Tuberkuloosi lühemad raviskeemid on efektiivsed

Haigestumine aktiivsesse tuberkuloosi (TB) on Eestis praegu ajaloo kõige madalamal tasemel. Vaatamata suurtele sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas on aktiivse tuberkuloosi haigusjuhtude arv vähenenud 816-lt haigusjuhult 2001. aastal 99-le juhule 2023. aastal.

Siiski vajab tuberkuloosi olukord jätkuvalt hoolikat tähelepanu, sest Eestis on probleemiks multiresistentsete (MDR) haigusvormide suur osakaal, moodustades 20% uutest ja 50% retsidiivide haigusjuhtudest. Nende protsentidega oleme Euroopa Liidus esikohal, sest liidu teistes maades on multiresistentseid tuberkuloosi haigusjuhte keskmiselt 4–6% kõigist tuberkuloosi haigetest.

Multiresistentse tuberkuloosi puhul on tuberkuloosibakter resistentne kahe peamise tuberkuloosiravimi, isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes, mistõttu on selle ravi pikk ja sageli rohkete kõrvaltoimetega. Samuti võivad need patsiendid olla kauem nakkusohtlikud. Tuberkuloosi raviskeemid koostatakse vastavalt ravimtundlikkusele ning ravirežiimi korrektne järgimine peaks välistama uute ravimresistentsuste tekke.

Tänu sellele, et kasutusele on tulnud efektiivsed ravimid nagu bedakviliin, delamaniid, pretomaniid, oleme saanud kasutusele võtta uued, lühemad ravikuurid. Multiresistentse tuberkuloosi korral kestab ravi 6–12 kuud endise 18–24 kuu asemel. Oleme loobunud vanema põlvkonna ravimitest nagu PAS, protionamiid ja tsükloseriin. Kasutame ainult suukaudseid ravimeid, parenteraalselt manustatavaid ravimeid amikatsiin, kanamütsiin ja kapreomütsiin kasutame erijuhtudel. Lühemate ravikuuridega peaks ravi efektiivsus kirjanduse andmetel isegi paranema. Ka Eestis on ravitulemused aasta-aastalt paranenud – 2022. aastal oli  multiresistentse ravi edukuse protsent 90,5%. Esitasime Eesti 2014–2023 ravitulemused ka selleaastasel rahvusvahelisel kongressil Nordic Lung Congress, mis toimus Helsingis. Ravi efektiivsuse kaugtulemusi meil ega ka kirjanduses veel ei ole.

Ka ravimtundliku tuberkuloosi korral on teatud tingimustel lubatud kasutada uut, neljakuulist raviskeemi tavalise kuuekuulise ravi asemel (raviskeemis isoniasiid, rifapentiin, moksifloksatsiin, pürasinamiid). Eestis ei ole seda veel kasutatud ning meil on plaanis alustada  käesoleval aastal.

Tuberkuloosi ambulatoorses ravis kasutame endiselt otseselt kontrollitavat ravi. See tähendab igapäevast kontakt patsiendiga, et tuvastada õigeaegselt võimalikud ravimite kõrvaltoimed ja hoida ära erinevatel põhjustel tekkivad ravikatkestused. Kahjuks on juba ka Eestis  diagnoositud ravimresistentsust nimetatud uuematele ravimitele, samas ei ole lähiajal ette näha uute tuberkuloosi ravimite lisandumist ravimite loetellu.

Otseselt kontrollitavat ravi  läbiviimisel Kliinikumi kopsukliinikus oleme võimalikult patsiendikesksed, samas ka järjepidevad. Kokkuleppel patsiendiga valime sobiva variandi – näiteks õe vastuvõtt, õe koduvisiit, kaugvastuvõtt, s.h videokontakt. Oluline saavutus on, et Kliinikumi teeninduspiirkonnas ei ole ravikatkestajaid ja kõige tähtsam, et  patsiendid on sellise ambulatoorse ravikorraldusega rahul.

Ka latentse tuberkuloosi korral on profülaktilist ravi võimalik läbi viia nn lühendatud raviskeemi järgi: kahte ravimit – isoniasiidi ja rifapentiini võetakse 1 kord nädalas 12 nädala jooksul, seega kokku 12 doosi. Patsientidele ei meeldi aga korraga manustatav suur tablettide hulk. Võimalikud on rifapentiini kõrvaltoimed ja/või koostoimed mitmete ravimitega. Sageli eelistavad ka arstid nn tavalisi raviskeeme, mis kestavad kolm, neli või kuus kuud.   

Selle aasta sügisel ilmub tuberkuloosi ravijuhendi uuendatud variant, kus on võimalik täiendavat infot lugeda.

Dr Lea Pehme
Kopsukliiniku vanemarst-õppejõud, tuberkuloosiosakonna juht