Palliatiivravi on interdistsiplinaarne terviklik aktiivne ravi, mis on suunatud elu ohustava ja elukvaliteeti halvendava tervisliku seisundiga patsientide ning nende lähedaste elukvaliteedi parandamisele kogu haiguse vältel diagnoosi saamisest kuni tervistumiseni või vajadusel elu lõpuni. Palliatiivravi toimub samaaegselt haigusspetsiifilise raviga ja jätkub haigusspetsiifilise ravi lõpetamisel. Palliatiivravi leevendab sümptomeid nagu valu, hingamispuudulikkus, väsimus, kõhukinnisus, iiveldus, isutus, unehäired ja palju muud. Samuti võib see aidata toime tulla põhiravi kõrvaltoimetega. Palliatiivravi hõlmab psühholoogilist, sotsiaalset ja vaimset (spirituaalset) tuge kogu raviteekonna jooksul, hõlmates elulõpuravi ehk parimat toetavat ravi ja leinanõustamist.
Parim toetav ravi on palliatiivse ravi osa, kui kasvajavastane ravi pole võimalik või on lõpetatud ja patsienti jääb toetama ainult palliatiivravi. Kui patsiendi seisund halveneb ja eeldatavasti on tal elada jäänud alla 6 kuu, algab elulõpuravi, mille peamine eesmärk on vaevuste leevendamine, inimväärikust austav põetamine ja parima võimaliku elukvaliteedi võimaldamine surmani, rahulik ja väärikas surm ning lähedaste toetamine ja leinatöö patsiendi surma saabudes ning selle järgselt. Elulõpuravi ehk hospiitsteenust võib osutada kodus, hooldekodus, ambulatoorselt, statsionaarselt (haiglas, palliatiivravi osakonnas, õendusabi osakonnas).
Interdistsiplinaarne palliatiivravi meeskond koosneb lisaks arstile ja õele erinevate erialade spetsialistidest (vastavalt patsiendi ja tema lähedaste vajadusele näiteks sotsiaaltöötajast ja hingehoidjast) ning sinna on kaasatud patsient ja tema lähedased. Meeskond hindab patsiendi (ja pere) vajadusi, püstitab eesmärgid, koostab individuaalse raviplaani ja hindab tulemusi ning korrigeerib vajadusel raviplaani.
