7.–14. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist kaasasündinud südamerikete nädalat, et rõhutada ja tuletada meelde südamerikete korrapärase jälgimise vajadust kogu elu jooksul, sõltumata sellest, kas riket on kirurgiliselt korrigeeritud või mitte.

Eestis sünnib kaasasündinud südamerikkega kuni 100 last aastas ning see on vastsündinutel kõige sagedasem kaasasündinud arenguanomaalia. Raseduse ajal on ette nähtud kaks ultraheli sõeluuringut, mille üheks eesmärgiks on ka kaasasündinud arenguanomaaliate, sealhulgas südamerikete sünnieelne tuvastamine. Kliinikumi südamekirurgi dr Raili Tageni sõnul on Eestis sünnieelne diagnostika väga heal tasemel ning enamus südamerikkeid hästi ravitavad. „Juhul kui loote ehhokardiograafial diagnoositakse südamerike, tegeleb raskematel juhtudel naise ja tema perekonnaga edasi mitmete erialade spetsialistidest koosnev meeskond. Määrava tähtsusega on rikke vereringe mõtestamisel kogemustega lastekardioloogi hinnang, kuna südamerikke raskusaste ning edasine kulg kinnitub tihtilugu sünnijärgselt,“ selgitas dr Raili Tagen.

13. augustil 2024 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurgia osakonnas läbi uudne operatsioon – raske mitraalklapipuudulikkusega patsiendil viidi läbi lahtine mitraalklapi proteesimine töötava südamega. Operatsioon on teadaolevalt Eestis esmakordne.

Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonna juhi dr Arno Ruusaleppa sõnul vajas 60ndates patsient operatsiooni raske südame mitraalklapi puudulikkuse tõttu. „Patsiendi südamehaigust ei olnud võimalik ravida kateetrikaudsete meetoditega, mistõttu tuli appi võtta kirurgilised meetodid. Kuna patsiendil oli 15 aastat tagasi teostatud siiani hästi töötavad  aortokoronaarsed šundid südame isheemitatõve leevendamiseks, oleksid tavapärased südamekirurgilised meetodid olnud liiga riskantsed südamelihase kahjustumiseks operatsiooni ajal,“ selgitas dr Ruusalepp.

Ajavahemikus 1. august 2024–31. juuli 2028 täidab 3. kliinilise valdkonna juhi ülesandeid dr Marjo Sinijärv. Dr Marjo Sinijärv on lõpetanud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna hambaarstiteaduse õpingud, sealhulgas läbinud restauratiivse hambaravi residentuuri. Tartu Ülikooli Kliinikumiga on ta seotud olnud enam kui kümme aastat, olles praeguseni stomatoloogia kliinikus vanemarst-õppejõud restauratiivse hambaravi erialal. Lisaks on dr Sinijärv Tartu Ülikoolis suu- ja hambahaiguste nooremlektor, samuti on ta aidanud Tervisekassas hambaravi teenusejuhina disainida samme Eesti elanikkonna suutervise parandamiseks.

Dr Marjo Sinijärv: Olen Kliinikumis töötanud alates hambaravi eriala põhiõppe lõpetamisest 2011. aastal ja läbinud siin ka residentuuri. Väljakutsed ja eneseareng on need, mis mind inimesena ja tööalaselt motiveerivad ning neid Kliinikum pakub. Innustunud töötajad on Kliinikumi suurim väärtus, kuid huvitatust tekitada ja hoida võib olla väga keeruline. Minu nägemuses peab iga valdkond tajuma oma ühisosa teiste valdkondadega ning hoidma keskpunktis eelkõige inimesi: meie töötajaid, patsiente ja üliõpilasi. Mõistmises, et üht ei oleks ilma teiseta, on ühine võrdne roll meil kõigil. Loodan olla kolleegidele heaks partneriks meie ühiste eesmärkide täitmisel ja Eesti tervishoiu väljakutsete lahendamisel.