Tartu Ülikooli Kliinikumis 2022. aasta alguses avatud palliatiivravi osakond pakub patsientidele elulõpuravi, mis toob viimastesse elupäevadesse inimväärsust raskete vaevuste leevendamisega.
Dr Katrin Elmet kliinikumi anestesioloogia osakonnast ning kliinikumi kliinilise eetika komitee esimees ja hingehoidja Naatan Haamer rääkisid Kliinikumi Lehele, kuidas on muutunud ühiskonna suhtumine elu lõpu teemadesse ning mida see tervishoius endaga kaasa toob.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodi kliinilise eetika komitee 1998. aastal, esimesena Eestis. Maailmas loodi esimesed kliinilise eetika komiteed (edaspidi KEK) haiglate juurde USAs 1980. aastate alguses[1]. Milliseks on aastatega kujunenud kliinilise eetika komitee funktsioon?
KEKide loomise taust on kirju. Laiema eeldusena võib esile tuua üldisi ühiskondlikke suundumusi lääneriikides pärast II maailmasõda kui liberaalse individualismi levik ning patsientide paternalismikriitilised hoiakud oma õiguste ning raviotsuste osas lõid pinnase taoliste institutsioonide tekkeks. Konkreetsemalt olid just meditsiinitehnoloogia kiirest arengust tulenevad dilemmad need, mis tekitasid vajaduse uut sorti ekspertiisi järele haiglates (nt ajusurma küsimus, defitsiitsete dialüüsimasinate õiglane jaotamine, mõistlikud ravipiirangud jne). Teinekord loodi KEK institutsionaalse reaktsioonina mõne keerulisema juhtumi järellainetuses. Samuti oli oluline kliinilist eetikat oluliseks pidavate indiviidide initsiatiiv (muu hulgas võis siin rolli mängida eetika- ning kommunikatsiooniõpetuse vähesus traditsioonilises meditsiinihariduses). Ning eks hakkas mingil hetkel tööle ka doominoefekt, st KEKi kui üha laieneva rahvusvahelise praktika eeskuju ja levik.
Südame isheemiatõvega patsientidel on aspiriin asendamatu ravim tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste, nagu näiteks südameinfarkti ennetamisel, samuti südame pärgarterite ahenemise või ummistuste ravi ehk perkutaanse koronaarangioplastika järel tüsistuse vältimisel.Aspiriini roll neil juhtudel on vähendada verehüübimist, mille tulemusel on omakorda võimalik ennetada või takistada südame veresoonte ummistumist trombiga.
Aspiriini suhtes esineb 2,5% rahvastikust ülitundlikkus, kuid seni ei ole tõestatud turvalist varianti aspiriini asendamiseks. Üheks lahenduseks on aspiriini desensibiliseerimine, mida selgete juhiste puudumise tõttu tehakse harva.Kuna aspiriinivaba antitrombootilist ravi praegu ei ole, on oluline aspiriini ülitundlikkusega patsientide puhul siiski teha varajane desensibiliseerimise katse.
