk on sulgenud kaskteistsõrmiksoole ja toit ei pääse seetõttu maost edasi, saab mao ühendada sulguskohast edasi asuva peensoolega. Kui vähk surub kinni ühissapijuha suubumiskoha kaksteistsõrmiksoolde ja maksas toodetav sapp soolde ei pääse, muutuvad haige silmad ja nahk kollaseks. Sellisel puhul on võimalik teha umbunud kohast möödajuhtiv seesmine ühendus või asetada sapiteedesse sappi väljajuhtiv peen toru. Kolmandaks võimaluseks on sapivoolu taastamine ERCP-l (vt. alalõik Uuringud).

Keemiaravi (vähirakkude hävitamine spetsiaalravimite abil) kasutatakse tervistavate operatsioonide järgselt kõrge taaspuhkemise-ohuga haigetel ravitulemuste parandamiseks. Mitte-opereeritavatel haigetel kasutatakse keemiaravi (ka koos kiiritusraviga) kasvaja arengu pidurdamiseks ja haigusnähtude (valu) leevendamiseks.

Ravijärgne haige jälgimine
Kõik radikaalselt opereeritud pankreasevähiga haiged käivad regulaarsel kontrollil. See kestab viis aastat. Esimestel kahel aastal kontrollitakse haiget 4 kuu järgi, järgneval kahel aastal 6 kuu järgi, viimasel aastal üks kord.

Prognoos
Kõhunäärmevähi haigete ravitulemused on halvad. Tagasihoidlike haigusnähtude tõttu avastatakse enamasti kasvaja hilja, radikaalne operatsioon ei ole sageli võimalik naaberorganite haaratuse ja kaugsiirete tõttu. Siiski on viimastel aastatel täiustunud kirurgilise ja keemiaravi võimalused ravitulemusi parandanud. Uuringud on näidanud, et seedetrakti pahaloomuliste kasvajatega patsientide operatsiooni-järgne elulemus sõltub suurel määral kirurgia-osakonna sellealastest kogemustest. Kvaliteetne kirurgiline operatsioon on üks kõhunäärmevähi haigete elulemust mõjutavaid tegureid.

Kliinilised uuringud
Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.

Uuendatud: 2015