Järgnev ülevaade enim levinud vähipaikmete sümptomitest on kokku pandud dr Jana Jaali koostatud materjalist “Varem avastatud vähk on paremini ravitav. Vajalik info 10 kõige sagedasema vähipaikme kohta” ja Tartu Ülikooli Kliinikumi multidistsiplinaarsete töögruppide poolt koostatud vähi alarmsümptomite põhjal.
Kõige sagedasemad rinnavähi varajased sümptomid on:
- tükk või tihend rinnas;
- muutunud rinnakuju (nt naha sissetõmme rinnal);
- rinnanibu sissetõmme;
- eritis rinnanibust;
- rinna nahavärvi muutus (nt punetav, põletikuline nahk);
- nn sidrunikoore fenomen, s.t rinna nahk on sidrunikoore moodi krobelise välimusega;
- kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.
Eriti tähelepanelik tuleks rinnavähi suhtes olla naiste puhul,
- kelle perekonnas ja lähisugulastel on esinenud rinnavähki;
- kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis);
- kellel on olnud pahaloomuline kasvaja teises rinnas;
- kellel on menstruatsioonid alanud vara (enne 12. eluaastat) ning lõppenud hilja (pärast 55. eluaastat);
- kellel on olnud hiline esmassünnitus (pärast 30. eluaastat) või kes ei ole üldse sünnitanud;
- kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.
Kõige sagedasemad kopsuvähi varajased sümptomid on:
- köha ja veriköha;
- sagedased kopsupõletikud, mis ei allu hästi antibakteriaalsele ravile;
- õhupuudustunne;
- hingeldus füüsilisel koormusel;
- valu (tekib, kui kasvaja haarab kopsukelmet).
Eriti tähelepanelik tuleks kopsuvähi suhtes olla inimeste puhul, kes
- on kunagi pikka aega suitsetanud;
- on aktiivsed suitsetajad;
- viibivad tihti suitsustes ruumides (passiivne suitsetamine);
- põevad kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK); ning
- naistel, kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.
Kõige sagedasemad melanoomi varajased sümptomid on:
- sünnimärgi kiire ja jätkuv suurenemine;
- sünnimärgi värvuse muutus (ilmnevad mitmed värvivarjundid);
- sünnimärgi pinna muutumine krobeliseks või sõlme teke;
- erosioonide, lõhede, koorikute, leemetuse teke sünnimärgi pinnale.
Eriti tähelepanelik tuleks melanoomi suhtes olla inimeste puhul,
- kellel on hele nahk;
- kellel esineb rohkelt sünnimärke (üle 100);
- kellel on suured kaasasündinud sünnimärgid;
- kes on elus saanud palju päikesepõletusi;
- kes käivad sageli solaariumis;
- kes viibivad pidevalt päikese käes (k.a rohke päevitamine);
- kes käivad sagedastel päikesereisidel intensiivse päikesekiirgusega geograafilistes piirkondades.
Enamasti pöördutakse arsti poole, kui nahale on tekkinud roosakas aeglaselt kasvav sõlm. Nahasõlm võib olla keskelt madalam ja äärtest kõrgem ning selle pinnal võib olla punetavaid pindmiste veresoonte laiendeid.
Kõige sagedasemad söögitoru pahaloomulise kasvaja varajased sümptomid on:
- neelamishäire (takistustunne neelamisel),
- valu neelamisel,
- kaalulangus.
Eriti tähelepanelik tuleks söögitoruvähi suhtes olla inimeste puhul,
- kes suitsetavad,
- kes tarvitavad kanget alkoholi,
- kellel on pikka aega esinenud kõrvetisi (reflukshaigus),
- kellel esinevad söögitoru söövitusjärgsed ahenemised ehk striktuurid.
Kõige sagedasemad maovähi varajased sümptomid on:
- ebamugavustunne (kiire täiskõhutunne, raskustunne) maos;
- neelamishäire (söögitoru ja mao ühenduskoha kasvajalise haaratuse korral);
- iiveldus ja oksendamine;
- verejooks maost;
- aneemiast tingitud sümptomid (väsimus, jõuetus, südamepekslemine);
- kaalulangus.
Eriti tähelepanelik tuleks maovähi suhtes olla inimeste puhul, kellel on:
- maos avastatud healoomulisi polüüpe;
- Helicobacter pylori tekitatud maolimaskestapõletik;
- pikka aega esinenud kõrvetisi (reflukshaigus);
- B12-vitamiini defitsiidist tingitud aneemia;
- magu varem opereeritud.
