Sapipõis on enamikul inimestest vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku. Sapipõis paikneb maksa alapinnal ja on ühismaksajuha väljasopistus.
Sapipõis funktsioneerib seedeelundkonnas reservuaari ja sapiväljutuselundina.
Sapiteed on maksas üksteisega ühinevate ja seeläbi üha laienevate juhade (torujate moodustiste) süsteem, mis väljub maksast ühissapijuhana. See suubub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde). Ühissapijuhaga on sapipõiejuha abil ühenduses sapipõis. Maksas tekkiv sapp koguneb juhadesse, liikudes edasi sapipõide.

Sapipõievähk on haigus, mille puhul sapipõie seinas tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Seda kasvajat esineb harva.. Sapiteedevähk on haigus, mille puhul sapiteede seinas tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Ka seda kasvajat esineb harva.

Esinemissagedus ja riskifaktorid

Eestis leiti 2011 aastal 57 uut sapipõie- ja sapiteedevähi juhtu - meestel 26 ja naistel 31 uut juhtu. Haigestumus on väikese tõusutendentsiga. Naistel esineb sapipõie- ja sapiteedevähki rohkem kui meestel.

Riskitegurid sapipõie- ja sapiteedevähi tekkeks on:
• vanus- sapipõievähk on reeglina eakate inimeste haigus
• sugu - naistel esineb poolteist kuni kaks korda sagedamini kui meestel
• sapikivitõbi - põhjustab kroonilist põletikku
• healoomulised kasvajad (adenoomid, papilloomid) ja tsüstid muutuvad pahaloomuliseks harva (<5%)
• sapiteede funktsiooni häired pärast operatsioone (sapipõie eemaldamine, rajatud ühendused sapiteede ja soole vahel)
• rohkem ohustatud on ka haavandilist koliiti (soolepõletikku) põdevad inimesed, kuna neil tekib sagedamini primaarne skleroseeriv kolangiit
• ülekaalulisus ja metaboolne sündroom
• suitsetamine
• kokkupuude kantserogeenidega: õli-, paberi-, keemia-, jalatsi-, tekstiilitööstuses töötamine. Kaevanduse töötajad, kes puutuvad kokku radooniga
• krooniline maksahaigus (maksatsirroos ja hepatiit)
• geneetilised sündroomid: Lynch´i sündroom ja biliaarne papillomatoos

Haigusnähud ja varane avastamine

Sapipõie- ja sapiteedevähki on raske diagnoosida, sest varases arengujärgus see enamasti olulisi vaevusi ei põhjusta.

Haigusnähud:
• sapiteede sulgusest tingitud naha ja silmade kollasus
• ülakõhuvalu
• isutus, iiveldus, kaalulangus
• vähene palavik
• veritsusest ja aneemiast tingitud naha kahvatus jms
• sageli on kasvaja paremal pool ülakõhus käega kombatav ka väga väheste vaevuste korral
• vahel leitakse algav vähk mingil muul põhjusel (kivid, põletik) eemaldatud sapipõie seinast

Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid uuringutele gastroenteroloogile, kirurgile või onkoloogile.

Varase avastamise võimalused
Vähi õigeaegne avastamine sõltub:
• kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest
• kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel
• küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel
• oluline on teada, et enne igasuguse ravi alustamist tuleb alati välja selgitada haigusnähtude põhjus
• haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist

Uuringud ja raviotsus

Rindkere ja kõhu kompuutertomograafia (CT) tehakse kõigile sapiteede – või sapipõievähiga haigetele. Selle eesmärgiks on hinnata kasvaja levikut oma tekkepiirkonnas ning kontrollida teisi piirkondi ja organeid võimalike kaugsiirete e. metastaaside suhtes. Vajalik võib olla ka gastro-duodenoskoopia (mao ja kaksteistsõrmiksoole sisepinna vaatlus) või sapiteede ja kõhunäärmejuha röntgen-uuring (endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia, ERCP). Viimase käigus saab ühissapijuhast võtta kas sappi või koe tükk ning mikroskoobiga uurida, kas selles on vähirakke.
Mõnikord, kui eelnimetatud meetodid piisavat informatsiooni ei anna, tuleb kasvaja kahtlusel diagnoosimiseks ette võtta operatsioon.

Sapipõie- ja sapiteedevähi jaotus staadiumitesse, s.o kasvaja levikut iseloomustav süsteem, mis määrab ära ravimeetodite valiku ja haiguse edasise kulu. Jaotus staadiumitesse on erinev sapipõie vähi, maksaväliste sapiteede vähi ja maksasiseste sapiteede vähi puhul.

