Uus, 6 miljoni euroga rahastatav Euroopa konsortsium loob ELi vähimissiooni tugivõrgustiku (03.05.2023)

Euroopa vähiinformatsioonisüsteemi andmetel tõuseb vähihaigestumus Euroopas 2040. aastaks eeldatavasti 20,96% ja vähisuremus 31,76% võrra. See tähendab, et kui edasisi samme ette ei võeta, saab Euroopas vähidiagnoosi 3,24 miljonit inimest ja 1,66 miljonit inimest sureb vähktõve tõttu. Ennustatakse, et Eestis on 2040. aastal uute juhtude arv aastas enam kui 11 000; pakiline vajadus on kohe midagi ühiselt ette võtta.

Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horizon Europe vähimissiooni eesmärk on parandada 2030. aastaks enam kui 3 miljoni inimese elu läbi vähi ennetamise ja ravi ning aidata vähki põdevatel inimestel ja nende perekonnaliikmetel, elada kauem ja paremini. Projekti „Establishing of Cancer Mission Hubs: Networks and Synergies” (ECHoS) eesmärk on koordineerida seotud teadusuuringuid, innovatsiooni ja tervishoiuvaldkonna tegevusi, lisaks kujundada valdkonna poliitikat inimkeskse tervishoiu ja teadustöö suunas.

Uus Euroopa konsortsium ECHoS, mida toetab vähimissioon, toob kokku 58 juhtivat valitsus-, tervishoiu-, teadus- ja akadeemilist asutust ning mittetulundusühingut ja annab liikmesriikidele ja seotud riikidele võime järk-järgult luua riiklikud vähimissiooni keskused (NCMHs). Nendel riiklikel vähimissiooni keskustel, mis tegutsevad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, on keskne roll kõigi osapoolte, sealhulgas kodanike, kaasamisel vähktõvega seotud poliitikaaruteludesse.

„Võitlus vähiga ei saa enam olla ühe riigi eraldiseisev pingutus. Praegu on algatused teadustöö, innovatsiooni ja tervishoiu valdkonnas suuresti eraldatud konkreetsetesse kogukondadesse ja kodanike kaasamine on vähene või puudub,“ ütles konsortsiumi tööd koordineeriva Portugali asutuse AICIB (Agency for Clinical Research and Biomedical Innovation) juhatuse liige dr Anabela Isidro.

Eestit esindavad Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Ülikool, mis teevad tihedat koostööd konsortsiumi koordineerivate isikute ja Euroopa juhtivate asjatundjatega. Tugivõrgustik koordineerib teadustööd ja innovatsiooni ning tervishoiualaseid tegevusi ja suunab poliitikakujundamise protsesse inimkeskse tervishoiu ning teadustöö poole viisil, mida liikmesriikide eraldiseisvad pingutused ja algatused ei saavuta.

„Vähk on Eestis tõsine terviseprobleem ja sellega võitlemine nõuab meie kõigi ühist pingutust,” ütles dr Kristiina Ojamaa, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia- ja onkoloogia kliiniku juht ja ECHoSe riiklik koordineerija. „Riikliku vähimissiooni keskuse loomine Eestis on oluline samm riiklike esindajate hääle tugevdamisel Euroopa vähktõvestrateegias. See edendab riiklikku ja rahvusvahelist koostööd, soodustab kaasamist ja juhib innovatsiooni vähktõve ravis. Seetõttu ootame, et ECHoS panustab vähktõvega seotud teadustöösse Eestis. See annab võimaluse kujundada vähiravi täpselt meie patsientide ja ühiskonna vajaduste järgi.“

Hiljutine COVID-19 pandeemia paljastas tervishoiusüsteemide hapruse, seisates teadustöö, peatades kliinilised uuringud ja sundides piiratud vahendeid suunama erakorraliste vajaduste rahuldamiseks. Siiski tõi pandeemia esile ka riikide võime luua tervishoiu, poliitika ja teadustöö vahel funktsionaalse sünergia, mis mõjutas positiivselt tervishoiuolukorda. Täna toimuval avakoosolekul paneb ECHoS aluse vähimissiooniga liitunud liikmesriikide ja seotud riikide riiklike vähimissiooni keskuste tugevale ja sidusale võrgustikule.