Südametervise töötuba

18.04.2024 toimunud töötoas keskenduti südame tervisele. Töötoas oli võimalik mõõta erinevaid tervisenäitajaid, hinnata turseid ning südamehaiguste riski SCORE tabeli abil.
Lisaks õpiti, kuidas ise kodus vererõhku ja pulssi mõõta ning millal ja kui tihti seda tegema peaks.

TÖÖTOA KÜSIMUSED JA VASTUSED:

• Täna mõõdetud vererõhuväärtus on normist kõrgem, millest see võib olla tingitud?
  • Võõras keskkonnas, pingeolukorras, füüsilisel koormusel ja peale füüsilist koormust võib vererõhk olla tavalisemalt kõrgem. Vererõhku tuleb mõõta rahulikkus keskkonnas. Enne mõõtmist rahulikult istuda 10 minutit. Mõõtmise ajal peab selg olema toetatud ning jalad asetatud ristamata põrandale.
  • Oluline on ka manseti suurus – see peab olema sobiva suurusega, mõõtmisel jääma südamega samale tasemele, käsi toetatud lauale. Mõõtmise ajal ei tohi rääkida.
  • Kui kodus jäävad mitme päeva jooksul mõõdetud vererõhu väärtused üle 135/85 mmHg, palume pöörduda oma perearsti poole. Kõrgvererõhutõbe ei diagnoosita ühe korra mõõdetud väärtuse järgi.
• Võtan vererõhuravimeid juba pikemat aega, kuid täna vererõhuväärtused kõrged. Kas peaksin midagi ette võtma?
  • Palume pöörduda perearsti poole, kes saab hinnata, kas on vajalik vererõhuväärtuste ööpäevane hindamine.
• Mul mõõdeti kolesterooli näitajaks 6,5 mmol/l. Kas see on kõrge väärtus? Olen täna söönud.
  • Täna mõõdetud väärtus näitab üldkolesterooli taset ning seda, et “hea” ja “halva” kolesterooli suhe võib olla paigast ära. Täpsema tulemuse saamiseks soovitame korrata analüüsi, teha analüüs veeniverest ning olla enne analüüsi vähemalt kaks tundi söömata-joomata.
  • Kõrge kolesteroolitase on üks südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajatest, kuid oluline on teada “hea” ehk HDL ja “halva” ehk LDL kolesterooli taset. Mida kõrgem on HDL kolesterooli tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks.
  • LDL kolesterooli kõrge sisaldus veres põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi.
• Kuidas saab ise langetada kolesterooli taset?
  • Kolesterooli taset aitab langetada tervislik toitumine (vähese rasvasisaldusega ja kiudaineterikkad toitained, köögiviljad, täisteraviljatooted) ning regulaarne kehaline koormus: vähemalt 30 minutit päevas või 150 min nädalas. Sobib jalutamine, ujumine, rattasõit.
• Tunnen tihti rütmihäired. Olen 2 aastat tagasi kardioloogi vastuvõtul käinud. Haigust ei leitud, kuid nüüd tunnen rütmihäired sagedamini, eriti siis, kui lähen õhtul voodisse.
  • Kindlasti ei tohiks minna voodisse täiskõhuga. Pange tähele, kui kiire on rütmihäire ajal südame löögisagedus. Kas rütm on regulaarne või mitte? Rütmihäirete täpsemaks hindamiseks pöörduge perearsti poole. Kui rütmihäirega kaasneb teadvuse kaotus, on vajalik erakorraline pöördumine.