P3010201.jpg

Vereloovutusest

Kes võib olla doonor?
Terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane Eesti Vabariigi kodanik ja mittekodanik, kes omab kehtivat elamisluba vähemalt 3 viimast kuud.

Mida peaks jälgima enne vereandmist?          
• Doonor peab olema terve ja järgima tervislikku elustiili
• Enne vereandmist peab doonor olema piisavalt puhanud
• Mõned päevad enne doonorina vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest
• Vahetult enne vereandmist ei tohi suitsetada, sest nii satub verre nikotiin
Kindlasti tuleb kolme tunni jooksul enne vereandmist süüa
• Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku
• Võta kaasa pildiga isikuttõendav dokument. Verekeskuses on Sul kohustus esitada oma isiku- ja kontaktandmed.
• Varu esimesteks vereloovutusteks aega umbes 1 tund


Kas vereandmine on ohutu?
• Võetav verekogus ei kahjusta doonori tervist.
• Plasma kogus taastub 24 tunni ja vere rakulised osad kolme nädala jooksul.
• Kogu vereandmisel kasutatav materjal on ühekordseks kasutamiseks, seega on välistatud doonori nakatamine verega levivatesse haigustesse.
• Vahel harva võib vereandmise ajal või peale seda esineda nõrkust, peapööritust, iiveldust, oksendamist, külma higi, teadvusekaotust, mis on lühiaegne ega kahjusta doonori tervist.
• Harva võib tekkida veenipunktsiooni kohale verevalum.


Kui tihti võib verd anda?
Vahe kahe vereandmise vahel peaks olema
• meestel vähemalt 60 päeva ja
• naistel 90 päeva
Soovitavalt võivad naised verd loovutada 3 ja mehed 4 korda aastas.


Miks peab enne vereandmist vastama küsitluslehel olevatele küsimustele?

Vereandmine peab olema ohutu nii vereandjale kui ka veresaajale.
Kuna vereanalüüsi põhjal pole võimalik kõiki haigusi kindlaks teha, täidab iga doonor lihtsa küsimustiku oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta.
Oluline on vastata ausalt kõigile küsimustele, et mitte panna ohtu enda ja patsiendi tervist!
Doonor kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga.
Kui doonor keeldub vastamast küsitluslehe küsimustele ja/või meditsiinitöötaja esitatud lisaküsimustele, siis on meil õigus mitte lubada doonorit vereloovutusele.
Kõik esitatud andmed ja saadud testitulemused on konfidentsiaalsed ja ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele.
Kui Sul on vereloovutuse kohta küsimusi, võid neid esitada igal ajal verekeskuse töötajatele.

Kuidas võetakse verd?
Enne vereandmist määratakse igal doonoril näpuotsast võetavast veretilgast hemoglobiinisisaldus.
• Naistel peab see olema 125 – 165 g/l
• Meestel 135 – 180 g/l
Esmakordsel doonoril määratakse samas ka veregrupp.
Arst kontrollib küsitluslehe alusel doonori tervist, et selgitada välja vastunäidustused vereandmiseks. Kui kõik on korras, võib doonor minna verd andma.

Verd võetakse poollamavas asendis küünarlohu piirkonna veenist ja selleks kasutatakse spetsiaalseid ühekordseid plastikkottide süsteeme.
Üks veredoos on 450 ml ja protseduuriks kulub 5-10 minutit.
Lisaks võetakse umbes 20 ml verd laboratoorseteks analüüsideks.
Sul on õigus vereloovutusest igal hetkel ilma piinlikkust tundmata loobuda ja mitte lubada juba annetatud vere kasutamist.

Pärast vereandmist seotakse punktsioonikoht elastiksidemega kinni, side tuleb peale jätta vähemalt 3 tunniks.
Vereandmise kohas võiks puhata 10-15 minutit.
Sel päeval tuleb tarbida tavalisest rohkem vedelikku ja vältida füüsilist koormust, ka ujumist ja sauna.
Vähemalt 12 tundi peale vereloovutust ei tohi tegeleda ohtlike elukutsete  ja harrastustega (lennuki, kraana, rongi või bussi juhtimine, redelil või tellingutel ronimine, purilend, mägedes ronimine ja sukeldumine).


