Tartu Ülikooli Kliinikumis 2022. aasta alguses avatud palliatiivravi osakond pakub patsientidele elulõpuravi, mis toob viimastesse elupäevadesse inimväärsust raskete vaevuste leevendamisega.
Dr Katrin Elmet kliinikumi anestesioloogia osakonnast ning kliinikumi kliinilise eetika komitee esimees ja hingehoidja Naatan Haamer rääkisid Kliinikumi Lehele, kuidas on muutunud ühiskonna suhtumine elu lõpu teemadesse ning mida see tervishoius endaga kaasa toob.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodi kliinilise eetika komitee 1998. aastal, esimesena Eestis. Maailmas loodi esimesed kliinilise eetika komiteed (edaspidi KEK) haiglate juurde USAs 1980. aastate alguses[1]. Milliseks on aastatega kujunenud kliinilise eetika komitee funktsioon?
KEKide loomise taust on kirju. Laiema eeldusena võib esile tuua üldisi ühiskondlikke suundumusi lääneriikides pärast II maailmasõda kui liberaalse individualismi levik ning patsientide paternalismikriitilised hoiakud oma õiguste ning raviotsuste osas lõid pinnase taoliste institutsioonide tekkeks. Konkreetsemalt olid just meditsiinitehnoloogia kiirest arengust tulenevad dilemmad need, mis tekitasid vajaduse uut sorti ekspertiisi järele haiglates (nt ajusurma küsimus, defitsiitsete dialüüsimasinate õiglane jaotamine, mõistlikud ravipiirangud jne). Teinekord loodi KEK institutsionaalse reaktsioonina mõne keerulisema juhtumi järellainetuses. Samuti oli oluline kliinilist eetikat oluliseks pidavate indiviidide initsiatiiv (muu hulgas võis siin rolli mängida eetika- ning kommunikatsiooniõpetuse vähesus traditsioonilises meditsiinihariduses). Ning eks hakkas mingil hetkel tööle ka doominoefekt, st KEKi kui üha laieneva rahvusvahelise praktika eeskuju ja levik.
Täna, 8. mail toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis kriisiõppus Tervex, mille eesmärk oli harjutada arstiabi andmist varje tingimustes, samuti hulgikannatanutega olukordade lahendamist. Tervex on osa Eesti kaitseväe korraldavast rahvusvahelisest suurõppusest SIIL.
Stsenaariumi järgi oli sõjalise rünnaku oht kõrge, millest teavitamiseks anti õhuhäire. Seejärel evakueeriti Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna, intensiivravi osakondade ning operatsiooniteenistuse patsiendid varjendisse. „Kliinikumi uue lastekliiniku maja ehitamise ajal algas ka sõda Ukrainas, mistõttu otsustas Kliinikumi juhtkond rajada planeeritud kahekorruselisse maa-alusesse parklasse varjumise võimalused. Ravitöö mõttes tähendab see valmidust nii ravivoodite jaoks, hapniku- ja elektrivalmidust, aga ka näiteks suruõhu ja andmeside toimimist,“ selgitas Kliinikumi õppuse juht ning 5. kliinilise valdkonna juht dr Jaan Sütt.
