1. aprillist 2025 muutusid Tartu Ülikooli Kliinikumis visiidi- ja voodipäevatasud ravikindlustatud inimestele. Muudatus tuleneb omakorda Ravikindlustuse seaduse muudatusest, millega sätestatakse tasude uued piirmäärad. Muudatuste kõrval jäävad kehtima mitmed erisused, sealhulgas näiteks väikelastele ja eakatele.
Visiiditasu 20 eurot
27. märtsil 2025 kasutati Tartu Ülikooli Kliinikumis esmakordselt Eestis südame rütmihäirete ravis pulsilaine tehnoloogiat. Kasutusele võetud seade ja spetsiaalne kateeter on kasutusel Baltikumis esmakordselt.
Kõige sagedasem südame rütmihäire on kodade virvendusarütmia. Seda esineb erinevates vanusegruppides, alates 40-aastastest, üksikutel juhtudel ka noorematel. Üle 65-aastastel inimestel esineb seda rütmihäiret juba kuni 5%-l. „Euroopas arvatakse olevat ligikaudu 11 miljonit kodade virvendusarütmiaga patsienti, millele lisandub igal aastal kuni 900 000 juhtu. Seetõttu on kodade virvendusarütmiat nimetatud globaalseks epideemiaks, mida seostatakse üldise rahvastiku vananemise, krooniliste haiguste lisandumisega, stressitaseme tõusuga jm. Soomes on kodade virvendusarütmiaga ligi 200 000 patsienti, seega Eestis kuni 50 000. Täpset arvu ei teata, kuna paljudel puuduvad haigusnähud,“ kirjeldas südamekliiniku rütmihäirete osakonna juht dr Rain Paju.
Tartu Ülikooli Kliinikum
25. veebruar 2025
20. veebruaril 2025 paigaldasid Tartu Ülikooli Kliinikumi südamearstid kahele patsiendile juhtmevaba südamestimulaatori veresoone kaudu otse südamesse. Ravivõte on uudne nii Eestis kui Baltikumis.
Täna, 8. mail toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis kriisiõppus Tervex, mille eesmärk oli harjutada arstiabi andmist varje tingimustes, samuti hulgikannatanutega olukordade lahendamist. Tervex on osa Eesti kaitseväe korraldavast rahvusvahelisest suurõppusest SIIL.
Stsenaariumi järgi oli sõjalise rünnaku oht kõrge, millest teavitamiseks anti õhuhäire. Seejärel evakueeriti Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna, intensiivravi osakondade ning operatsiooniteenistuse patsiendid varjendisse. „Kliinikumi uue lastekliiniku maja ehitamise ajal algas ka sõda Ukrainas, mistõttu otsustas Kliinikumi juhtkond rajada planeeritud kahekorruselisse maa-alusesse parklasse varjumise võimalused. Ravitöö mõttes tähendab see valmidust nii ravivoodite jaoks, hapniku- ja elektrivalmidust, aga ka näiteks suruõhu ja andmeside toimimist,“ selgitas Kliinikumi õppuse juht ning 5. kliinilise valdkonna juht dr Jaan Sütt.
Kantselei
L. Puusepa 8 ruum E-111
telefon 731 8131