Kas kõik võivad olla doonoriks?
Doonorite valikul lähtutakse kahest  eesmärgist:

1. Mitte kahjustada verd loovutava doonori tervist!

Vere loovutamist välistavad kroonilised haigused. Näiteks:
• astma
• psoriaas
• südame- ja veresoonkonnahaigused (näiteks kõrgvererõhutõbi, rütmihäired)
• verehaigused,  hüübimishäired
• autoimmuunhaigused (näiteks reumatoidartriit, luupus)
• närvisüsteemihaigused (näiteks epilepsia, Parkinsoni tõbi, Sclerosis multiplex)
• diabeet
• pahaloomulised kasvajad
Teatud juhtudel tuleb doonorlusest teatud ajaks ajutiselt loobuda.
Näiteks on ajutine piirang järgmistel juhtudel: 
• Põletikuline haigus (bronhiit, tonsilliit, keskkõrvapõletik ) - 1 kuu
• Külmetushaigus (palavik)  - 2 nädalat
• Kopsupõletik -  vähemalt 3 kuud
• Neeruvaagnapõletik - vähemalt 6 kuud
• Herpes-viiruse (huuleohatise e.  „külmavilli“)  ägenemine - 2 nädalat
• Operatsioon (näiteks pimesoole-, mandli-, ninaop.) - 4 kuud
• Endoskoopiline uuring või operatsioon -  4 kuud
• Silma laseroperatsioon - vähemalt 1 kuu
• Hambaarsti külastuse korral on vere loovutamine lubatud järgmisel päeval,  juurekanali ravist peab olema möödas 1 nädal, implantaadi panekust 1 kuu
Hamba väljatõmbamisejärgselt peab olema möödas vähemalt 1 nädal ja ei tohi olla tüsistusi.
• Ravimite tarvitamise ajal ei saa verd anda (välja arvatud  rasestumisvastaste vahendite, toidulisandite, vitamiinide kasutamisel).
Piirang peale suukaudset akne ravi ja seenevastast ravi on 1 kuu,
peale antibiootikumide kasutamist 2 nädalat kui ei ole teisi vastunäidustusi,
peale antidepressantide kasutamist 1 nädal.
• Piirang peale rasedust / sünnitust on 6 kuud.
Verd ei saa anda raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
• Naised ei saa verd anda menstruatsiooni ajal.


2.Teiseks eesmärgiks doonorite valikul on kaitsta patsienti verega ülekantavate haiguste eest.

Kõikide nakkushaiguste puhul esineb nn "aknaperiood", millega tähistatakse ajavahemikku, mil inimene on juba nakatunud, kuid haigustekitaja ei ole veel ühegi laborianalüüsiga määratav.
Seega inimene juba kannab haigust, kuid ta ise ei pruugi seda teada. Samal ajal on inimese veri aga juba nakkusohtlik.
Aknaperiood sõltub laboris kasutatavast testsüsteemist.
Vaatamata järjest tundlikumate testide kasutusele võtmisele, on näiteks
hepatiit C viiruse vastaseid antikehasid veres võimalik kindlaks teha alles 2 - 3 kuud pärast nakatumist, HIV-vastased antikehasid aga umbes 21 päeva pärast nakatumist.
Viiruste RNA-d ja DNA-d ehk pärilikkuseainet määrates on aknaperioodi pikkuseks 8 - 12 päeva.

Seega ka kõige paremate ja moodsamate testide korral ei ole koheselt peale nakatumist võimalik viiruse olemasolu määrata ja see seab piiranguid ka vereloovutamises.

