Eestit külastasid Euroopa vähiravi tippeksperdid
03.-05.09.2025 külastasid Eestit kolmandat korda kümme Euroopa vähiravi tippeksperti. Visiidi eesmärk oli planeerida edasised tegevused Eesti vähiravi Euroopa tipptasemele viimiseks.
Eestit külastasid Euroopa vähiravi tippeksperdid
03.-05.09.2025 külastasid Eestit kolmandat korda kümme Euroopa vähiravi tippeksperti. Visiidi eesmärk oli planeerida edasised tegevused Eesti vähiravi Euroopa tipptasemele viimiseks.
10 aastat Vähikeskust Tartu Ülikooli Kliinikumis
Täna möödub 10 aastat ja üks päev sellest kui Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodi 01.05.2015 Vähikeskus.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Vähikeskus on projektipartneriks Interact-Europe 100 konsortsiumis, kuhu kuulub veel 44 partnerit 17. riigist üle Euroopa. Projekti eesmärgiks on rakendada INTERACT-EUROPE projekti raames välja töötatud erialadeülest vähi koolitusprogrammi ISCTP (Interspeciality cancer training programme). ISCTP, mille väljatöötamisel osales ka TÜK Vähikeskus, rõhutab vähiravis patsiendikeskset lähenemist läbi multidistsiplinaarsete ja multiprofessionaalsete meeskondade. Algatus on ülemaailmselt ainulaadne: nii ulatuslikku ISCTP-d ei ole varem onkoloogia valdkonnas rakendatud. Programm täidab lünga erialadeüleses vähivaldkonna õppes, parandades samal ajal onkoloogiaspetsialistide oskusi.
Projekti fookuseks on Vähikeskused, kus koolitusprogrammi rakendamist piloteeritakse. Interact-Europe 100 raames värvati kokku 100 vähikeskust üle Euroopa, kus onkoloogiaspetsialistidel, õdedel ja teistel vähiravis osalevatel tervishoiutöötajatel on ainulaadne võimalus osaleda kohapealsetel ja veebipõhistel koolitustel, mille on loonud ja mida korraldavad pikaajalise kogemusega onkoloogiaspetsialistid. Nende 100 vähikeskuse hulka valiti ka Tartu Ülikooli Kliinikum, sealjuures ei olnud konsortsiumisse kuulumine valiku tegemisel eelduseks. Kandideerimisel oli oluline võimalikult mitmekesine erialade esindatus Vöhikeskuseid esindavates meeeskondades.
Liigne nutiseadmete kasutamine jätab jälje laste loovusele, õppetööle ning vaimsele ja füüsilisele tervisele. Erinevate digiekraanide soovituslikust kauem kasutamine tõrjub kõrvale päriselu mängud ning sotsiaalse suhtluse, ohustades enim just väikelapsi.
Tänapäeva digiajastul on üha olulisem arutleda selle üle, millises vanuses ja millisel määral on ekraanid lapsele sobilikud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria ja neuroloogia osakonna arst-õppejõud dr Mari Lukka selgitas, et just väikelapseeas tuleks olla erinevate ekraanide suhtes eriti tähelepanelik. „Esimestel eluaastatel areneb aju kõige kiiremini ja toimub aktiivne närviühenduste loomine, mis mõjutab kogu hilisemat arengut. Kui lapsel puuduvad mitmekesised kogemused oma meelte, liikumise ja vahetu suhtlemise kaudu ning need asendatakse passiivse ekraanivaatamisega, võib see avaldada püsivat negatiivset mõju nii kognitiivsetele kui ka kehalistele oskustele, sealhulgas kõne arengule,“ rääkis dr Lukka.
