Sihtmärkravi on süsteemse (veenisisese või suukaudelt sisse võetava) vähiravi liik, mis on välja töötatud mõjutamaks organismis kasvajaspetsiifilist sihtmärki. Tavaliselt on selleks vähirakkude kasvu, jagunemist ja levikut kontrollivad bioloogilised sihtmärk-molekulid. Enamasti on sihtmärkravimiteks väikese molekulmassiga sünteetilised ained või suure molekulmassiga bioloogilist päritolu monoklonaalsed antikehad. Väikese molekulmassiga ravimid on piisavalt väikesed ja võimelised läbima raku plasmamembraani, seega kasutatakse neid rakusiseste sihtmärk-molekulide sihtimiseks. Monoklonaalsed ehk terapeutilised antikehad on valgud, mis on loodud kinnituma vähirakkude pinnal olevatele sihtmärkidele.

Kuidas sihtmärkravimid toimivad?

• Märgistavad kasvajarakke ja muudavad need immuunsüsteemile kergemini leitavaks või aktiveerivad immuunsüsteemi vähiga paremini võitlema.
• Mõjutavad kasvajarakkude kasvu ja kontrollimatut jagunemist vahendvaid raku signaale.
• Inhibeerivad angiogeneesi ehk pärsivad kasvaja veresoonte moodustumist, mistõttu väheneb kasvaja verevarustus ja toitainetega varustamine.
• Transpordivad kasvajarakkudesse raku hävimist põhjustavaid aineid, nt toksiine
• Kutsuvad esile kasvajarakkude surma ehk apoptoosi.
• Takistavad kasvajarakkude arenguks vajalike hormoonide teket või aitavad vältida hormoonide stimuleerivat toimet rakkudele, sh kasvajarakkudele.

Sihtmärkravi määramiseks on vaja teada kasvaja histoloogilist, molekulaarset ja/või geneetilist profiili, st kas kasvaja omab ravimi toimimiseks sihtmärki. Kasvaja profiili kindlakstegemiseks kasutatakse immunohistokeemilisi (nt HER2 geeniekspressiooni määramine rinnavähi korral), tsütogeneetilisi (nt FISH analüüs vereloomehaiguste korral) ja molekulaardiagnostilisi (nt EGFR geeni mutatsioonide määramine kopsu adenokartsinoomi korral) uuringuid.

Molekulaarset profileerimist saab laboris teha üksikute muutuste määramise teel või paneeldiagnostika abil, mis võimaldab korraga testida mitmeid geenimuutusi. Soliidtuumorite korral on paneeldiagnostika eelkõige näidustatud teadmata lähtekohaga kasvajate korral ja kaugelearenenud kasvajaga patsientidel, kellel muud ravivalikud on ammendunud ja kelle üldseisund võimaldab taluda edasist ravi. Hematoloogiliste kasvajate korral on paneeldiagnostika näidustatud erinevates ravietappides raviotsuste ja –valikute tegemiseks.

Molekulaarsed muutused tuvastatakse kasvaja genoomi sekveneerimise teel. Vähikoest eraldatakse DNA ning selle järjestamine toimub järgmise põlvkonna sekveneerimise (next generation sequencing, NGS) meetodil. Soliidtuumorite puhul tehakse analüüsid kasvaja koeproovist. Kui koeproovi võtmine ei ole mingil põhjusel võimalik, võib vajaduse korral molekulaarset profileerimist teha rakuvaba DNA analüüsi abil. Sellisel juhul teostatakse analüüs verest.  

Hematoloogiliste kasvajate korral on analüüsimaterjaliks veri või luuüdi aspiratsiooni materjal.

Vähkkasvaja molekulaarsele profileerimisele järgneb testimise käigus leitud konkreetsete geenimuutuste arutelu kasvajate molekulaarses nõukojas. Nõukoja töös osalevate erinevate spetsialistide konsensusliku otsusena valmib eelneva kasvajavastase ravile ja olemasolevale sihtmärkravi tõenduspõhisusele toetudes personaalne ravisoovitus. Kasvajate molekulaarsesse nõukogusse kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla erinevad spetsialistid -  hematoloog ja/või onkoloog, kliiniline geneetik, molekulaargeneetik, laborispetsialist, patoloog jt.

Kõikidele geenimuutustele, mida on võimalik laboris teostatava paneeldiagnostikaga tuvastada, ei ole sihtmärkravi olemas. Info, mida sellistel juhtudel testimisel saadakse, aitab aga selgitada näiteks ravimiresistentsuse põhjusi, samuti võivad geenimuutused kajastada kasvaja agressiivsust ning olla seega raviplaani koostamisel toetavas rollis.

Eestis on kättesaadavad Tervisekassa rahastusega sihtmärkravimid järgmiste kasvajate raviks: rinnavähk, mitteväikerakk-kopsuvähk, jämesoolevähk, munasarjavähk, melanoom, leukeemia eri alavormid, hulgimüeloom, lümfoomide eri alavormid, neuroblastoom ja müelofibroos.

Sihtmärkravi võib nagu teisedki raviliigid põhjustada kõrvaltoimeid, sagedasemad neist on kõhulahtisus ja maksaprobleemid. Samuti võib olla probleeme vere hüübimise ja haavade paranemisega, vererõhk võib kõrgeneda, võib tekkida naha kuivus ja sügelemine, nõrkus, juuste värvi ja küünte muutused, suu haavandid.  Kõrvaltoimeid on sageli ennetatavad, leevendatavad  ja ravitavad.

Kasutatud allikad:

Ojamaa K, Kuusk G. Kasvajate molekulaarse diagnostika ja molekulaarse kasvajakonsiiliumi lõimimine kliinilisse praktikasse. Kristiina Ojamaa, Gerli Kuusk. Eesti Arst 2021

Pruks L-L, Paabo T, Jaal J, et al. Geenitestid kasvajate ravivalikutes. TTH50. Tartu Ülikool: peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; 2020