Vereloome tüvirakud paiknevad luuüdis ning nendest arenevad kõik vere rakud- leukotsüüdid ehk valged verelibled, erütrotsüüdid ehk punased verelibled ning trombotsüüdid ehk vereliistakud.

Luuüdi on spongioosne kude, mis paikneb luude keskosas. Sünnimomendil kõik organismi luud täidetud aktiivse, nn. punase luuüdiga. Inimese vananedes asendub osa sellest mitteaktiivse, nn. kollase luuüdiga. Täiskasvanutel asub punane aktiivne, rakke moodustav luuüdi ainult lameluudes, milleks on lülisamba lülid, puusaluud, abaluud, rinnakuluu, roided ja koljuluud. Küpsed vererakud satuvad vereringesse vere voolamisel läbi luuüdi.

Vere rakkude moodustumise ja arenemise protsessi nimetatakse hematopoeesiks. Kõikide rakkude areng algab peale vereloome tüvirakkust, millel on omadus areneda erinevateks vere rakkudeks ja samas on neil ka iseenda taastootmisvõime. Vererakkude arenemist luuüdis küpseteks funktsioonivõimelisteks rakkudeks nimetatakse diferentseerumiseks. 

Lõpuni arenenud ja küpsed vererakud lahkuvad luuüdist verre. Tervel inimesel on luuüdis piisaval hulgal tüvirakke, et tagada pidevalt uute erinevate vererakkude produktsioon. Väga väike hulk tüvirakkudest lahkub luuüdist verre, see hulk on nii väike, et tavalise vereanalüüsiga nende rakkude hulka määrata ei saa. Tüvirakkude esinemine veres on oluline seetõttu, et spetsiaalse protseduuriga on neid rakke võimalik verest eraldada ja koguda ning hiljem kasutada vereloome tüvirakkude siirdamiseks.