Tuhandeid lapsi vastu võtnud ämmaemand Aili Piir: „Naised, usaldage ennast sünnitusel rohkem“ (18.02.2025)

Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand Aili Piir lõpetas oma pika ja pühendunud tööelu mullu 30. detsembril. Aprillis oleks tal täitunud 52. tööaasta Kliinikumi naistekliinikus – kohas, kus ta alustas ja lõpetas oma elutöö. Kogenud ämmaemand on selle aja jooksul näinud lähedalt ameti arengut, aga ka muutusi sünnitustes, emades ja isades.

Lääne-Virumaalt pärit Piir tunnistab, et ämmaemandaks saamine oli pigem juhuslik. „Sel ajal sünnitusest eriti ei räägitud, kuid mäletan, et suhtlesin meedikute seltskonnaga ja mul oli soov minna meditsiinikooli õppima. Mõtlesin õe erialale peale, kuid üks sõbranna soovitas mul valida ämmaemanda amet ja nii see otsus tuli. Ka minu vanaema oli külaämmaemand, kuid seda seost teadvustasin endale siis, kui olin juba õppima asunud,” rääkis Piir. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1973. aastal suunati Piir tööle Kliinikumi naistekliinikusse, kuhu ta ka jäi. „Alguses soovisin minna Elva haiglasse, aga pingereas oli kursuseõde minust eespool. Mõtlesin siis, et hästi, lähen Tartusse. Nii jäigi Kliinikumi naistekliiniku sünnitusosakond minu ainsaks töökohaks,“ meenutas Piir.

Kui palju sünnitusi on üks ämmaemand poolesajandi pikkuse töökogemuse jooksul vastu võtnud, jääb teadmata, kuid tõenäoliselt ulatub see arv tuhandetesse ning nende hulka kuuluvad ka kodus sündinud lapsed. „Ämmaemanda amet on maailma kõige ilusam töö, see on mulle väga südamelähedane. Jah, mingitel hetkedel oli väsimust palju, eriti peale valveid, aga kunagi ei olnud tunnet, et ma ei taha tööle minna. Ma naersin ikka, et väsimusest ununes vahepeal enda nimi ka ära, aga ei, lähed puhkad välja ja tuled jälle rõõmsalt tööle tagasi,“ kirjeldas ta. Piir lisas veel, et tema kolleegid olid alati suureks toeks ja töö Kliinikumis sai talle väga omaseks. „Hea meeskonnatöö kolleegide ja osakondade vahel on väga oluline. Eriti tihedat koostööd oli vaja naiste- ja lastearstidega, et tagada ämmaemanda iseseisva töö sujuv toimimine“.

Piir toonitab, et ämmaemanda suurim oskus on läheneda igale naisele individuaalselt ning seda sama mõtet jagab ta ka endast noorematele kolleegidele. „Sünnituseelsel, -aegsel ja -järgsel perioodil on naised väga haavatavas ja tundlikus seisus. Ämmaemanda ülesanne on toetada ja aidata kõiki naisi ning luua usalduslik kontakt, ilma kedagi eristamata,“ rääkis Piir. Ta tõdes, et ametiaastate algusaegadel oli individuaalselt tähelepanu palju raskem pakkuda. „Sel ajal oli töötajaid vähem ja käed olid kogu aeg tööd täis. Täiesti tavapärane oli end sünnitajate vahel pidevalt jagada. Tänapäeval on personali rohkem ja sünnituste jälgimine paremini korraldatud, mis võimaldab ämmaemandatel naistele personaalsemalt läheneda,“ selgitas Piir. Personaalsust ja naisekesksust pakkus Piir ka kodusünnituse teenusel, mis legaliseeriti Eestis 1. augustil 2014.

Kuigi tehnoloogia areng on andnud paremad võimalused raseduse ja sünnituse jälgimiseks, on see toonud kaasa ka uued väljakutsed. „Emade terviseprobleemid on sageli seotud keskkonna, eluolude või ühiskondlike teguritega ning nad vajavad üha rohkem arstlikku jälgimist. Ka lapse arengut on võimalik jälgida, kuid see võib naistes tekitada rohkem ärevust, näiteks lapse kaalu prognoosimisel. Samuti on sünnituse valututustamise soov viimastel aastatel muutunud kasvavaks trendiks,“ kirjeldas kogenud ämmaemand.

Ämmaemanda soovitus naistele on usaldada ennast rohkem ning mitte anda usaldust sünnituse eest ära. „Mina ütlen alati, et las see sünnitus läheb sul käiku, sind ju aidatakse ja jälgitakse. Looduse poolt on ilusasti ära jagatud, kuidas naine peab hakkama saama. Sünnitus on üks võimas ja väge täis sündmus,“ lisas Piir. Ämmaemanda, kel on olnud võimalus jälgida mitme põlvkonna sünnitusi, sõnul jäävad meelde just need sünnitused, kus naine saab endaga hästi hakkama ja kõik läheb nii nagu minema peab. „Ämmaemandate seas on tavaline öelda sünnitustoast lahkudes: „Issand, kui ilus sünnitus oli”. Tegelikult see ongi see, mis jääb meelde – sündimise ilu, kus nii laps kui ka ema on sünnitusega rahul,” kirjeldas Piir. 

Lisaks ämmaemanda toetusele on oluline ka tugiisiku roll, kes naist sünnitusprotsessis toetab. „Sünnitus ei ole ainult naisekeskne tegevus. Mulle hakkas väga meeldima aeg, kui naine tuli sünnitama koos tugiisikuga. Nõukogude ajal oli see keelatud, naised pidid sünnitama seliliasendis ja isad jäid sünnitusprotsessist kõrvale,“ rääkis Piir, kuidas kõik oli teistmoodi. Ta tõi välja, et tugiisiku roll sünnituse juures võib ka väga erineda – mõned on agarad ja toetavad, kuid on ka neid, kes vajavad hoopis ise tuge. „Muretsevatele meestele ütlen ma alati, et te ei pea midagi tegema. Piisab, kui vaatate naisele silma, hoiate tal käest kinni ja julgustate teda,” lisas ta naerdes.

2022. aastal tunnustati Aili Piiri silmapaistvat panust ämmaemanduse valdkonnas Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemanduspreemiaga.

Aili Piiriga vestles Kertu Rannu