Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus

Raud (S,P-Fe)

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond

Raud (Fe) on organismis vajalik paljude ensüümide ja muude valkude ehituses ning funktsioneerimises, nt hapniku transpordis ja koehingamises. Organism saab rauda toidust. Vaba raud on toksiline, normaalselt on kogu raud organismis seotud valkudega: plasmas transferriiniga, depoodes apoferritiini ja hemosideriiniga ning erütrotsüütides hemoglobiiniga. Fe määramisel seerumis mõõdetakse ainult transferriiniga seotud (transportvorm) rauda. Fe kontsentratsioon varieerub füsioloogilistes tingimustes suures vahemikus (bioloogilise variatsiooni koefitsient 23%), suurim kontsentratsioon esineb hommikuti. Fe üksinda ei iseloomusta rauadepoode suurust ega organismi küllastatust rauaga. Informatiivseim on raua, ferritiini ja transferriini lahustuvate retseptorite kontsentratsiooni üheaegne määramine. Rauapuudusaneemia eristamiseks kroonilise haiguse puhusest aneemiast on informatiivne transferriini saturatsiooni väärtus kombinatsioonis seerumi rauatasemega.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

Proov ei tohi olla hemolüütiline! Proov tuleb võtta hommikul ja enne ravi alustamist rauapreparaatidega!

KatsutiGeeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) või geeliga LH-katsuti (roheline kollase rõngaga või heleroheline kork)
SäilivusSeerum/plasma toatemperatuuril seitse päeva, +4 °C kolm nädalat, -20°C aastaid

Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt

Analüüsimeetod: kolorimeetriline meetod

Referentsväärtused

< 14 aM, N 5–25 µmol/L
14 a – < 19 aM 8–31 µmol/L
N 6–31 µmol/L
≥ 19 a M 11–28 µmol/L
N 6,6–26 µmol/L

Näidustus ja kliiniline tähendus

Koos transferriini määramise ja transferriini saturatsiooni arvutamisega rauapuudusaneemia eristamine kroonilise haiguse puhusest aneemiast; hemokromatoosi ja rauamürgistuse diagnoosimine.

Fe kontsentratsiooni vähenemine

  • Rauavaegus võib olla tingitud pikaajalisest või rohkest verekaotusest (vererikas menstruatsioon, sünnitus, verejooks seedekulglast), kompenseerimata suurenenud vajadusest (rasedus, kasvuperiood), vähenenud imendumisest, ühekülgsest toitumisest, põhiliste rauadepoode (maks, põrn, luuüdi) haigusest.
  • Raua kontsentratsioon väheneb ka põletike, infektsioonide ja pahaloomuliste kasvajate puhul (nn kroonilise haiguse aneemia) ning seisundite korral, kus erütropoeesi kiirus ületab tunduvalt erütrotsüütide lagunemise kiiruse (verejooksu järgselt, B12-vitamiinravi ajal).

Fe kontsentratsiooni suurenemine

  • Fe kontsentratsioon suureneb ladestussündroomide (nt hemokromatoos ja -sideroos) ja rauamürgistuse (ebakohane rauaravi, rauapreparaadi üledoos) korral.
  • Fe taseme tõus võib esineda ka juhtudel, kui luuüdi ei saa rauda kasutada (hüpoplaasia, erütropoeetiliste faktorite (vitamiin B12, foolhape) defitsiit), hemolüütilise aneemia ägedas faasis, sideroblastilise aneemia ja ägedate maksahaiguste korral.
  • Samuti esineb Fe taseme tõus mõnede ravimite kasutamisel (rauapreparaadid, östrogeenid, peroraalsed kontratseptiivid).

Vaata lisaks:

Koostajad: Vivian Heek, Kaja Vaagen
Muudetud 12.03.2021

linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram