Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskus tähistab 2023. aasta suvel oma kümnendat tegevusaastat. Keskuse töö eripäraks on ortopeedide ja füsioterapeutide koostöö spordivigastuste ravis juba patsiendi esimesest kontaktist, mis muudab raviteekonna kiiremaks ja tulemuslikumaks.

Sporditraumatoloogia keskuse juhi dr Leho Ripsi sõnul oli keskuse loomise eesmärk pakkuda nii harrastussportastele kui professionaalsete sportlastele kompleksset käsitlust, mis võimaldaks traumade ja ülekoormusvigastuste korral võimalikult kiirelt tagasi oma ala juurde naasta. „Oleme keskendunud igas vanuses sportlike aktiivsete inimeste ortopeediliste probleemide ravile, mille juurde kuulub nii vigastusi ennetav nõustamine, kirurgiline ravi kui taastusravi,“ tutvustas dr Rips.

Spordialad, mille tõttu keskusesse enim pöördutakse, on seotud kontaktspordiga, näiteks pallimängud, sõltudes ka harrastajate arvust – mida enam sportlasi, seda enam just selle spordialale omaseid vigastusi. Ent mitte ainult – ortopeedide dr Leho Ripsi, dr Madis Rahu ja dr Alo Kullerkanni sõnul tuleb ette ka väga spetsiifilisi olukordi, kus tuleb süveneda soorituse tehnikani peensusteni, et mõista vigastuse põhjusi. „Aktiivsus on osa inimese elukvaliteedist ning meie eesmärk on leida võimalused säilitada patsiendi aktiivne elusviis, mitte öelda, et rohkem võimalusi ei ole. Kuigi vahel oleks see lihtsam lähenemine. Nii on keskuse töös oluline roll ka nõustamisel – patsiendid soovivad juhiseid, kas ja kuidas vigastusest tagasi naastes edasi tegutseda,“ selgitas keskuse ortopeed dr Alo Kullerkann.

Sporditraumatoloogia keskuse kolmas ortopeed dr Madis Rahu sõnul liitus ta keskusega tööga algusaastatel just sel põhjusel, et ortopeedia ja füsioteraapia olid omavahel läbi põimunud. „Ortopeedia on esindatud paljudes tervishoiuasutustes, aga meie keskuse ortopeedid on spetsialiseerunud just spordivigastustele, pidades silmas ka lõppeesmärki naasta tagasi spordiellu ja seda võimalikult kiiresti. Teiseks keskuse eripäraks on suuremahuline koostöö füsioterapeutidega – Tauno Kooviti ja Mihkel Luigega – kes samuti kümme aastat tagasi keskuses alustasid,“ rääkis dr Rahu. Ta rõhutas, et ilma füsioteraapiata oleks patsientide paranemine kindlasti aeglasem ning hilisemate probleemidega. „Iga päev loeb, juba enne operatsiooni algab ettevalmistus edukaks taastumiseks. Meie töö on operatsioon läbi viia, ent ainult lõikus ei ravi. Paranemise protsessi koordineerivad pärast füsioterapeudid, kellel on alati võimalus kiireks otsekontaktiks ortopeedidega. Nii on patsiendil pidev kontakt tervishoiutöötajatega ning tema taastumise protsess jälgitud ja juhendatud. Selline korraldus on Eestis unikaalne ning kiirendab patsientide raviteekonda, tagades samal ajal selle kvaliteedi,“ lausus dr Rahu.

Keskusesse pöördub patsiente igas vanuses, nii harrastajaid kui tippsportlasi. Sagedasemad operatsioonid on seotud õlaliigese, eesmise ristatissideme, põlveliigese kõhre ja meniski ning kannakõõluse vigastustega. „Harrastajaid esineb kindlasti rohkem ning meie keskus on mõeldud kõigile. Patsientide ühendav joon on motiveeritus vigastusest taastuda. Kui tippsportlasel on sport seotud tema teenistuse ja karjääriga ning sageli peame oma raviplaanis arvestama ka tema võistlushooajaga, siis harrastussportlased on aktiivsed ühiskonna liikmed, kes sageli soovivad ühiskonda tagasi panustada. Seetõttu võtavad meie patsiendid ka ise vastutuse oma hea käekäigu eest,“ rääkis keskuse juht dr Rips. Kõik kolm ortopeedi rõhutasid, et suurim rõõm tööst on näha pärast lõikust, et patsiendil on parem, sealt edasi – kui patsient on tagasi võistlustules.

Kuna sporditraumatoloogia keskus asub ülikoolihaiglas, siis kuulub sealse töö juurde ka teadustöö. Keskuse töö tulemusel on suurenenud erinevate spordivigastuste operatsioonide hulk, mille tulemusel osaleb uuringutes arvestatav hulk patsiente. „Patsientide raviga paralleelselt viime läbi spordivigastustel põhineva teadustöö jaoks uuringuid, mistõttu tuleb ravitulemusi ka analüüsida ning presenteerida konverentsidel. Vajadusel anname tagasisidet ka rahvusvahelistele raviprotokollidele – nii käsitluse kui operatsioonitehnika osas ning samuti füsioterapeutidelt kogutud taastumise osas. Nii oleme ise kursis kõige uuemate teadusavastuste ja ravimeetoditega ning saame anda ka enda sisendi patsientide spordivigastuste käsitlusse,“ rõhutasid teadustöö rolli nii dr Rips kui dr Rahu.

Keskuse töötajad toovad välja, et nii nagu spordis, on ka meditsiinis – õnnestumiseks on vaja meeskonnatööd. „Meie keskuse meeskond koosneb ortopeedidest, füsioterapeutidest ning õdedest, samas oleme ümbritsetud spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku ning kogu Kliinikumi koostöövõrgustikust, olgu selleks radioloogia, operatsiooniteenistus, spordiarstid, ultraheliuuringud, reumatoloogid või neurofüsioloog. Üheskoos oleme kümne aasta jooksul aidanud umbes 50 000 patsienti.  Aitäh selle eest!“ lausus dr Rips.

Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse vastuvõtud toimuvad nii Tartus, L. Puusepa 1a majas kui Tallinnas aadressil Valukoja 7. Operatsioonid viiakse läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi päevakirurgiakeskuses. Taastusravikompleks, mis on samuti Eestis ainulaadne, asub Tartus Maarjamõisa polikliinikus. Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik perearsti või mõne teise eriala arsti saatekiri. Saatekirja puudumisel saab patsient valida tasulise vastuvõtu teenuse.

Esmaspäeval, 12. juunil kell 15:30 on kõigil huvilistel võimalik kuulata e-vestlusringi, kus dr Leho Rips ja füsioterapeut Tauno Koovit räägivad spordivigastuste ravist.

Lisainfo
Dr Leho Rips, sporditraumatoloogia keskuse juht
Leho.Rips@kliinikum.ee
Tel: 731 9447

Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee
Tel: 5331 9423

Sporditraumatoloogia keskus

• Levinumad sporditraumad:  põlveliigese kõhre- ja meniskivigastused, ristatissidemete vigastused. Õlaliigese kõõlus- ja sidemevigatused. Hüppeliigese piirkonna sidemete ja kõõluste vigatused. Erinevate liigeste varajased posttraumaatilised kulumised ja sellest tekkivad vaevused. Erinevate liigeste ülekoormusvigastused.
• Kõige sagedasemad operatsioonid: kõhre- ja meniskioperatsioonid ning põlveliigese ristatisidemete taastamine. Õlaliigese kõõluste rebendid ja liigese ebastabiilsus. Kannakõõluse erinevat tüüpi rebendid ja kahjustused. Hüppe- ja küünarliigese artroskoopiad erinevate patoloogiate tõttu.
• Noorim patsient: 7-aastane
• Vanim patsient: 93-aastane
• Ortopeedilisi vastuvõtte aastas: keskmiselt u 4500 vastuvõttu aastas
• Operatsioone aastas: keskmiselt 650 operatsiooni aastas, 10 aasta jooksul umbes 6000 operatsiooni.
• Ortopeedilise ravi kordade arv: 10 aasta jooksul kokku umbes 30 000
• Taastusravi kordade arv: 10 aasta jooksul umbes 20 000 patsienti
• Suurim muutus 10 aasta jooksul: sporditraumatoloogia keskuse ravimahud on suurenenud 50% võrreldes esimeste aastatega. Sõltumata patoloogia raskusest, on 98% juhtudest ravitud ambulatoorselt või päevakirurgiliselt. Keskuses on loodud ainulaadne teaduspõhine sünergia füsioteraapia ja ortopeedia erialade vahel Eestis, millest suurima kasu saab just patsient, kelle nimel igapäevast meeskonnatööd tehakse. Ravi diaspoone laiendatakse pidevalt ning täna tehakse keskuses neid operatsioone ja protseduure, milleks 10 aastat tagasi puudus Eestis oskusteave.
• Dr Leho Rips: „Turvalise sportimise meelespea“: Kui on soov olla aktiivne ja nautida liikumist ja sporti kogu elu, siis põhiline soovitus on valida enda eale ja füüsilisele võimekusele sobiv spordiala ning treeningute maht. Kui endal jääb teadmistest puudu, küsige kindlasti nõu lemmikspordiala treeneritelt. Oluline on ka see, et mida vanemaks me muutume, seda enam tuleb meil lisaks lemmikalale tegeleda üldkehalise ettevalmistusega ehk lihtsamalt öeldes võimlemisega. See aitab meie tugisüsteemi erinevaid lihasgruppe tugevdada ning parandab sooritusvõimet ja ka koordinatsiooni. Kõik see on oluline vigastuste ennetamisel. Samas ükski liikumisala või sport ei ole 100% ohutu, kuid hästi planeerides ja läbimõeldult tegutsedes võime ennetada enamikke vigastusi. Liikuvast eluviisist loobumisel võime esmapilgul riske vähendada, kuid tegelikkuses tõuseb oluliselt haiguste ja ka traumade arv, mis on seotud kehva füüsilise vormiga. Liikuge ja sportige, planeerige reaalseid eesmärke ning nautige aktiivset elu.