Kiiritusravi on paikne ravimeetod kasvajarakkude hävitamiseks ioniseeriva kiirgusega. Seda kasutatakse nii individuaalse ravimeetodina kui ka kombinatsioonis kirurgia või medikamentoosse raviga. Sõltuvalt ravi eesmärgist teostatakse kiiritusravi kuratiivselt ehk eeldades täielikku tervistumist, neoadjuvantselt ehk enne kirurgilist ravi kasvaja mõõtmete vähendamiseks, adjuvantselt ehk peale operatsiooni vähi taastekke riski vähendamiseks või palliatiivselt haigusest tingitud sümptomite vähendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. Kiiritusravi läbiviimiseks on erinevaid viise. Enamlevinud on väliskiiritusravi, mille korral kiirgusallikas paikneb väljaspool patsiendi keha ja õõnesisene kiiritusravi ehk lähikiiritusravi, mille korral viiakse radioaktiivne kiirgusallikas kasvaja vahetusse lähedusse patsiendi keha loomulikku õõnsusesse või koesiseselt.
Kiiritusravi korral läbib kiirgus alati ka terveid kudesid ja organeid enne kui ta kasvajani jõuab. Ravi kõrvaltoimed on individuaalsed, sõltuvad kiiritatavast paikmest ja on vahel seotud ka kiiritusravi kombineerimisest näiteks keemiaravi või teiste medikamentoossete ravimeetoditega. Levinumad kõrvaltoimed on:
Et normaalsete kudede rakud jõuaksid taastuda, teostatakse ravi enamasti fraktsioneeritult, ehk kogudoos on jaotatud mitmeks seansiks. Erandjuhtudel võib kiiritusravi teostada ka ühekordselt. Sõltuvalt raviplaanist ja kasvaja olemusest ning asukohast on fraktsioonide arv paikmeti erinev, jäädes 1-35 ravikorra vahele. Iga patsiendi raviplaan on rangelt individuaalne ja võtab arvesse ainult tema haiguslugu ja eripärasid.
Väliskiiritusravi läbiviimiseks kasutatakse tänapäeval enamasti lineraarkiirendeid, mis tänu multilehelisele kollimaatorile võimaldavad kiirgusdoosi kasvajasse viia väga täpselt. Intensiivsusmoduleeritud- ja mahtmoduleeritud tehnikate abil on doos optimeeritud nii, et kasvaja saaks võimalikult suure doosi ning kasvajat ümbritsevad koed oleksid maksimaalselt säästetud. Täppiskiiritusravi korral kasutatakse suuremat kiirgusdoosi ühe fraktsiooni kohta, sihtmahud on väiksemad ning säästetakse rohkem ümbritsevat kude. Veendumaks, et patisent on igal ravikorral korrektses asendis ja kiiritusravi teostus oleks võimalikult täpne, kasutatakse piltjuhitud kiiritusravi ning ka hingamisega kohandatud kiiritusravi.
Kiiritusravi meeskonda kuuluvad onkoloogid, füüsikud, dosimetristid ja radioloogiatehnikud, kellel on kõigil ravi ettevalmistamise ja läbiviimise protsessis oluline roll.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumis kasutatakse kiiritusravi planeerimiseks kompuutertomograafi Philips BigBore ning teatud paikmetel ka magnetresonantstomograafiat (MRT) ja positronemissioontomograafiat (PET). Raviplaani genereerimisel kasutatakse Monte Carlo doosiarvutusalgoritmiga planeerimisüsteemi Monaco. Väliskiiritusravi teostatakse firma VARIAN lineaarkiirenditel „True Beam“. Kasutusel on 3D konformne, intensiivsusmoduleeritud (IMRT) ning mahtmoduleeritud kiiritusravi (VMAT) meetodid. Enne igat ravifraktsiooni kasutatakse kasvaja täpse asukoha hindamiseks koonuskimp-kompuutertomograafiat (CBCT) ning kilovoltaaž (kV) ja megavoltaaž (MV) pilditehnikate võimalusi. Teostatakse täppiskiiritusravi, mille puhul kasutatakse suuremat kiirgusdoosi ühe fraktsiooni kohta, sihtmahud on väiksemad ning säästetakse rohkem ümbritsevat kude. Ainsana Eestis teostatakse ka kogukeha kiiritusravi. Lähikiiritusravi läbiviimiseks kasutatakse firma VARIAN seadet Gammamed Plus, mis võimaldab erinevaid õõne- ja koesiseseid aplikatsioone.
Kiiritusravi personal osaleb regulaarselt enesetäiendustel (ESTRO, IAEA) ning ravi läbiviimisel lähtutakse tõenduspõhistest praktikatest.
Lisainfot kiiritusravi kohta leiate siit