Sapipõievähi staadiumid:
0 staadium: piirpahaloomuline ehk in situ kasvaja
I staadium: kasvaja piirdub sapipõiega
II staadium: kasvaja levib läbi sapipõie seina, kuid siirdeid ega läbikasvu teistesse organitesse ei esine
III staadium: kasvaja on levinud kas maksa või teistesse naaberorganitesse või on andnud siirdeid lähedastesse lümfisõlmedesse
IV staadium: kasvaja on levinud portaalveeni või maksaarterisse või vähemalt kahte naaberorganisse või esinevad kaugsiirded

Maksaväliste sapiteede vähk:
0 staadium: piirpahaloomuline ehk in situ kasvaja
I staadium: kasvaja piirdub sapijuhaga või on levinud läbi sapijuha seina
II staadium: kasvaja on levinud sapipõide, kõhunäärmesse, kaksteistsõrmiksoolde või teistesse naaberorganitesse või on andnud siirdeid lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse
III staadium: kasvaja on levinud lähedalasuvatesse suurtesse veresoontesse
IV staadium: esinevad kaugsiirded

Maksasiseste sapiteede vähk:
0 staadium: piirpahaloomuline ehk in situ kasvaja
I staadium: üksik kasvajakolle, mis ei levi veresoontesse
II staadium: üksik kasvajakolle, mis levib veresoontesse või mitu kasvajakollet, kas levikuga veresoontesse või mitte
III staadium: Kasvaja läbib maksa peritoneumi või on levinud naaberorganitesse
IV staadium: Kasvaja on levinud mööda sapijuhasid või on levinud lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse või esinevad kaugsiirded

Kasvaja leviku ulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse iga pahaloomulise kasvaja raviplaan. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.

Ravi

Ravivõimalused ja prognoos sõltuvad haiguse leviku ulatusest ehk staadiumist ja patsiendi seisundist. Kui vähk piirdub vaid sapipõiega või maksaväliste sapiteedega, saab selle operatsioonil täielikult eemaldada. Vähi leviku korral ümbritsevatesse organitesse (maks, jämesool, kaksteistsõrmiksool, magu, kõhunääre) või siirete korral lümfisõlmedesse ja teistesse organitesse pole seda operatsioonil võimalik täielikult eemaldada. Maksasiseste sapiteede vähi eemaldamise välistab kasv suurtesse maksasoontesse, tõsine maksafunktsiooni häire ja siirete esinemine.
Sapipõie- ja sapiteedevähi potentsiaalselt tervistav ravi on kirurgiline. Sapipõievähi täielik eemaldamine on võimalik ainult juhul kui kasvaja pole levinud väljapoole sapipõit. Sellisel juhul eemaldatakse kogu sapipõis, osa sellega piirnevast maksast ning sapipõiega seoses olevad lümfisõlmed.
Kui on tegemist maksasiseste sapiteede eemaldatava vähiga, teostatakse maksaresektsioon ehk maksa osaline eemaldamine. Kui maksaväliste sapiteede eemaldatav vähk on maksaväratis (väljumiskohal maksast), eemaldatakse ühissapijuha, sapipõis ja osa maksaväratis paiknevast maksakoest. Seejärel tehakse peensoole ja maksasiseste sapiteede vahel ühendus. Kui maksaväliste sapiteede eemaldatav vähk on lähedal suubumiskohale kaksteistsõrmiksoolde, tehakse nn Whipple´i operatsioon. Sellel juhul eemaldatakse ühissapijuha lõpposa, pankrease pea, kaksteistsõrmiksool ja osa maost koos ümbritseva lümfisõlmi sisaldava rasvkoega.
Kui vähk on levinud väljapoole sapipõit või sapijuhasid, on võimalik operatsiooni abil leevendada sümptome. Näiteks kui sapivool soolde on vähi tõttu blokeerunud ja haige muutub kollaseks, on võimalik teha umbunud kohast möödajuhtiv seesmine ühendus või asetada sapiteedesse sappi väljajuhtiv peen toru. Sapivoolu taastamiseks on võimalik asetada umbunud kohta spetsiaalne dreen.
Kiiritus- ja keemiaravi üksikult või kombineerituna hävitavad vähirakke, vähendades seeläbi levinud kasvaja suurust, pidurdavad selle arengut ning leevendavad haige vaevusi.
Sapipõie – ja sapiteedevähi ravi on enamasti multimodaalne e. kombineeritud. See tähendab, et raviplaani koostamisel ja läbiviimisel töötavad käsikaes vähikirurg, keemiaraviarst ja kiiritusraviarst. Raviplaani otsuse tegemisel ja elluviimisel arvestatakse ka patsiendi soovi.

Ravijärgne jälgimine

Kõik sapiteede– ja sapipõievähiga haiged võetaks arvele onkoloogi juures ja neid kontrollitakse kindlate skeemide alusel, milles arst ja haige omavahel kokku lepivad. Regulaarne kontroll toimub viie aasta vältel. Esimestel kolmel aastal kontrollitakse haiget 6 kuu järgi, järgneval kahel aastal 12 kuu järgi.

Prognoos

Sapipõie- ja sapiteedevähi haigete prognoos on halb. Tagasihoidlike vaevuste tõttu on seda õigeaegselt raske avastada. Haigus esineb sageli eakatel inimestel, kellel võib ravimeetodite valik kaasuvate haiguste tõttu olla piiratud. Maksavärati ja suurte elutähtsate veresoonte lähedal paiknevat kasvajat on sageli ka väikestele mõõtmetele vaatamata võimatu eemaldada. Seetõttu on radikaalse operatsiooni võimalused siin piiratud. Keemia- ja kiiritusravi annavad aga vaid ajutise efekti.

Kliinilised uuringud

Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.

Uuendatud: 2015