B-viirushepatiit on B-hepatiidi viiruse (HBV) poolt põhjustatud maksapõletik. Ligi kolmandik täiskasvanutest põeb haigust asümptomaatiliselt, mille järel on suur oht jääda viiruse krooniliseks kandjaks. Kroonilise B-viirushepatiidi kaugtagajärg võib olla maksatsirroos ehk maksa kõvastumus ja maksavähk.  

B-viirushepatiidi nakatumise riskirühma kuuluvad: 

• B-hepatiidi viirusega nakatunud emal sündinud vastsündinud, 
• nakatunud inimeste sekspartnerid, 
• sageli sekspartnereid vahetavad isikud, 
• meestega seksivad mehed, 
• süstivad narkomaanid, 
• kroonilise B-hepatiidi haige pereliikmed ja muud lähikontaktsed, 
• hoolekandeasutuste patsiendid ja töötajad, 
• vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvad tervishoiuteenuse osutajad, 
• hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi saavad haiged, 
• reisijad, kes külastavad kõrge B-hepatiidi esinemise sagedusega (≥2%) maid.  

Haigestumist saab ennetada vaktsineerimise teel, mis annab pikaajalise ja tõhusa kaitse. B-viirushepatiidi vastu on soovitatav vaktsineerida B-viirushepatiidi nakatumise riskirühmadesse kuuluvaid isikuid ning lisaks kroonilisi maksahaigusi (ka HCV-nakkust) põdevaid inimesi, HIV-nakkusega, sugulisel teel levivaid haigusi või diabeeti põdevaid inimesi, politseinikke, vangla ametnikke ja kinnipeetavaid ning arenguhäiretega inimeste hooldeasutuste patsiente. 

Vaktsineerimisvõimaluste kohta Kliinikumis saab lugeda siit

Lisainfo ja kasutatud allikad:  Terviseamet