Üleriigiline projekt koondab patsientide vähiandmed ühtsesse süsteemi (09.12.2024)

Kaasaegse meditsiini areng sõltub üha enam kvaliteetsetest ja struktureeritud terviseandmetest, mis võimaldavad tervishoiutöötajatel teha täpseid ja õigeaegseid otsuseid, meditsiinijuhil andmepõhiseid valikuid ning teadlasel meditsiini arengu eelduseks olevat teadustööd.

Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse juhi dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul kogutakse kogu Eestis igapäevatöö käigus väga suures mahus erinevaid vähiandmeid, mis paraku ei ole kiirest kättesaadavad ega analüüsitavad, sest esinevad suuresti vabatekstina ning paiknevad erinevates andmebaasides laiali. Selle tulemusel puudub tervishoiutöötajal kiire ülevaade patsiendi paiknemisest raviteekonnal, kvaliteedijuhil ülevaade kvaliteediindikaatoritest, juhil strateegilise planeerimise sisend ning teadlasel kättesaadav andmestik teadustöö tegemiseks, mis on meditsiini arengu üks eeltingimustest.

Kliinikumis vähiandmetega tegelev töögrupp nägi eeltoodud kitsaskohtade lahendusena ühtse töölaua loomist ning algatas selleks projekti „Vähivaldkonna andmepõhise otsustamise juhtimislaua arendamine ja katsetamine”. Tänaseks on vähikeskuse projektist välja kujunenud üleriigiline koostöö, ambitsioonika eesmärgiga muuta andmekorjet rohujuuretasandil.

Kliinikumi vähikeskuse juhi sõnul on tegemist mitmel moel erakordse ettevõtmisega. „Eesmärk on luua patsiendipõhine ja haigusjuhtude ülene töölaud, mis sisaldab üleriigiliselt ja struktureeritult vähi põhiandmeid. Loodav töölaud pakub terviklikku ülevaadet vähipatsiendi raviteekonnast, loob eelduse kvaliteediindikaatorite hindamiseks ja teadustööks, olles abiks nii arstidele, teadlastele kui ka patsientidele, kellel samuti võiks olla  võimalik jälgida oma paiknemist raviteekonnal. Patsiendi kaasatus on kaasaegse väärtuspõhise meditsiini üks nurgakividest,” rääkis dr Kõrgvee. 

Praegused vähiravi ja diagnoosimisega seotud andmed paiknevad sageli hajutatult erinevates IT-süsteemides, näiteks e-labor, eHL, ARIA, ChemoCato, ning süsteemid ei ole sageli integreeritud ega vaheta omavahel infot. Dr Kõrgvee sõnul on osa andmeid struktureeritud, kuid suur osa esineb vabatekstina, mida on raske automaatselt analüüsida. Ta lisas, et mõningad andmed on hetkel üldse puudu, näiteks ravirida, haigusjuhtude ülesed vaatlused kehamassi ja sooritusvõime staatuse dünaamika hindamiseks.

„Hetkeplaanide kohaselt arendatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) juhtimisel haiglainfosüsteemidesse integreeritav moodul, mis vahetab automaatselt andmeid üleriigilise terviseinfosüsteemiga,“ rääkis vähikeskuse juht, kelle sõnul on oluline tagada ühelaadne andmekorje rohujuuretasandil, ilma tervishoiutöötajat lisakoormata. Dr Kõrgvee sõnul plaanitakse projekti käigus ühtlustada nii kasutatav terminoloogia kui ka andmehulk. Projektiidee tõendamise etapis põhineb see algsete plaanide kohaselt üle-euroopalisel konsensusel loodud MEDOC andmestikul, mis sisaldab 40 andmeühikut iga vähipatsiendi kohta.

Tulevikus loodetakse töölauale lisada võimalus hinnata patsiendikogemust, saata patsiendile meeldetuletusi ja jagada vajalikke kontakte. „Töölaua loomise väljakutse on arusaadavalt suur, alates asjaolust, et andmed paiknevad hetkel haiglate erinevates süsteemides laiali ning on esitatud suuresti vabatekstina. Andmete omavaheline sünkroniseerimine ja integreerimine eeldab meisterlikkust tehnilistes lahendustes. Lisaks on vajalik väga suur koostöösoov kõikide osapoolte vahel, et nii mastaapne projekt õnnestuks. Meie teeme endast kõik oleneva, et see nii ka oleks,“ rääkis dr Kõrgvee.

„Unistama peab suurelt ja sealjuures on tark säilitada kokkupuutepunkt reaalsusega. Ma usun, et Kliinikumi vähikeskuse vähiandmetega tegelevas töögrupis on kõik pooled esindatud – nii ambitsioon kui reaalsustaju ja selle eest tänan eraldi Jarno Raidi (IT), Marge Kaske (geneetika ja personaalmeditsiini kliinik) ning vähikeskuse projektijuhti Liina Pääbot, lisaks kõikidele panustanud ja kaasa mõelnud kolleegidele Kliinikumis ja kogu Eestis. Ilma teieta Eestis seda projekti hetkel ei oleks,“ lisas vähikeskuse juht lõpetuseks.

Projekti rahastatakse Riigikantselei innovatsioonimeetmest ning selle lõplik taotluse esitaja on Eesti Vähikeskus, et tagada ja fookuses hoida üleriigiline ambitsioon. Kaasatud on kõik Eesti suuremad vähikeskused, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Tervisekassa. 

Kliinikumi Leht