Kõige sagedasemad soolevähi varajased sümptomid on:
- veri väljaheites;
- lima väljaheites;
- roojamistungi muutused (sagenenud tung soolt tühjendada, soole mittetäieliku tühjendamise tunne pärast roojamist);
- kõhukinnisus;
- kõhulahtisus;
- kõhukinnisuse vaheldumine kõhulahtisusega;
- kramplikud kõhuvalud;
- kaalulangus.
Eriti tähelepanelik tuleks pärasoolevähi suhtes olla inimeste puhul,
- kellel on soolestikus avastatud healoomulisi polüüpe;
- kellel on pärilik eelsoodumus soolevähi tekkeks (päriliku mittepolüpoidse vähi sündroomiga haiged, - perekondliku adenomatoosse polüpoosiga haiged);
- kes on pikka aega põdenud haavandilist koliiti;
- keda on juba varem jämesoolevähi tõttu ravitud.
Kõige sagedasemad eesnäärmevähi varajased sümptomid on:
- urineerimishäired (sagenenud urineerimine, raskendatud urineerimine, uriinijoa nõrgenemine,
- urineerimisjärgne tilkumine, valulik urineerimine, öine urineerimine);
- harvem verikusesus (vere esinemine uriinis).
Eriti tähelepanelik tuleks eesnäärmevähi suhtes olla meeste puhul, kellel esineb eesnäärme healoomuline suurenemine (healoomulisest haigusest tingitud sümptomid võivad varjutada vähi varajased nähud).
Kõige sagedasemad munasarjavähi varajased sümptomid on:
- urineerimishäired (sagenenud urineerimine, spasmid);
- sooletühjendamise häired (tavaliselt kõhukinnisus);
- ebamäärane näriv valu alakõhus;
- iiveldus.
Eriti tähelepanelik tuleks munasarjavähi suhtes olla naiste puhul,
- kes ei ole sünnitanud;
- kellel on raseduste ja sünnituste arv väike;
- kes on kasutanud ovulatsiooni soodustavaid ravimeid;
- kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis).
Kõige sagedasemad emakakehavähi varajased sümptomid on:
- verejooks tupest,
- ebaregulaarne menstruatsioon üleminekueas,
- eritus tupest.
Eriti tähelepanelik tuleks emakakehavähi suhtes olla naiste puhul,
- kes on ülekaalus;
- kes ei ole sünnitanud;
- kellel on hiline menopaus;
- kellel on varem esinenud rinna-, jämesoole-, munasarjavähki;
- kes põevad suhkurtõbe.
Kõige sagedasemad emakakaelavähi varajased sümptomid on:
- verejooks tupest (enamasti verejooks, mis tekib menstruatsioonidevahelisel perioodil);
- suguühtejärgne verejooks (kontaktverejooks);
- ebaregulaarne menstruatsioon üleminekueas;
- halvalõhnaline eritus tupest.
Eriti tähelepanelik tuleks emakakaelavähi suhtes olla naiste puhul,
- kellel on diagnoositud inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon;
- kellel on emakakaelal diagnoositud düsplaasia (vähieelne seisund);
- kes on HIV (inimese immuunpuudulikkuse viiruse) positiivsed;
- kes suitsetavad;
- kes on kasutanud pikka aega rasestumisvastaseid tablette (üle 5 aasta);
- kellel on olnud 3 või rohkem sünnitust.
- Esmakordne epilepsia või epilepsia progresseerumine.
Sel juhul tuleks koguda anamnees ja selgitada välja, kas patsiendil on varem esinenud epilepsiahooge või on krambid enne ravi/ravi ajal. Kui epilepsiahood on juba teadaolev diagnoos, siis tuleb välja selgitada, kas patsiendi epilepsiahood on sagenenud, muutnud oma olemust, kas patsient võtab epilepsiavastaseid ravimeid ega ole muutnud nende ravimite võtmise režiimi või esinesid riskifaktorid (alkohol, raske füüsiline koormus), mis võisid esile kutsuda epilepsiahooge. Kui patsiendil diagnoositakse epilepsia esmakordselt või epilepsiahood sagenevad või nende olemus muutub, siis tuleks leidu täpsustada.
- Äkilised, tahtmatud lihasliigutused või krambid.
Mõnel patsiendil säilivad pärast ravi tahtmatud lihasliigutused. Kõige tähtsam on välja selgitada, kui sageli on krambid, kas on tegureid, mis neid hooge esile kutsuvad ja kas need hood on dünaamikas sagenenud.
- Ühepoolse tsentraalse või spastilise pareesi ilmnemine või süvenemine.
