Eesnääre on meeste näärmelis-lihaseline organ, mis asub vaagnas kusepõie ja kusiti vahel, ette jääb vaagnaluu ja taha pärasool. Eesnäärmesse suubuvad seemnepõiekeste juhad.

Noore mehe eesnääre kaalub ca 25 grammi, on elastne ja sile.
Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid meestel kopsuvähi järel. Kokku haigestub üle 15% meestest. Vanusega haigestumus kasvab.
2009. aastal diagnoositi Eestis 925 uut eesnäärmevähi juhtu (Eesti Vähiregister).

Riskitegurid

• vanus üle 60 eluaasta (haigestumine on kõige sagedasem 65-74 aastaste meeste seas. (k.v. 66 a)
• perekondlik eelsoodumus

Võimalikud soodustavad tegurid:
• keskkonna saaste mõju
• normaalsed ealised (vananemine) ja haiguslikud hormonaalsed muutused
• eesnäärme põletikulised haigused ( krooniline prostatiit)
• rasvarikas toit

Vähi varane avastamine sõltub:
• kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest
• kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel
• küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel.
Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

Haigusnähud
Varases arengujärgus eesnäärmevähi spetsiifilised kaebused puuduvad. Urineerimisraskused avalduvad siis, kui kasvaja ahendab kusitit või kusepõiekaela. Et kasvaja areneb sageli (70%) näärme äärmistes osades, tekivad kaebused alles kasvaja hilisemas arengujärgus.
Hilisemas kasvaja arengustaadiumis võib esineda spermas verd või esineb püsiv valu vaagnas, mis on tingitud kasvaja sissekasvust vaagna luudesse ja närvidesse.
Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes määrab Teil PSA analüüsi ning vajadusel suunab teid edasisele kontrollile uroloogi juurde.
Varase avastamise võimalused:
Eesnäärmevähi õigeaegne avastamine on võimalik vaevusteta meeste eesnäärme kontrollimisel. Sagedase haigestumuse tõttu kasutatakse mõnedes riikides edukalt sõeluuringuid. Kasvaja avastamiseks kasutatakse üht või mitut eesnäärme uurimise meetodit.
Arstile tuleks pöörduda ka eesnäärme-vaevuste esinemisel. Vaevuste põhjuseks on enamasti eesnäärme healoomuline suurenemine, kuid vähi võimaluse saab välistada vaid uuringutega.

Uuringud
• DRE - digitaalne rektaalne läbivaatus. Läbi pärasoole on sõrmega võimalik kombata eesnääret ja avastada selles tavalisest koes tihkemaid (kasvaja)sõlmi.
• PSA - prostata spetsiifiline antigeen on vereanalüüsil määratav eesnäärmele iseloomulik aine. Kõrgenenud väärtused on iseloomulikud eesnäärme kasvajale.
• TRUS - transrektaalne ehk pärasoole-kaudne ultraheliuuring võimaldab avastada tavalisest eesnäärmekoes erineva tihedusega sõlmi.
Diagnoosi kinnitab eesnäärmest võetud koeproovi mikroskoopiline uuring. Lisauuringud (vaagna ja kõhukoopa ultraheliuuring, kompuutertomograafia, kopsude röntgenuuring) võimaldavad täpsustada kasvaja leviku ulatust organismis.

Uuringute abil määratakse kindlaks kasvaja leviku ulatus. Seda kirjeldatakse arstide poolt staadiumina. Kasvaja leviku ulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse igale patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse pahaloomulise kasvaja juhtumi ravitaktika. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.

Ravi
Siireteta ja naaberorganite haaratuseta kasvajate tervendava ravi valikmeetodiks on operatsioon - eesnäärme täielik eemaldamine koos seemnepõiekestega (radikaalne prostatektoomia).
Kasvaja leviku või haige üldseisundi tõttu (sageli on tegemist eakate haigetega) ei ole operatsioon sageli võimalik. Samas on eesnäärme kude hormoontundlik ja ka eesnäärmevähk allub hästi hormoonravile.
Testosteroon ehk meessuguhormoon stimuleerib hormoontundlike eesnäärmevähi rakkude kasvu.
Hormoonravi eesmärgiks on vähendada testosterooni ja selle metaboliitide, dihüdrotestosterooni ja östradiooli tootmist organismis, see aeglustab eesnäärme suurenemist ja vähirakkude arengut.

