Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Ferritiin on rauda sisaldav intratsellulaarne valk, mis on organismi raua depoovorm. Ferritiini on kõige enam hepatotsüütides ning maksa, põrna ja luuüdi makrofaagides. Seda on samuti lümfotsüütides, fibroblastides ja küpsevates erütroblastides. Vähesel määral tsirkuleerib ferritiini veres ja kuna seerumi ferritiin pärineb põhiliselt rauadepoodest, siis on seerumi ferritiini väärtus rauadepoode täitumuse üks adekvaatsemaid näitajaid ega sõltu transferriiniga seotud raua hulgast. Madal ferritiininivoo on alati seotud rauadepoode vähesuse või puudumisega. Rauapuuduse korral langeb ferritiini tase väga varajases faasis enne aneemia kujunemist. Ferritiin on ka ägeda faasi valk – selle kontsentratsioon suureneb põletike korral.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) või geeliga LH-katsuti (roheline kollase rõngaga või heleroheline kork) |
Säilivus | Seerum/plasma toatemperatuuril kaks päeva, +4 °C üks nädal, -20 °C üks aasta |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)
Referentsväärtused
< 1 a | 12–327 µg/L | |
1 a – < 4 a | 6–67 µg/L | |
4 a – < 7 a | 4–67 µg/L | |
7 a – < 13 a | M | 14–124 µg/L |
N | 7–84 µg/L | |
13 a – < 18 a | M | 14–152 µg/L |
N | 13–68 µg/L | |
18 a – < 61 a | M | 30–400 µg/L |
18 a – < 61 a | N | 13–150 µg/L |
Eakamatel patsientidel võivad esineda referentsvahemikest kõrgemad ferritiini väärtused.
Näidustus ja kliiniline tähendus
Rauapuuduse ja rauapuudusaneemia diagnostika ja ravi jälgimine. Rauavarude seire krooniliste neeruhaiguste korral. Imikute, rasedate rauapuuduse sõeltestimine. Lisauuring hemokromatoosi diagnostikas ja ravi seires.
Ferritiin on koos transferriini lahustuvate retseptoritega (Transf-sR) rauapuudusaneemia diagnoosimise valiktestiks.
Ferritiini kontsentratsiooni vähenemine
Ferritiini kontsentratsioon seerumis väheneb rauapuuduse prelatentses faasis, mille korral väheneb raua hulk depoodes. Rauapuuduse süvenedes ja rauapuudusliku erütropoeesi kujunedes lisandub madalale ferritiininivoole transferriini lahustuvate retseptorite taseme tõus (hemoglobiin on veel referentsvahemikus). Normaalsed ferritiini väärtused ei välista rauapuudust (ferritiin on ägeda faasi valk).
Rauapuuduse peamised põhjused on raua vähesus toidus, krooniline verekaotus (meno- ja metrorraagia, verejooks gastrointestinaaltraktist), vähenenud imendumine, suurenenud tarbimine (rasedus, laktatsioon, kiire kasvuperiood).
Ferritiini kontsentratsiooni suurenemine
Ferritiini kontsentratsioon seerumis suureneb raualadestuse (hemosideroos, hemokromatoos) korral. Ferritiini taseme tõus koos transferriini saturatsiooniga ≥ 45% viitab pärilikule hemokromatoosile.
Ferritiin kuulub ägeda faasi valkude hulka ja selle tase on tõusnud ägedate ja krooniliste maksahaiguste, infektsioonide ja põletike (artriidid), pahaloomuliste kasvajate (äge leukeemia, Hodgkini tõbi, kopsu-, maksa-, käärsoole- ja eesnäärmevähk, ka maksametastaasid), aneemiate (megaloblastiline, hemolüütiline, sideroblastiline aneemia, talasseemia, sfärotsütoos, porphyria cutanea tarda), samuti hüpertüreoidismi ja müokardiinfarkti korral.
Terminaalse neerupuudulikkuse korral on tavapärased ferritiini väärtused > 1000 µg/L ja nendel patsientidel viitavad rauapuudusele väärtused < 200 µg/L.
Muud mõjutavad tegurid
Lisaks põhjustavad ferritiininivoo tõusu hemolüüs, hiljutine vereülekanne, proovivõtule eelnev rauarohke toidu söömine, alkohol, ravimid (rauapreparaadid, peroraalsed kontratseptiivid).
Vaata lisaks:
Koostaja: Kaja Vaagen
Muudetud 06.09.2023