Ka need piirangud võivad olla nii alalised - siis kui nakkusrisk on suurem, kui ka  ajutised, et vältida verevõtmist aknaperioodis.
Alalise keeluga nakkusohtlik riskigrupp:
• B ja C hepatiidi põdemine, B ja C hepatiidi ning HI viiruse kandlus
• Seksuaalkäitumine, mis võib verd loovutada sooviva isiku seada kõrgendatud ohtu nakatuda verega edasi kanduvatesse nakkushaigustesse (rohkearvuliselt seksuaalpartnereid, seksuaalkontaktid raha või narkootikumide eest).
• Isikud, kes on tarvitanud süstitavaid narkootikume.
Ajutine piirang:
• Vereloovutamise piirang 12 kuud kehtib inimestele, kes on olnud viimase aasta jooksul seksuaalkontaktis eelpool mainitud nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega (välja arvatud B- või C-hepatiiti põdenud või nakatunud isikute seksuaalpartnerid, kes sobivad doonoriks 4 kuu möödumisel viimasest seksuaalkontaktist).
• Seksuaalkontaktist uue partneriga peaks olema möödas 4 kuud.
• Tätoveerimisest (ka partneri tätoveerimisest), augustamisest, nõelravist  peaks olema möödas 4 kuud
• Mehel, kes on olnud seksuaalkontaktis teise mehega, on vereloovutamine lubatud 12 kuu möödumisel viimasest seksuaalkontaktist. Sama 12 kuuline piirang on ka naisele, kelle meespartneril on olnud kontakt teise mehega.

Kõikide verega levivate haiguste suhtes me doonoriverd uurida ei saa ja tuleb rakendada ajutist piirangut vastavalt haiguse peiteperioodile.
Näiteks:
• Puugihammustusest peab olema möödas 2 kuud.
• Nakkusohu tõttu seab piiranguid ka reisimine.
Malaariaohtlike piirkondade külastamise järgselt on piirang 1 aasta.
Lääne-Niiluse viiruse või Zika viiruse levikupiirkondade külastamisest peaks olema möödas vähemalt 28 päeva.

Kui Sa haigestud pärast vereloovutust, teata sellest verekeskusele. Saame siis otsustada, kas loovutatud veri võib olla nakkusohtlik.

Missuguseid analüüse doonoriverele tehakse?
Igal doonoril määratakse:
• veregrupp AB0-, Rh (reesus)-, ja Kell-süsteemis
• erütrotsütaarsed antikehad,
• HI-viiruse RNA ja antikehad,
• C-hepatiidi viiruse RNA ja antikehad
• B-hepatiidi viiruse pinnaantigeen ja DNA
• süüfilise tekitaja antikehad.
Kui analüüside tulemused nõuavad järelkontrolli, kutsutakse doonor kordusanalüüsidele.
Veredoos, milles leiti nakkustekitaja, hävitatakse.


Kuidas doonoriverd kasutatakse?
Tänapäeval on vereülekande põhimõtteks, et haigele kantakse üle vaid seda verekomponenti, mis tal puudu on.
Vere lahutamine komponentideks võimaldab kasutada verd otstarbekamalt.

Täisverest moodustavad umbes 45% vererakud, ülejäänud 55% vereplasma. Vererakud on punalibled ehk erütrotsüüdid, vereliistakud ehk trombotsüüdid ja valgelibled ehk leukotsüüdid.

• Erütrotsüüdid on organismi hapnikukandjad.
Erütrotsüütide suspensiooni kasutatakse operatsioonide juures, aneemiate ja verejooksude puhul.
Selle säilivusaeg on 35 ööpäeva.

• Trombotsüüdid on olulised vere hüübimisel.
Trombotsüütide kontsentraati kasutatakse kõige rohkem verehaiguste ravis.
Selle säilivusaeg on 5-7 ööpäeva.

• Plasma koosneb veest, soolast ja valkudest. Plasma sisaldab vere hüübimiseks vajalikke hüübimisfaktoreid.
Värskelt külmutatud plasmat kasutatakse eelkõige hüübimishäirete raviks. Lisaks saab plasmast valmistada spetsiifilisi valgupreparaate (albumiini, immuunoglobuliini).
Värskelt külmutatud plasma säilib alla -25°C temperatuuril 3 aastat.


EDUKAT DOONORLUST!