Kontakt

Kaasasündinud südameriketel on palju erinevaid põhjuseid. Tegu on raseduse algusperioodis (u esimesed kaks kuud pärast viljastumist) tekkiva “veaga”, olgu sel geneetilised või keskkonnast tekitatud põhjused. Geneetikat muuta pole võimalik, “keskkond” on raseduse ajal ema- teatud ravimid, nakkus- ja muud haigused võivad tekitada vea normaalses loote arengus ning seetõttu tekib ka südamerike. Ravimitest, mis on raseduse ajal vastunäidustatud, räägivad naistearstid raseduseelsel nõustamisel.

Patsiendil on alati võimalik keelduda talle või tema alaealisele lapsele pakutavast ravist, kuid tasub meeles pidada, et ebanormaalne vereringe kahjustab pikas perspektiivis (mõnel juhul ka üsna lähitulevikus) südame ja/või kopsude funktsiooni. Lastes mööda optimaalse aja kirurgiliseks raviks, võib südamerike areneda edasi juba ravimatuks haiguseks→ siis pole operatsioon teatud juhtudel enam võimalik. Kompetentsikeskuses püüame alati ajastada südameoperatsiooni võimalikult optimaalsesse aega, et operatsioonirisk oleks võimalikult madal ning saadav kasu võimalikult suur.

Haiglas oleku pikkus sõltub sellest, kui keeruka rikke korrektsiooniga on tegu ja kuidas operatsioon ning sellele järgnev intensiivraviperiood kulgeb- seda pole võimalik ette ennustada. Tavapärane haiglasoleku aeg on 7-10 päeva. Harva pääseb patsient koju varem ning vahepeal tuleb haiglas olla kaugemgi.

Südameoperatsioonijärgselt jääb inimene eluaegsele kardioloogilisele järelvalvele. Südamesiseste korrektsioonide puhul tuleb jälgida südame seisundit ka pikaajaliselt- südamesisestest armidest võivad tekkida rütmihäireid, klappide funktsioonid võivad ajas muutuda. Mitmete südamerikete puhul on vajalik kordusoperatsioon tulevikus, seega, kuigi vereringehäire võib olla täielikult korrigeeritud, ei saa öelda, et patsient on täielikult tervistunud. Kui lapseeas jälgib lapse tervist lastekardioloog, tuleb täiskasvanuks saades liikuda kaasasündinud südameriketega täiskasvanutega tegeleva kardioloogi jälgimisele.

Kaasasündinud südamerikkeid on väga palju erinevaid. Erinevad rikked väljenduvad erinevatel patsientidel erinevalt ja ka ravivõimalused valitakse individuaalselt. Veresoonekaudselt on võimalik ravida vaid teatud rikkeid ja vaid sobiva anatoomia korral. Enamik kaasasündinud südameriketest vajavad siiski südameoperatsiooni koos südamele ligipääsu tagava armiga. Ka armid on erinevate südamerikete puhul erinevas kohas- olenevalt konkreetsest rikkest ja vajalikust operatsioonist. Sagedamini kasutatavad juurdepääsuteed südamele on: sternotoomia (pikisuunaline arm rindkere keskel), vasempoolne torakotoomia (põikisuunaline arm vasemal küljel rindkerel), parempoolne torakotoomia (põikisuunaline arm paremal küljel rindkerel).

Haiglas saab olla koos lapsega vaid üks lapsevanem.

Ravimite tarbimine operatsiooni järgselt sõltub operatsiooni tulemusest ning rikke keerukusest. Mõningal juhul tuleb ravimeid tarbida eluaegselt, mõningal juhul vaid mõned kuud pärast operatsiooni. Sellest vestleb teiega teie raviarst.

Universaalseim vastus oleks, et igasuguse terviseseisundiga inimesel on kasulik olla füüsiliselt aktiivne. Konkreetse patsiendi puhul sõltub kõik tema vereringe- ehk hemodünaamikahäirest, rikke raskusastmest, korrektsiooni tulemusest jne. Sportimisvõimalused- ja piirangud edasises elus tuleb läbi arutada oma raviarstiga (kardioloog) ning taastusraviarstidega.

Kardiokirurgilist teenust omandatud (elu jooksul tekkinud) südamerikete puhul pakutakse nii Tallinnas kui Tartus, kuid kaasasündinud südamerikete ja laste südamekirurgia on koondunud Tartusse, et hoida maksimaalselt ekspertiisi ja kogemust. Tartus on kaasasündinud südamerikkeid opereeritud alates 1963.aastast ning kuna lapsed pole väikesed versioonid täiskasvanutest, nõuab laste südameoperatsioonide tegemine teistsugust lähenemist. Ka täiskasvanuks saanud patsiendid, kellel on lapsena südameoperatsioon tehtud, vajades uut kirurgilist vahelesegamist, koonduvad kirurgiliseks raviks Tartusse.

Euroopa Liidu riikides on patsiendi vaba liikumine, st inimene võib ise valida endale meelepärase raviasutuse oma raviteenuste osutamiseks. Selleks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri samadel alustel nagu Eestiski ning seejärel tuleb välisriigis ravi saades tasuda kõik kulud ise ning hiljem saab haigekassalt taotleda kompensatsiooni. Siinkohal on oluline teada, et haigekassa tasub tervishoiuteenuste eest Eesti Haigekassa hinnakirja alusel (mis tihtilugu on odavam muude riikide omast) ja vaid sellistel juhtudel kui a) tegu pole tasulise teenusega ja b) ravi on meditsiiniliselt näidustatud. Raviteenuste hinna vahe ja kõik muud kulud tuleb inimesel endal kanda.

https://www.haigekassa.ee/kontaktpunkt/plaaniline-ravi-valisriigis

Juhul kui kardiokirurgilise konsiiliumi järgselt (kus osalevad lastekardioloog või lasteintensiivraviarst JA kaasasündinud südamerikete pädevusega kardiokirurg) otsustatakse, et Eestis pole võimalik antud tervishoiuteenust osutada, võidakse Teid saata ravile välisriiki (tavaliselt Soome) ning sel juhul Te tervishoiuteenuse eest tasuma ei pea. Peate küll täitma Haigekassa jaoks plaanilise välisravi eelloa.

https://www.haigekassa.ee/inimesele/avaldused

Oluline on teada, et paljud raviasutused ei paku patsiendi saatjale (ema ja/või isa) majutust haiglas ning seetõttu jääb patsiendi pere katta elamiskulud välisriigis ravi saamise ajal. Kui patsient vajab meditsiinilist transporti, kaetakse see Haigekassa rahadest, plaanilisele operatsioonile minnes tasuvad ka transpordikulud lapsevanemad ise.

https://www.haigekassa.ee/kontaktpunkt/plaaniline-ravi-valisriigis 

Kõik sõltub konkreetsest patsiendist, tal esinevast rikkest ja korrektsioonil saadud tulemusest. Reproduktiiveas patsiendid peavad ka oma naistearste informeerima enda südamerikkest ning koostöös kardioloogiga, leitakse sobilik rasestumisvastane strateegia. Kui südamerikkega noor naine soovib rasestuda, tuleb kindlasti ENNE rasestumist käia oma kardioloogi ning naistearsti konsultatsioonil.