Kirurgiline ravi Tartu Ülikooli Kliinikumis toimub vastavalt vähipaikmetele erinevates kliinikutes nagu kirurgiakliinik, kopsukliinik, närvikliinik, silmakliinik, naistekliinik, ortopeediakliinik. Koostamaks patsientidele terviklikud raviplaanid, töötavad kasvajate ravile spetsialiseerunud kirurgid multimodaalsetes meeskondades koostöös onkoloogide ja teiste eriarstidega.
Kirurgiline ravi on lokaalne ravimeetod pahaloomuliste kasvajate ja kasvajaeelsete muutuste eemaldamiseks. Kirurgiline ravi on üks peamistest meetoditest pahaloomuliste kasvajate radikaalses (tervistavas) ravis.
Vähiravis kasutatavad operatsioonid omavad erinevat eesmärki:
Radikaalse operatsiooni käigus eemaldatakse kasvaja organismist täielikult. Radikaalne kirurgiline ravi on üldjuhul rakendatav kui kasvaja on piirdunud ühe elundiga ega ole andnud siirdeid. Sageli on tegemist esmase raviviisiga, kuid kirurgilist ravi võidakse kombineerida ka teiste raviviisidega nagu kiiritus- ja süsteemravi.
Teatud juhtudel on võimalik eemaldada vaid osa kasvajast, tulenevalt kasvaja asukohast või ümbritsevate kudede haaratusest. Operatsiooni eesmärgiks on kasvajalise koe eemaldamine võimalikult suures ulatuses. Sellisel juhul rakendatakse lisaks operatsioonile ka teisi raviviise, kas enne (neoadjuvantselt) või pärast (adjuvantselt) operatsiooni. Keemiaravi võidakse kasutada ka operatsiooniaegselt, näiteks hüpertermiline kõhukoopasisene (intraperitoneaalne) keemiaravi (Hyperthermic intraperitoneal chemotherapy - HIPEC).
Ennetavat operatsiooni kasutatakse sellise koe eemaldamiseks, mis ei sisalda veel kasvajarakke, kuid mis võib areneda pahaloomuliseks kasvajaks. Näiteks osad jämesoole polüübid võivad areneda vähkkasvajaks ja ennetavat operatsiooni rakendatakse nende eemaldamiseks.
Diagnostilise operatsiooni abil selgitatakse välja, kas tegemist on kasvajakoega või mitte ja milline on kasvaja levik. Selleks võetakse koeproov ehk biopsia, millest tehtavad edasised uuringud aitavad määrata diagnoosi, kasvaja tüübi ja staadiumi.
Palliatiivseid operatsioone kasutatakse tavaliselt haiguse hilises staadiumis, kasvajast või kasvaja ravist tingitud vaevuste leevendamiseks. Eesmärgiks on parandada patsiendi elukvaliteeti ja hoida ära tüsistusi.
Teatud juhtudel järgneb kuratiivsele kirurgilisele ravile taastav operatsioon, et korrigeerida inimese välimust või mõne kehaosa funktsiooni. Näiteks võivad naised rinnavähi kirurgilise ravi järgselt vajada rinna taastamist ehk rekonstrueerivat operatsiooni.
Kirurgilist ravi võib teostada avatud või minimaalinvasiivsel meetodil, mõlemal juhul teostatakse sarnane operatsioon, erineb vaid juurdepääsutee. Avatud operatsioon on tänapäeval vajalik suurte kasvajate või tehniliselt väga keerukate operatsioonide puhul. Üha enam operatsioone on võimalik läbi viia minimaalinvasiivselt.
Minimaalinvasiivseteks meetoditeks on:
