Missioon
Kompetentsikeskuse missiooniks on pakkuda kaasasündinud südameriketega patsientidele tunnustatud ravi erialaspetsialistide poolt ning läbi patsientide ja meedikute harimise suurendada teadlikkust südameriketest ning nende ravivõimalustest.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurgia osakonna baasil on kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskus Tartus toimetanud de facto varsti juba 60 aastat.
Selle aja jooksul on opereeritud kokku hinnanguliselt üle 3000 patsiendi, neist valdav osa (väike)lapseeas.
Eestis, olles pisike riik, peaks rahvusvaheliste standardite kohaselt olema kuni 0,25- 1 kaasasündinud südamerikete keskust- seega on patsientidele parima ravikvaliteedi pakkumiseks vajalik maksimaalne patsientide koondamine ühte keskusesse, et hoida ja tõsta ravikvaliteeti.
Täna pole kaasasündinud südamerikete käsitlus vaid südameoperatsioon ja sellele eelnev ning järgnev vahetu ajaperiood, vaid südamerikete käsitlus algab juba sünnieelselt ning kestab patsiendi elu lõpuni.
Kuna südamerikked e südame ehituslikud vead tekivad väga varajases perioodis loote arengus, on võimalik neid vigu leida juba antenataalse (sünnieelse) ultraheliuuringu (UH) käigus. Loote südamerikke kahtlusel tuleks kaasata loote ehhokardiograafia uuringu (loote südameultraheliuuringu) tegemisse lastekardioloog. Lastekardioloog mõtestab lahti südamerikke olemuse, hindab südamerikke raskusastet ning konsulteerib perekonda edasise taktika valikus. Vaid Tartus toimub regulaarne looteehhokardiograafia lastekardioloogi osalusel ning siia saadetakse loote südamerikke kahtlusega rasedad üle Eesti. Kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuses Tartu Ülikooli Kliinikumis teevad looteehhokardiograafilisi uuringuid dr Karin Asser, dr Eva-Liina Süüden, dr Ele Hanson ning lastekardioloogidena konsulteerivad dr Silvia Virro ja dr Kristel Köbas.
Südamerikkega laps vajab sünnijärgselt täpsustavat diagnostikat ning regulaarset jälgimist erialaspetsialistide poolt. Kliinikumis on ööpäevaringne lastekardioloogiline valve, tänu millele on võimalik diagnoosida, hinnata ja ravida ka kriitilises seisundis lapsi väljaspool tööaega. Ööpäevase lastekardioloogilise valveringi katavad dr Kristel Köbas, dr Margit Sõnajalg, dr Lilja Ginter. Tartusse saadetakse ka keerukamad/kiiret ravi vajavad lapsed mujalt Eestist, mistõttu ööpäevaringne kardioloogi kättesaadavus on ülioluline.
Lasteintensiivraviosakonnas ravitakse ja jälgitakse kõige keerulisemaid ja kriitilisemas seisundis lapsi, sh südamerikkega patsiente. Lasteintensiivravi osakond Kliinikumis katab ööpäevaringselt nii intensiivravi kui ka erakorraliste seisundite puhul transpordi haiglate vahel ning uuringute teostamise. Lasteintensiivraviosakonna motiveeritud meeskonda juhib lasteintensiivravi osakonna juhataja dr. Imbi Eelmäe.
On hulk südamerikkeid, mis vajavad invasiivset ravi juba esimeste elutundide jooksul- ööpäevaringses valmisolekus invasiivseid protseduure teha on kaasasündinud südamerikete pädevusega invasiivkardioloog/kardiokirurg dr. Toomas Hermlin oma meeskonnaga.
Lastele, ka vastsündinutele ja sügavalt enneaegsetele on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik teha kõiki nii mitteinvasiivseid kui invasiivseid südame uuringuid- selleks on olemas vajalik aparatuur, kompetents ning kogemus.
Kardiokirurgia osakond on kaasasündinud südamerikke ravis koht, kus rike korrigeeritakse. Kardiokirurgia osakond Tartus on unikaalne – ühes osakonnas töötavad koos nii kardioloogid, lastekardioloog, anestesioloogid kui kirurgid, mistõttu haigusjuhud arutatakse enne sügavuti läbi ning seetõttu saavutatakse parim ravitulemus. Kollektiivne kogemus kasvab iga patsiendiga ning seeläbi saavad ravitulemused minna vaid paremaks. Südameoperatsioone kaasasündinud südameriketega patsientidel ja muul põhjusel südameoperatsiooni vajavatel lastel viivad läbi südamekirurgid dr Toomas Aro ja dr Raili Ermel.
Kardiokirurgia anestesioloogid-intensiivraviarstid vastutavad lisaks südamerikkega patsientide narkoosi ja intensiivravi kõrval ka kunstliku kehavälise vereringe ja kehavälise membraanoksügenisatsiooni (EKMO) nii plaanilise kui erakorralise kasutamise eest- tegu on keeruka ja väga täpset juhtimist vajava aparatuuriga, mis ülikriitilistel juhtudel on ainsaks elupäästvaks vahendiks. Laste ja kaasasündinud südamerikete EKMO ravi on koondunud Tartusse. Tänaseks on EKMOt lisaks täiskasvanutele kasutatud 10 lapsel, noorim neist 1-päevane ning vanim 15-aastane.
Südameoperatsioon viiakse läbi kardiokirurgia operatsioonitoas – kõrgelt spetsialiseerunud arstliku ja õenduspersonali koostöös. Kaasasündinud südamerikete ja laste kardiokirurgia erineb oluliselt täiskasvanute omandatud südamerikete kirurgiast- tihtilugu on rikked väga omanäolised ning vajavad süvenemist ning hea ettevalmistusega ja kogemusega õenduspersonalil on siin väga suur roll.
Südameoperatsioon on igal juhul oma riskidega, kuid võime rõõmuga teatada, et hoolimata oma väiksusest on ka raskete operatsioonide puhul meie tulemused igati head.
Kõige keerulisemad ravijuhud arutatakse läbi Soome kolleegidega – Helsingi Ülikoolihaigla ja Helsingi Uue Lastehaigla spetsialistidega. Teatud operatsioonid on sellised, mida me Eestis hetkel ei tee, logistilistel või tehnilistel põhjustel. Nendeks on nt: südamesiirdamine, vasaku vatsakese hüpoplaasia sündroomi korrektsioonid, arteriaalne switch suurte arterite transpositsiooni korral ning Rossi operatsioon teatud aordiklapi anomaaliate puhul. Ka selliseid operatsioone vajavad patsiendid peaksid olema kõigepealt konsulteeritud Kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuses, et edasist ravi võimalikult efektiivselt ja optimaalselt planeerida.
