Igal oktoobrikuu teisel neljapäeval tähistatakse kogu maailmas nägemise päeva. Sel aastal on erialapäeva fookus suunatud värvinägemise häiretele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku arst-õppejõud dr Aap Toming tõi välja, et lausa 8% Põhja-Euroopa meestest ning 0,5% naistest on haaratud kaasasündinud värvinägemise häiretest. „Võib-olla mäletate veel kooliajast küsimust: „Mis on sinu lemmikvärv?”. Tuleb välja, et asi ei ole ainult maitse-eelistustes, vaid mõned inimesed on tõesti sünnipäraselt teistmoodi värvinägemisega kui teised. Inimsilm on võimeline nägema tervelt 1 miljon erinevat värvi, ent osadel inimestel, eriti meestel, on see oluliselt piiratud, eriti mis puudutab roheliste toonide eristamist punakatest värvitoonidest,“ selgitas dr Toming.Silmaarsti sõnul peaksid inimesed kontrollima oma värvinägemist Ishihara või Farnsworthi testiga, mida on võimalik teha nii silmaarsti vastuvõtul kui ka iseseisvalt Internetis. „Tähtis on see seetõttu, et osadel ametikohtadel, nagu lennukijuhid, tuletõrjujad, elektrikud või disainerid, ei pruugi olla võimalik töötada värvinägemise häirega. Enamjaolt see elule siiski piiranguid ei sea, küll aga võib tekitada vaidlusi inimeste vahel köögimööblit, kardinaid ja autovärvi valides,“ kirjeldas dr Toming.

Üle kogu maailma tähistatakse igal oktoobrikuu teisel neljapäeval nägemise päeva. Sel aastal on erialapäeva fookus suunatud laste silmade tervisele.

Dr Kaarel Kree Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikust rõhutas, et laste nägemise korrigeerimine ning regulaarne silmade kontroll on oluline, kuna laste nägemine on sageli veel arenguetapis, mil õigeaegne ravi aitab nägemist parandada.

Täna 12. märtsil tähistatakse ülemaailmselt glaukoomi päeva, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu haiguse varajase avastamise olulisusele, et vältida nägemisnärvi pöördumatut kahjustust.

Glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille korral on silma siserõhk enamasti liiga kõrge ja selle tõttu tekib nägemisnärvi kahjustus. Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juhi dr Mikk Pauklini sõnul on haigus salakaval: „Normist natuke kõrgemat silmasiserõhku inimene ise ei tunne ja närvi kahjustus tekib aegamööda. Glaukoomi edasi arenedes hakkab vaateväli muutuma järjest kitsamaks ning lõppstaadiumis võib nägemine täiesti kaduda. Ka tänapäeval on glaukoom üks sagedasemaid pimedaks jäämise põhjuseid,“ selgitas dr Pauklin.