Tartu Ülikooli Kliinikumis 2022. aasta alguses avatud palliatiivravi osakond pakub patsientidele elulõpuravi, mis toob viimastesse elupäevadesse inimväärsust raskete vaevuste leevendamisega.
Dr Katrin Elmet kliinikumi anestesioloogia osakonnast ning kliinikumi kliinilise eetika komitee esimees ja hingehoidja Naatan Haamer rääkisid Kliinikumi Lehele, kuidas on muutunud ühiskonna suhtumine elu lõpu teemadesse ning mida see tervishoius endaga kaasa toob.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodi kliinilise eetika komitee 1998. aastal, esimesena Eestis. Maailmas loodi esimesed kliinilise eetika komiteed (edaspidi KEK) haiglate juurde USAs 1980. aastate alguses[1]. Milliseks on aastatega kujunenud kliinilise eetika komitee funktsioon?
KEKide loomise taust on kirju. Laiema eeldusena võib esile tuua üldisi ühiskondlikke suundumusi lääneriikides pärast II maailmasõda kui liberaalse individualismi levik ning patsientide paternalismikriitilised hoiakud oma õiguste ning raviotsuste osas lõid pinnase taoliste institutsioonide tekkeks. Konkreetsemalt olid just meditsiinitehnoloogia kiirest arengust tulenevad dilemmad need, mis tekitasid vajaduse uut sorti ekspertiisi järele haiglates (nt ajusurma küsimus, defitsiitsete dialüüsimasinate õiglane jaotamine, mõistlikud ravipiirangud jne). Teinekord loodi KEK institutsionaalse reaktsioonina mõne keerulisema juhtumi järellainetuses. Samuti oli oluline kliinilist eetikat oluliseks pidavate indiviidide initsiatiiv (muu hulgas võis siin rolli mängida eetika- ning kommunikatsiooniõpetuse vähesus traditsioonilises meditsiinihariduses). Ning eks hakkas mingil hetkel tööle ka doominoefekt, st KEKi kui üha laieneva rahvusvahelise praktika eeskuju ja levik.
Augustikuu esimesel nädalal, 1.–7. augustil, tähistatakse üle kogu maailma rinnaga toitmise nädalat, et suurendada teadlikkust rinnapiima kasulikkusest ema ja lapse tervisele. Vaid 21% Eesti imikutest toitub kuuendal elukuul ainult rinnapiimast ning selleks, et suurendada emade teadlikkust rinnaga toitmise kasudest ja vajalikkusest, pakub Kliinikumi naistekliinik emadele tasuta erinevaid tegevusi.
Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekeskuse ämmaemandusjuhi Marrit Kanna sõnul soovitab Maailma Terviseorganisatsioon toita imikut vaid rinnapiimaga ning ilma lisatoitudeta kuni lapse pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. „Selgub, et Eestis on see nii 21% laste puhul – vastavalt Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta statistikale olid täielikult rinnapiimatoidul ühenädalaselt 80%, ühekuuselt 73%, kolmekuuselt 59% ja kuuekuuselt 21% imikutest. Seega on oluline suurendada rinnaga toitmise osas teadlikkust ning seda nii tervishoiusüsteemis kui ka üldisemalt ühiskonnas. Rinnaga toitmine on võimas alus lapse elukestvale tervisele ja arengule,“ rääkis ämmaemandusjuht.
