Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus
Tasuliste analüüside tellimisleht

Ühendlabori uudised

Ühendlabor ootab kõikide töötajate tagasisidet (23.01.2023)

Kliinikumi ühendlaboris ja geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus on juba mitmeid aastaid olnud kasutusel andmebaas HALA (Heade/Halbade Asjade Lahendamise Andmebaas; https://siseveeb.kliinikum.ee/hala/), kuhu registreeritakse labori tööd puudutavad ja käsitlemist vajavad head ja halvad juhtumid.

Selleks, et lihtsustada tellijatele tagasiside andmist, oleme loonud võimaluse kasutada HALA ka kõigil teistel Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajatel. HALA abil on võimalik pöörata tähelepanu laborites esile kerkinud probleemidele, esitada kaebusi, teha ettepanekuid või ka kiita laboreid ja nende töötajaid. Paljuski on see seni toimunud telefoni teel, kuid telefoni teel edasi antavad tähelepanekud lähevad ajapikku meelest ja süsteemset probleemide lahendust ei pruugi järgneda.

Kliinikumi patsientide tagasiside andmise võimalused täienesid (29.11.2022)

Tartu Ülikooli Kliinikum täiendas olemasolevat tagasisidesüsteemi, mille tulemusel saavad patsiendid anda tagasisidet oma vastuvõtu kohta selle toimumise järgselt.

Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on tagasisidevõimaluste laiendamine oluline, et saada vahetu tagasiside selle kohta, kuidas kliinikumi patsiendid tervishoiuteenust hindavad, ent ka selle kohta, mida patsiendid lisaks vajavad. „Nii alustasimegi oktoobris kliinikumi patsientidelt vahetu tagasiside küsimist soovitusindeksi meetodil. Soovitusindeksi meetod aitab mõista, kui edukad oleme oma tegevustes praegu ning prognoosida tulevikku meie patsientide ootustest ja kogemustest lähtuvalt. Samuti võimaldab pidev tagasiside patsientidelt saadud info põhjal teha vajadusel jooksvalt muudatusi,“ selgitas õenduse ja patsiendikogemuse juht.

Kliinikumi uudised

Eesti mehed saavad isaks üha hiljem – miks see nii on ja kuidas see mõjutab meeste tervist? (19.11.2025)


Kui 30 aastat tagasi olid esmakordselt isaks saanud mehed enamasti 20–29-aastased, siis nüüd on see vanus tõusnud umbes kümne aasta võrra. Märgatavalt on kasvanud ka 40–44-aastaselt isaks saavate meeste osakaal. Vaikne vananemine võib kaasa tuua tervisemuresid ja elustiilitegurid, mis omakorda võivad mõjutada viljakust ning mehe lapse saamise võimalusi.

Madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu väheneb Eesti rahvaarv. Et riik püsiks elujõuline, on oluline, et sünniks rohkem lapsi. Laste saamine on kahe inimese ühine otsus, kuid Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhi, vanemarst-õppejõu dr Kristjan Pommi sõnul on meeste roll selles sageli alahinnatud. „Laste saamiseks on vaja teadlikku otsust ja valmisolekut vastutust kanda. On mõistlik soovida enne lapse saamist kindlustada oma tööelu ja olme. Samas on selge, et lapsed ei sünni kooselus ainult naistele, vaid on mõlema partneri ühine soov ja vastutus,“ selgitas dr Pomm.

Diabeet võib tabada igaüht, sõltumata ajast ja vanusest (14.11.2025)

Tartu Ülikooli Kliinikum saab esmakordselt külalisarst-õppejõu (11.11.2025)

Oled patsient?

Patsiendiinfo andmebaasist leiad enda jaoks kõik vajaliku.
Vaata lähemalt
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram