2024. aasta lõpus kolisid kõik Tartu Ülikooli Kliinikumi Tallinna vastuvõtud kaasaegsesse ja patsiendisõbralikku Ülemiste Citys asuvasse Tervisemajja 2. Spordimeditsiini ja taastusravi kliinikust on seal esindatud kolm osakonda: spordimeditsiini, sporditraumatoloogia ning ambulatoorse taastusravi osakond.

Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi tervishoiuteenuste kättesaadavus pealinnas on oluline samm, et olla lähemal neile, kes igapäevaselt spordiga tegelevad – olgu siis tegemist harrastus- või saavutussportlasega. Eesti ainsas omataolises kliinikus võtavad patsiente vastu spordiarstid, taastusarstid, ortopeedid, käekirurg ning füsioterapeudid. „Kliinikumi teeninduspiirkond ei piirdu üksnes Lõuna-Eestiga, vaid meie teenuseid kasutavad patsiendid üle kogu Eesti. Seetõttu on oluline olla patsientidele kättesaadavad olenemata nende elukohast,” rääkis spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskuse õendusjuht Kertu Pedosk.

Tervise hoidmiseks on oluline igasugune liikumine, kuna see toetab nii kehalist kui vaimset tervist. Selle nädala lõpus toimub suusaspordi suursündmus Tartu maraton, mille eel on hea meelde tuletada võistlusel oma võimete ja keha piiride teadvustamist ning nendega arvestamist. Iga maratonil osaleja on tunnustust väärt, kuna on juba otsustanud liikumise kasuks. Kuidas aga teha seda targalt ja tervislikult?

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse kompetentsikeskuse andmetel ei liigu 60% Eesti täiskasvanutest piisavalt, 73% eelistab igapäevaselt autot ning enam kui pooled 16–64aastastest elanikest on ülekaalulised või rasvunud. Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spordimeditsiini osakonnajuhi ja vanemarst-õppejõu dr Agnes Mägi sõnul pöördutakse spordiarsti vastuvõtule sageli vigastuste tõttu, kuid probleemid ulatuvad kroonilistest haigustest ja koormustaluvuse langusest kuni söömisprobleemideni. „Meie vastuvõtule jõuavad pigem kehaliselt aktiivsed inimesed, kes tunnevad huvi enda tervise vastu ja käivad meie juures kontrollis. Spordiarsti visiidile tullakse ka enne regulaarsete treeningutega alustamist, kuna spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulnud inimene saab põhjaliku ülevaate enda kehalise tervise seisundist,” rääkis dr Mägi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi palliatiivravi osakond ootab oma meeskonda vabatahtlikke seltsilisi patsientide päevade sisustamiseks.

Osakonna õendusjuhi Liis Langi sõnul on vabatahtlike kaasamise eesmärk muuta nii palliatiivravi osakonnas kui hospiitsis viibivate patsientide päevad seeläbi mitmekesisemaks. „Seltsiline võiks käia 1–2 korda nädalas ning viibida patsiendi juures korraga 30–60 minutit – sõltuvalt, kuidas patsient vajab. Ootame, et vabatahtlikud on head suhtlejad, rahumeelsed ja kannatlikud. Ka pealtnäha väike heategu võib pakkuda elulõpu veerel olevale patsiendile palju rõõmu – näiteks raamatute ettelugemine, käsitöö tegemine, lauamängude mängimine, õues jalutamine või lihtsalt käe hoidmine. Tahaksime, et patsientidel oleks, mida oodata,“ tutvustas Liis Lang.