Tervise Arengu Instituudi hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest vähijuhtudest (ehk umbes 780 juhtu aastas) seostada riskiteguritega, millega inimesed on tööl kokku puutunud. Need vähijuhud oleksid tulevikus välditavad, kui viia töötajate kokkupuude ohuteguritega miinimumi.
„Kutsevähi juures on keeruline see, et reeglina ei esine ükski riskitegur omaette, vaid sageli koosmõjus. Näiteks võib vähi riski võimendada suitsetamine,“ ütleb Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innos. „Eestis kutsevähki diagnoositud ei ole, sest seda on väga raske defineerida. Vähi teke võtab kaua aega ja seda on keeruline tööga seostada – kantserogeeniga kokkupuutest kuni vähi tekkeni võib minna mitukümmend aastat.“
Kõikide tööülesannete puhul, kus esineb töötajate kokkupuude vähki tekitavate ainete ehk kantserogeenidega, peab tööandja riskihindamise käigus ohuteguriga kokkupuute tuvastama ja hindama riski töötaja tervisele ja ohutusele. Kui kantserogeeni pole võimalik töökeskkonnast eemaldada või asendada ohutumaga, peab tööandja väljastama töötajatele nõutavad isikukaitsevahendid ning tutvustama töötajale kemikaali ohutuskaarti, juhtides töötaja tähelepanu sellele, et tegemist on kantserogeense kemikaaliga.
Olla teadlik oma ametiga seotud riskidest, näiteks ei mõtle enamik lehtpuidutolmuga kokkupuutuvaid töötajaid tolmust ega juuksurid juuksevärvidest jm toodetest kui kantserogeenidest. Kindlasti tuleks kasutada ettenähtud ettevaatusabinõusid ja isikukaitsevahendeid. Tööpiirkonnas, kus esineb kantserogeenidega saastatuse oht, ei tohi süüa ega juua. Lisaks tuleks vähendada eraeluga seotud kokkupuudet kantserogeenidega (tubakasuits, sh passiivne suitsetamine, töödeldud lihatooted, alkohol, solaarium ja päevitamine jne).
Info ja kasutatud allikad: Tööelu. Tööinspektsiooni ajakiri sügis 2023. https://www.tooelu.ee/et/130/kantserogeenid-ja-mutageenid
