6. juunil toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi neljas keskkonnakonverents “Tervishoid ja keskkond”, kus käsitleti haiglate jätkusuutlikkust, kliimamuutuste mõju inimeste tervisele ning keskkonnasõbralikku ravimite käitlemist. Konverents rõhutas tervishoiusektori ja kodanike vastutust keskkonnamõjude vähendamisel ja jätkusuutlikkuse edendamisel. Lisaks oli sel aastal koostöös infektsioonikontrolli teenistusega fookuses kliimamuutustest tingitud infektsioonid.
Konverentsi avaettekande tegi sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa, kes tutvustas riigi strateegilisi plaane haiglate jätkusuutlikkuse saavutamiseks aastaks 2050. Mändmaa rõhutas, et kliimamuutused on Eestis kulgenud kiiremini ja kriitilisemalt kui mujal maailmas, mis mõjutab otseselt inimeste tervist. “Oleme kaardistanud tervishoiu- ja hoolekandesektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks Eesti-sisesed ja rahvusvahelised ettepanekud ning leppinud kokku sektori esindusorganisatsioonidega tegevuskava, kuidas vähendada kogu sektoris kasvuhoonegaase ning samal ajal kohaneda kliimamuutustega,” rääkis Mändmaa. Kantsleri sõnul on senine keskkonnaalane vastutus tulnud haiglatelt endilt.
ESG juht Merili Vares PricewaterhouseCoopers Eestist selgitas enda esitluses, et ESG (keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimisalase vastutuse) eesmärk tervishoius on vähendada negatiivset ja suurendada positiivset mõju. „ESG mõistmise võib teha keeruliseks aga negatiivse ja positiivse määratlemine. Seda saab lahendada selgeid eesmärke ja mõõdikuid seades,“ kirjeldas Vares. Ta tõi välja mitmeid lahendusi tervishoiusektori jätkusuutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas elektrisõidukite, ka kiirabide, kasutuselevõtt, virtuaalsete vastuvõttude rakendamine, taastuvenergiale üleminek ning liha- ja piimatoodete vähendamine toitlustuses.
Hollandi parimaid praktikaid jagasid kaks esinejat: Hollandi ISALA haigla jätkusuutlikkuse nõunik Johan Jonker ning Hollandi OLVG haigla operatsiooniõde ja jätkusuutlikkuse entusiast Talitha Hoppe. Jätkusuutlikkuse nõunik Johan Jonker märkis, et Hollandis tegeletakse samade tervishoiualaste teemadega nagu Eestis: tuleb pöörata rohkem tähelepanu tervisele ja selle edendamisele, vähendada ravimite kasutamise keskkonnamõju, tõsta üldsuse teadlikkust ning vähendada hoonete, energia ja transpordi CO2 heitkoguseid. Jätkusuutlikkuse entusiast Talitha Hoppe rääkis operatsioonitoa jätkusuutlikkuse praktikast, rõhutades ühekordsete tarvikute vähendamist ja taaskasutuse suurendamist. Ta jagas näiteid, kuidas operatsiooniplokis saab vähendada keskkonnamõjusid, tagades samas patsientide ohutuse ja ravi kvaliteedi.
Patsientide ohutuse ja ravi kvaliteedi teemal kõneles Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste eriala vanemarst-õppejõud Matti Maimets, kes uuris, kuidas kliimamuutused mõjutavad infektsioonhaiguste levikut. Ta rõhutas, et kliimasoojenemine toob kaasa uusi terviseriske, näiteks viiruste ja bakterite leviku suurenemise. Dr Maimets rõhutas, et igaüks saab anda oma panuse, järgides tervishoiu- ja keskkonnasoovitusi ning võttes ettevaatusabinõusid riskide vähendamiseks. Lisaks tõi ta välja, et tervishoiusüsteem peab olema valmis kohanema kliimamuutuste mõjude ja uute terviseohtudega, tagades kvaliteetse ravi olenemata muutuvatest tingimustest.
Kinnaste kasutamise ja kätehügieeni olulisusest rääkis Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder. Ta tõi esile, et pärast Covid-19 pandeemiat märgati, et kindaid kasutatakse sageli rohkem, kui on tarvis. “Paljud tegevused, nagu näiteks patsiendi transport ja toidu jagamine, ei vaja tegelikult kinnaste olemasolu,” rõhutas Teder kinnaste asemel korrektse kätehügieeni tähtsust sellistes olukordades.
Kliinikumi apteegi vanemproviisorid Marika Saar ja Jana Lass tõdesid, et ravimijääkidest põhjustatud keskkonnareostus on kasvav probleem, mis ohustab inimeste tervist ja ökosüsteeme. “Mured on seotud eelkõige antibiootikumide kasutamisega, kus antibiootikumi jääkidega tuleb tegeleda nii inimmeditsiinis kui ka veterinaarias. Jäägid keskkonnas võivad põhjustada tõsiseid probleeme, nagu antimikroobne resistentsus ja kalade feminiseerumine,” selgitas Lass. Vanemproviisorid rõhutasid, et vastutus ravimijäätmete korrektse käitlemise eest jääb nii tervishoiuasutustele kui ka kodanikele.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivraviarst Liivi Maddison tegi lõpetuseks värskendava ülevaate haigla rohepöörde väljakutsetest. Dr Maddison tutvustas haigla seniseid tegevusi, nagu taastuvenergia kasutuselevõtt ja energiatõhususe parandamine, kuid selgitas ka tegevuste nõrku kohti. Dr Maddison tõdes, et kuigi haiglal on olnud mitmeid edusamme, on veel palju teha, eriti kommunikatsiooni ja teadlikkuse tõstmise vallas.
Kliinikumi neljas keskkonnakonverents tõi esile, et kliimamuutustega toimetulekuks on vaja tihedat koostööd, teadlikkuse tõstmist ja innovaatilisi lahendusi. Kõik esinejad rõhutasid, et iga väike samm, olgu see taaskasutus, energiatõhusus või teadlikkuse tõstmine, aitab kaasa suurele muutusele.
Järgmine Kliinikumi keskkonnakonverents toimub 2026. aastal.
Kliinikumi Leht
