Tervisemurega võib kaasneda krooniline või püsiv väsimus. Väsimuse tõttu võib kergesti kaasneda harjumus vähendada oma igapäevast kehalist aktiivsust ning puhata rohkem kui tavaliselt, kuid see ei pruugi alati olla kõige parem viis, kuidas väsimusega toime tulla.
Väsimust põhjustavad erinevad tegureid, näiteks:
- kehaline seisund ‒ aneemia, D-vitamiini puudus, kroonilised valud, häiritud unerežiim, apnoe;
- pärast haigust liiga vara tegevustega alustamine;
- ülemääraselt pikalt puhkamine ‒ raske on uuesti aktiivseks muutuda;
- “gaas ja pidur” ‒ ülemäära paljuga tegelemine siis, kui on energiat ja n-ö gaas on põhjas, mille tagajärjel suureneb järsult väsimus ning oled sunnitud rohkem puhkama ehk siis pidurdama;
- väsimusest mõtlemine ‒ pidev enesele kordamine, kui väsinud ma olen, hoiab tähelepanu sellel, kui väsinud sa oled ning tõmbab meeleolu alla;
- alanenud meeleolu ‒ süütunne, et sa ei suuda teha asju, mida peaks; muretsemine, et väsimus võib olla märk haigusest
Püsiva väsimuse korral võib olla abi järgmistest sammudest:
- Konsulteeri raviarstiga, et hinnata väsimuse võimalikke kehalisi põhjuseid.
- Õpi oma tegevusi planeerima ‒ sea realistlikud ja mõõdetavad eesmärgid (näiteks ära korista kogu maja, vaid tee tolmuimejaga puhtaks elutoa vaip ning säti korda riidekapi ülemised kolm riiulit).
- Ole teadlik oma eripärast ‒ näiteks milline aeg päevast on sul produktiivsem ja kas oled hommiku- või õhtuinimene.
- Tee toimetamise vahepeal puhkepause.
- Ole enda suhtes heatahtlik ‒ aktsepteeri tõsiasja, et mõnel päeval jõuad vähem.
- Hoolitse oma keha eest ‒ söö ja puhka regulaarselt, ole füüsiliselt aktiivne, tee koos oma füsioterapeudi või treeneriga treeningplaan ning tegutse selle järgi.
- Hoolitse oma vaimse tervise eest ‒ õpi aktsepteerima, et su elu on muutunud ja sa annad endast parima. Seejuures on tähtsad ka sinu soovid ja vajadused ‒ planeeri oma päeva midagi, mida sulle meeldib teha, leia uusi hobisid jne.
