Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus

Suhkur ja sool südamehaige toidulaual

Süsivesikud ehk suhkrud on organismi peamine energiaallikas. Umbes pool kogu energiast võiks tulla süsivesikutest.

Suhkrud võib tinglikult jagada kaheks:

  1. Suhkrud, mis sisalduvad toitudes n-ö looduslikult (näiteks laktoos piimas, sahharoos, glükoos, fruktoos puuviljades-marjades).
  2. Suhkur, mida lisatakse toitudesse tootmisel või söögilauas (näiteks suhkur kommis, leivas, aga ka näiteks teele lisatud mesi).

Suhkrurikas toit, sh nii lisatud suhkur kui ka puu- ja köögiviljadest saadud suhkur, suurendab südamehaigustesse haigestumise riski isegi siis, kui sa ei ole ülekaaluline.

Liigne suhkur toidus tõstab vererõhku, stimuleerib maksa tööd, mille tulemusel liigub sinu vereringesse rohkem kahjulikke rasvu. Teadaolevalt suurendavad mõlemad tegurid südamehaiguste riski.

Samuti tekib olukord, kus suhkrurikas toit täidab küll kõhtu, andes nn tühje kaloreid, kuid puudu jääb vajalikest kiudainetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Nende puudus on aluseks aga teistele haigustele.

Peale selle on teada ka liigse suhkru seos hammaste tervise ja südamehaiguste vahel. Hammaste tervis = südame tervis. (link)

Liiga palju suhkrut on liiga palju, olenemata allikast!

Haigus võib rännata suust südamesse.

Hambaümbrise põletiku ja pärgarterite lubjastumise vahel on seos.

Vaadeldes lähemalt südame- ja veresoonkonnahaigusi, mida ravimata hambad põhjustavad, tuleb kõigepealt rääkida ateroskleroosist.

Hambapõletikku põhjustavad bakterid käivitavad arteriseinas põletiku ja naastu rebenemise ning tekib tromb ehk veresoonesisene vereklomp, mis elutähtsa organini jõudes blokeerib selle verevarustuse ja põhjustab südamelihase infarkti.

Südamehaigel väheneb ainuüksi adekvaatse igemepõletiku kuuri järel LDL-kolesterooli tase 25%, mis vähendab südamelihase infarkti riski 30‒50%.

Pole olemas häid ja halbu toite. Igal toidul on oma roll organismi talitluses, kõik sõltub kogustest.
Soola optimaalne päevane kogus on 5 grammi.

Miks me vajame soola?
Tavaline lauasool on naatriumkloriid.
Naatrium aitab:

  • reguleerida koos kaaliumiga vedeliku tasakaalu väljaspool meie rakke (st soodustab verevoolu), sealhulgas suurendab keha veevarude säilimist ja vähendab janutunnet. Just vähendab janutunnet, mitte ei tekita;
  • juhtida närviimpulsse meie ajus ja närvisüsteemis;
  • säilitada vererõhku;
  • transportida toitaineid läbi soolestiku.

Küsimus soola kahjulikkusest on seotud naatriumi liigtarbimise ja kaaliumi vähesusega. Süües mitmekesiselt, sh töödeldud toite, nagu juust, sink, leib, naatriumi puudust ei teki. Kuna aga tänapäeva ühiskonnas tarbitakse kiirest elutempost ja mugavusest lähtuvalt palju töödeldud ja valmistoite, siis saame ainuüksi töödeldud toidust rohkem naatriumi ja vähem kaaliumi kui vajame.

Soola liigse tarvitamise mõju südamele.
Pikaajalisel soola liigtarvitamisel ja kaaliumi vähesuse tõttu koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, see omakorda tõstab vererõhku, mis on oluline riskifaktor südamelihase infarkti tekkimisel.

Kõige tähtsam on peale soola koguse on pöörata tähelepanu sellele, millist soola me oma toidule lisame: kas kunstlikult toodetud või looduslikku soola.

Eelista kindlasti looduslikku soola, näiteks Himaalaja soola, mis on looduslikult puhas ja töötlemata.

Sool ja suhkur toidulaual ‒ südamearstid soovitavad

  • Valmista toit ise ja alati värskest toorainest, siis saad ise kontrollida, kui palju soola, suhkrut lisad.
  • Väldi töödeldud ja valmistoite, kuna sa ei tea, kui palju on sinna soola või suhkrut lisatud.
  • Ära lisa kunagi soola, enne kui oled toitu maitsnud.
  • Toidu maitsestamiseks kasutage maitsetaimi ja ürte.
  • Ära söö soolaseid ja magusaid snäkke.
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram