Stomatoloogia kliiniku 90-aastane kogemus (06.02.2025)

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinikul täitus 25. jaanuaril 90. tegutsemisaastat. Ligi sajandi pikkune kogemus kinnitab, et suu- ja hambahaigused on osa inimese üldtervislikust seisundist. Kliinikumi Leht küsis stomatoloogia kliiniku juhilt dr Piret Vilbornilt, kuidas kliinikul läheb.

Stomatoloogia kliiniku asutamiseks loetakse hetke, mil 1935. aastal avati Tartu Ülikooli hambapolikliinik dr Valter Hiie juhtimisel, mille käigus 5. kursuse üliõpilased said praktiseerida hamba- ja lõualuuhaiguste ravimist. Toonane hambapolikliinik asus Toomemäel, neljas naistekliiniku ruumis, olles avatud kaks tundi päevas ning ravi oli mõeldud peamiselt kirurgilist abi vajavatele patsientidele. Inventariks kolm hambaravi tooli, kaks elektri- ja seitse jalaga käitavat puurmasinat. Lisaks oli polikliinikus võimalik valmistada ka portselantäidiseid ja hambaproteese.

Täna, 90 aastat hiljem, on Kliinikumi stomatoloogia kliinikus 184 töötajat ning 6 osakonda, kus pakutakse ennetust ja ravi peaaegu kõikide suuõõne- ja hammaste probleemide korral. Aastas ravitakse enam kui 60 000 patsienti ning kliinik on ainus hambaraviasutus, mida lisaks ravitööle täiendab õppe- ja teaduse pool. „Stomatoloogia kliikus on esindatud kõik hambaravi valdkonnad – laste hambaravi, täiskasvanute suu- ja hambahaigused, parodontoloogia, endodontia, ortodontia, suukirurgia, näo- ja lõualuudekirurgia, hambaravi üldanesteesias, suulimaskesta haiguste diagnostika ja ravi. Meil on mitmeid spetsiifilisi teenuseid. Näiteks tehakse suur osa alalõualiigese proteesimistest Kliinikumi näo-ja lõualuude kirurgia statsionaarses osakonnas. Samuti võtab patsiente vastu alalõualiigese haiguste konservatiivse ravi spetsialist ja meie müofunktsionaalsed terapeudid on pädevad aitama nii lapse- kui täiskasvanueas liigese kaebusega patsiente. Lisaks osutame erivajadustega lastele ja täiskasvanutele hambaraviteenuseid päevaravis. Meie kliinikus on Eesti ainus lastestomatoloogia osakond, kus toimub restauratiivse hambaravi residentide koolitamine. Kõikide Tartu koolide hambaravikabinetid on samuti selle osakonna professionaalsete töötajatega,“ kirjeldas stomatoloogia kliiniku tegevuse laia spektrit dr Vilborn.

Ta lisas, et kogukonna poolt on hinnatud ka vältimatu abi saamise võimalus nädalavahetusel ja riiklikel pühadel, mis tagab abi hammastega seotud erakorralistes olukordades, olgu nendeks suupiirkonna, hammaste või lõualiigeste traumad, murrud, haavad või abstsessid. Kliinikul on ka oma hambatehniline labor, kus valmistatakse erinevaid hambaproteese ja ortodontilisi aparaate. Et labor töötab käsikäes hambaraviga, kiirendab see patsientide jaoks raviprotsessi.

„Meie suurim erisus seisneb selles, et oleme osa ülikoolihaiglast, mis tähendab, et oleme ümbritsetud teistest erialadest, kellega pidevalt ka koostööd teeme, sest suutervise ja üldtervise seosed ning hea suutervise hoidmine on muutunud järjest olulisemaks üldhaiguste ravi seisukohalt. Näiteks endoproteesimise raviteekonnal on üheks teenuseks ka hambaravi, et välja ravimata põletik ei saaks mõjutada liigesevahetuse teekonda. Ent ka teiste erialade kolleegid saavad Kliinikumis ravil käivaid raskete haigusseisunditega patsiente meie juurde kiirendatud korras saata. Nii tagame patsientidele kompleksse, sujuva ja kiirema raviteekonna, sest ravimata suu- ja hambahaigused võivad olla raviteekonnal takistuseks,“ selgitas kliiniku juht.

Kuigi kliiniku 90 aasta sisse mahub mitmeid verstaposte, on Eesti iseseisvumine omanud eriala arengus suurimat rolli. Peamised muutused on seotud teaduse ja meditsiinitehnika arenguga, aga ka ühiskondlike ja majanduslike tingimustega. „1990ndad olid murrangulised aastad, mil riikliku ravi kõrvale tekkisid erapraksised. Eestit külastanud väliskolleegid olid imestunud seni kasutusel olnud tingimuste, seadmete ja materjalide üle. Seega nõukogude hambaravi asendus lääne hambaraviga ning näiteks valguskõvastuvate komposiitide ja täiskeraamiliste restauratsioonide, luupide ja hambaravi mikroskoopide, hamba implantaatide tulek, 3D-röntgenuuringud ja ka digitaliseerumine on olnud käsitlust muutvad hetked,“ rääkis dr Vilborn. Omandatud uued teadmised võimaldasid pakkuda patsientidele nii kaasaegset juureravi, ortodontilist ravi, näo- ja lõualuudekirurgiat kui teisi ravimeetodeid. „Selle kõige tulemusel on paranenud diagnostika, ravitulemused ning esteetika. Ning muidugi patsiendisõbralikkus, kuna hambaravi ei pea enam olema ebameeldiv,“ sõnas Piret Vilborn. Lisaks patsiendikogemuse parendamisele, on kliiniku viimaste aastate fookuses olnud ka järelkasv ning residentide koolitamine, kes omakorda väärtustavad kogenud kolleegide kõrval tööeluga alustamist.

Küsimuse peale, milliseid muutuseid või arenguid võiksid tuua järgmine aastakümme, tõi dr Vilborn välja kolm peamist eesmärki. Esmalt tehisaru ja digitaliseerimine, viimane omab mõju juba ka praegu läbi elektroonse haigusloo, digitaalse ning 3-dimonsioonilise radioloogia hambaravis kuni digitaalse registreerumiseni välja. „Digitaliseerumine jätkub ning sellega saame suurendada nii patsiendi- kui keskkonnasõbralikkust, mis on teiseks tulevikusuunaks. Patsiendi vaatest on olulised ka hambaravi teekonnad, et tagada õigel ajal parim tulemus. Hambaravi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on erinevaid võimalusi, üks näiteks hambajäljendi võtmine digitaalselt, mis vähendab kipsi ja jäljendmaterjali kulu. Ning kolmandaks eesmärgiks on ennetus nii laste kui täiskasvanute,“ loetles doktor.

Dr Vilborni sõnul on patsiendid aina teadlikumad hammaste tervise osas ning ka hambaarstide külastused on suurenenud, teisalt on muutunud toitumisharjumused. „Suu ja hammaste tervist mõjutavad mugavustoidud ja suhkrut sisaldavad joogid, samuti on kiirtoit väga kättesaadav, mis on märkimisväärne probleem laste seas. Näksimine ning pidev toidu ja magustatud jookide tarbimine omab negatiivset mõju mitte ainult hammaste tervise vaatest, vaid ka kehakaalu ja teiste terviseriskide vaatest. Näeme ka selgelt, et hambatraumade osakaal suureneb,“ ütles dr Vilborn.

Detailsemalt, milline on olnud kliiniku ajalugu ning millised on tulevikusammud, räägitakse koos kolleegide, tudengite ja partneritega juubelikonverentsil 4. aprillil 2025, kuhu kõik väga oodatud on.

Kliinikumi Leht