Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Raud (Fe) on organismis vajalik paljude ensüümide ja muude valkude ehituses ning funktsioneerimises, nt hapniku transpordis ja koehingamises. Organism saab rauda toidust. Vaba raud on toksiline, normaalselt on kogu raud organismis seotud valkudega: plasmas transferriiniga, depoodes apoferritiini ja hemosideriiniga ning erütrotsüütides hemoglobiiniga. Fe määramisel seerumis mõõdetakse ainult transferriiniga seotud (transportvorm) rauda. Fe kontsentratsioon varieerub füsioloogilistes tingimustes suures vahemikus (bioloogilise variatsiooni koefitsient 23%), suurim kontsentratsioon esineb hommikuti. Fe üksinda ei iseloomusta rauadepoode suurust ega organismi küllastatust rauaga. Informatiivseim on raua, ferritiini ja transferriini lahustuvate retseptorite kontsentratsiooni üheaegne määramine. Rauapuudusaneemia eristamiseks kroonilise haiguse puhusest aneemiast on informatiivne transferriini saturatsiooni väärtus kombinatsioonis seerumi rauatasemega.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proov ei tohi olla hemolüütiline! Proov tuleb võtta hommikul ja enne ravi alustamist rauapreparaatidega!
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) või geeliga LH-katsuti (roheline kollase rõngaga või heleroheline kork) |
Säilivus | Seerum/plasma toatemperatuuril seitse päeva, +4 °C kolm nädalat, -20°C aastaid |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: kolorimeetriline meetod
Referentsväärtused
< 14 a | M, N 5–25 µmol/L |
14 a – < 19 a | M 8–31 µmol/L |
N 6–31 µmol/L | |
≥ 19 a | M 11–28 µmol/L |
N 6,6–26 µmol/L |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Koos transferriini määramise ja transferriini saturatsiooni arvutamisega rauapuudusaneemia eristamine kroonilise haiguse puhusest aneemiast; hemokromatoosi ja rauamürgistuse diagnoosimine.
Fe kontsentratsiooni vähenemine
Fe kontsentratsiooni suurenemine
Vaata lisaks:
Koostajad: Vivian Heek, Kaja Vaagen
Muudetud 12.03.2021