Parees on aju kesknärvisüsteemi kasvajaga patsientidel tavaline neuroloogiline sümptom. Sageli pärast teraapia saamist parees möödub või paraneb, kuid kui ühe poole parees ilmneb esmakordselt või süveneb, siis tuleks leidu täpsustada.
- Motoorse ja/või sensoorse afaasia sümptomite ilmnemine või süvenemine.
Motoorse ja/või sensoorse afaasia sümptomite halvenemist ei ole konsultatsiooni ajal alati lihtne hinnata. Kasulik oleks küsida lähedastelt patsiendi teabest arusaamise ja eneseväljendusvõime kohta ning kas lähedased on märganud olukorra halvenemist. Kui motoorne ja/või sensoorne afaasia on uus sümptom või kahtlustatakse dünaamika edenemist, siis tuleks leidu täpsustada.
- Ühe silma nägemise halvenemine või vaatevälja kaotus.
Kesknärvisüsteemi kasvajatega patsientidel võib tekkida nägemisvälja kaotus koos nägemiskahjustusega, kui kasvaja infiltreerub nägemisnärvi või nägemistrakti. Sageli ei näe patsiendid perifeerset ega mediaalset nägemisvälja, ülemist või alumist nägemisvälja. Visiidi ajal peaks patsient katma hea silma ja paluma hinnata, millist vaatevälja ta näeb ja millist mitte, välja arvatud juhul, kui patsiendil on ka muid neuroloogilisi sümptomeid, mis võivad häirida patsiendi arusaamist ülesandest. Kui kahtlustatakse, et patsiendi vaateväli on kadunud või patsient ei näe ühe silmaga ning sümptomid on ilmnenud lühikese aja jooksul, siis tuleks leidu täpsustada.
Kui patsiendi kaebused on ebaselged ja glaukoomi või katarakti diagnoos on juba teada, siis on patsiendil näidustatud silmaarsti konsultatsioon.
- Seletamatu iiveldus või äkiline oksendamine.
Iiveldust esineb kesknärvisüsteemi kasvajate puhul sagedamini kui oksendamist. Enamasti on iiveldus pidev ilma provotseerivate teguriteta ja antiemeetikumide toime on minimaalne.
Hoolikalt tuleb koguda anamnees, mida patsient on söönud, kas patsient ei saa keemiaravi, kas on provotseerivaid tegureid, kas sümptomid on korduvad. Kui kahtlustatakse kesknärvisüsteemi kasvajast põhjustatud iiveldust ja/või oksendamist, siis tuleks leidu täpsustada.
- Kõnnaku- või tasakaaluhäired.
Pärast kesknärvisüsteemi kasvajate ravi võib patsiendil jääda liikumis- ja koordinatsioonihäired. Patsiendid vajavad liikumiseks sageli abivahendeid. Kui selliseid sümptomeid pole varem täheldatud või need on lühikese aja jooksul intensiivistunud, siis tuleks leidu täpsustada.
- Ebaselge etioloogiaga, kiiresti progresseeruvad teadvuse- või tajuhäired.
Kesknärvisüsteemi kasvajatega patsientidel võib olla muutunud kognitiivne funktsioon, mis ei ole alati kohe ilmne. Enamikul on ka mäluprobleemid. Seda kliinilist sümptomit saab arst hõlpsamini hinnata, kui patsient regulaarselt arsti juures käib, sest tavaliselt ei oska patsiendid ise oma kognitiivse funktsiooni halvenemist hinnata. Sel juhul tuleks paluda lähedastel end väljendada, kui nad on märganud muutuseid. Need sümptomid võivad ilmneda ka tugeva uimasusena, kirjutamise-, lugemisehäiretes, võimetuses meeles pidada varem kasutatud keelt, äkilised agressiivsuse ilmingud, isiksuse muutused, nägemis-, kuulmis-, ja haistmishallutsinatsioonid. Kui sellised sümptomid progresseeruvad või ilmnevad uuesti, tuleks leidu täpsustada.
- Järk-järgult suurenevad sensoorsed häired.
Sensoorsed häired mõjutavad kõige sagedamini ühepoolset kätt ja/või jalga ning on sagedamini seotud pea kesknärvisüsteemi kasvajatega. Samas kui seljaaju paiknevad kasvajad avalduvad ühel või mõlemal kehapoolel kahjustuse tasemest madalamal. Sensoorsed häired ja perifeersed neuropaatiad võivad olla ka keemiaravi kõrvalnähud, siis on see tavaliselt sümmeetriline ja mõjutab rohkem käsi ja jalgu. Kui tunnetussümptomid tugevnevad, muudavad oma olemust või ilmnevad esimest korda elus, siis tuleks leidu täpsustada.