Väike osa (umbes 5%) eesnäärme kasvaja vorme (hormoonsõltumatud) ei allu üldse hormoonravile ja suur osa hormoonravile alguses hästi reageerivaid kasvajaid muutuvad hormoonsõltumatuks mõneaastase ravi järel. Hormoonravis kasutatakse erinevaid keemilisi ühendeid.

Kõige levinumad hormoonravi meetodid on:
• testosterooni tootmist munandites vähendavate ainete manustamine
• östrogeenide manustamine
• munandite eemaldamine e. nn kirurgiline hormoonravi
• antiandrogeenne ravi androgeenide (sh. testosterooni) mõju blokeerimiseks

Luteiinhormooni vabastava hormooni analoogid
LH-RH analoogid vähendavad testosterooni tootmist stimuleeriva luteiniseeriva hormooni (LH) tootmist hüpofüüsis. Ravi algfaasis toimub siiski meessuguhormooni taseme tõus, mis võib esile kutsuda kasvajast tingitud vaevuste ajutise süvenemise.
Seetõttu on soovitatav vastavaid ravimeid ravi algfaasis 1 kuu jooksul kombineerida antiandrogeenidega.
Kuigi analoogid ei ravi eesnäärmevähki, kasutatakse neid vähirakkude levimise aeglustamiseks ning kaugelearenenud eesnäärmevähi kaebuste vähendamiseks ja valude leevendamiseks.

Östrogeenid
Kuigi erinevalt muudest hormoonravi preparaatidest puudub östrogeenide pikemaaegsel kasutamisel osteoporoosi tekitav kõrvaltoime, on östrogeenravil oluliseks kõrvaltoimeks mõju mehe üldtervisele, eelkõige südame ja veresoonkonna seisundile. Samuti on eksperimentaalsed uuringud tõestanud, et östrogeenid võivad oma retseptorite kaudu olla agressiivsete ja kiiresti arenevate eesnäärme kasvajate põhjustajaks.

Orhiektoomia
Orhiektoomia on kirurgiline munandite eemaldamine. Protseduur ei ravi kasvajat, kuid seda kasutatakse vähirakkude levimise aeglustamiseks ning kaugelearenenud eesnäärmevähi kaebuste vähendamiseks ja valude leevendamiseks vanemaealistel meestel.
Operatsiooni järgselt võib patsiendil esineda kuuma- ja higistamishooge, luuhõrenemist, impotentsust ja libiido langust.

Antiandrogeenne ravi
Antiandrogeenid on meessuguhormoone blokeerivad ravimid, mis takistavad androgeenide, sh. testosterooni toimet organismis.
Antiandrogeenid ei ravi kasvajat, neid kasutatakse vähirakkude levimise aeglustamiseks ning kaugelearenenud eesnäärmevähi kaebuste vähendamiseks ja valude leevendamiseks.
Kõrvatoimeteks võivad olla libiido langus, rindade valulikkus ja kuumahood.

Meessuguhormooni mahasurumisel organismis pidurdub eesnäärmevähi areng, võimalik on kasvaja taandareng. Meessuguhormooni sisalduse vähendamiseks organismis kasutatakse erinevaid ravimeid või eemaldatakse munandite suguhormooni tootev säsikude.

Kiiritusravi kasutatakse samuti edukalt mitteopereeritavate või hormoonravile tundetute eesnäärmekasvajate korral.
Kiiritusravi suudab hävitada kõrgema diferentseerumisastme ja organi sisese kasvuga kasvajaid, seega on see raviviis radikaalse prostatektoomia arvestatav alternatiiv. Eesnäärmest väljapoole levikul võib samuti kiiritusravi kasutada, kuid siis ei pruugi ravi vähki enam välja ravida, vaid vähendab kaebusi ja edasise leviku võimalusi.
Kiiritusravi järgsed kaebused on libiido langus, kõhulahtisus ja verikusesus, kuid need kaovad enamasti mõne nädala jooksul peale ravi lõppu.

Keemiaravi rakendatakse siirdeid andnud eesnäärme vähi ravis.

Kliinilised uuringud

Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.

Uuendatud: 2015