Dementsus
Üldiseloomustus
Dementsus on sündroom, mida iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut.
  • Dementsus on tavaliselt krooniline ja/vôi progresseeruv kulg;
  • Dementsuse põhjuseks on peaajuhaigus või -kahjustus (nt. peaajutrauma);
  • Häiritud on korraga mitu kôrgemat kortikaalset funktsiooni,
    s.h. mälu, môtlemine, orientatsioon, arusaamine,
    taiplikkus, asjaoludega arvestamise võime, ôppimisvôime,
    sônavara ja otsustusvôime;
  • teadvus ei ole hägunenud (erinevalt deliiriumist);
  • harilikult kaasneb ja vahel ka eelneb emotsionaalne pidurdamatus, sotsiaalse käitumise vôi motivatsiooni halvenemine (isiksusemuutus).
  • lisasümptomitena võivad arvesse tulla:
    ärevuse ja depressiooni sümptomid, luulumõtted, meelepetted ja muud sümptomid.

 

Dementsuse raskusastmed:

1) kerge
2) mõõdukas
3) raske

Kerge dementsus:
- on säilunud teatud iseseisev toimetulekuvõime;
- juhtival kohal on
   - - omandamisvõime alanemine;
   - - mälu käepärasuse vähenemine;
   - - halb kohanemine uute situatsioonidega (tuleneb eelnevast);.
- väljaspool harjumuspärast keskkondavõib inimene olla märkimisväärselt abitu (nt. elukoha vahetus, haiglaravil viibimine);
- Elu korraldamisel tuginetakse varem omandatud ja säilinud oskustele.

Kognitiivsete funktsioonide alanemisest tingitud tööalased probleemid veel piisavad selleks, et diagnoosida dementsust.

Mõõdukas dementsus:
- Iseseisev toimetulek ilma kõrvalabita osutub võimatuks.
- informatsiooni omandamine on väga juhusliku iseloomuga;
- ei tule toime elementaarsete rahaliste küsimuste lahendamisega.
- märgataval viisil on kadunud varem omandatud oskused ja kogemused.
- varasemalt omandatud informatsiooni kadumine, sõnavara vaesumine.

Raske dementsuse:
- haigel puudub võime intellektuaalseks tegevuseks (nt. kõnest arusaamisvõime puudub);
- mälu on hävinud (nt. ei ole suuteline andma isikuandmeid).

 

 

 
Diagnostika
Sündromoloogiline diagnoos ja diferentsiaaldiagnoos -

1) seisundi vastavus dementsuse üldistele kriteeriumidele;
Kognitiivse kahjustuse skriiningtest:
Mini-Mental State Examination[3] MMSE

2) konkureerivate häirete (sündroomide) väljalülitamine nagu

  • Kaasuvate psüühikahäirete täpsustamine
    (nt. depressiooni- või psühhootilised sümptomid)

3) Nosoloogiline diagnoos (dementsuse põhjuste väljaselgitamine ja määratlemine/üldjuhul kuulub neuroloogia valdkonda)

 
Dementsuse üldised diagnostilised kriteeriumid (RHK-10/RC)
G1. 1) Mälu halvenemine (eriti uue info omandamine);

2) Teiste kognitiivsete funktsioonide halvenemine - määral, mis kahjustab inimese tavalist tegevust
[intellekti alanemine: abstraktsioonivõime, otsustusvõime, mõtlemine, tegevuse kavandamine]

G2. Ei esine teadvusehäireid.
G3. Isiksuse või käitumise muutus väljendub vähemalt ühena järgnevast:

1) emotsionaalne (afekt-) labiilsus

2) ärrituvus

3) apaatia

4) sotsiaalse käitumise häirumine (sotsiaalseid norme eirav käitumine)
G4. Kestvus >= 6 kuud.

Nosoloogiline diagnoos
Dementsuse nosoloogiline diagnoos põhineb patsiendi põhjalikul somaatilisel ja neuroloogilisel uuringul.

Psüühikahäirete eripära alusel ei ole võimalik kindlalt väita, millisest haigusest või kahjustusest dementsus on põhjustatud, ka siis kui dementsuse kliinilised tunnused on väga tüüpilised mõnele haigusele nagu Alzheimeri tõbi.

Kognitiivsete funktsioonide kahjustust võib tekkida paljude haiguste ja ajukahjustuste korral nagu peaajutraumad, ajutuumorid, AIDS, alkohol, ravimid, infektsioonid, kroonilised kopsuhaigused. 10-15% dementsusega haigetest võib adekvaatne ravi anda tulemusi juhul, kui ravile alluv haigus on diagnoositud. Prognostiliselt soodsaid tulemusi võib saada haigetel, kellel dementsus on seotud südamehaiguse, neeruhaiguse, endokriinhaiguse (hüpotüreoos), ravimitega või primaarse psüühikahäirega nagu depressioon. Depressioon võib halvendada olulisel määral inimese kognitiivseid funktsioone, mis kergete kognitiivsete häiretega vanemaealistel patsientidel võib summaarselt väljenduda dementsusele sarnase seisundina (pseudodementsus). Kergele dementsusele liituv depressioon võib jätta esmamulje raskest dementsusest.

Harvad ei ole juhtumid, kus kognitiivsete funktsioonide kahjustuse põhjusi on rohkem kui üks ning dementsus  osutub mitme peaaju kahjustava teguri summaarseks avalduseks. Näiteks raske peaajutrauma ja alkohoolne ajukahjustus koos mõne muu toksilise kahjustusega; Alzheimeri tõbi  aju vaskulaarsete häiretega.

Kognitiivsete funktsioonide mööduv või püsiv halvenemine võib arvesse tulla ka teiste raskete psüühikahäirete korral (nt skisofreenia).

Dementsuse põhjused

  • Neurodegeneratiivsed haigused
    • Alzheimeri tõbi (kõige sagedasem põhjus)
    • Parkinsoni tõbi
    • Huntingtoni tõbi
    • Picki tõbi
    • Amüotroofne lateraalne skleroos
    • Spinotserebellaarne degeneratsioon
    • Olivopontotserebellaarne degeneratsioon
  • Vaskulaarne dementsus
  • Infektsioonid
    • Creutzfeldt-Jakobi tõbi
    • AIDS
    • Viiruslik entsefaliit
    • Progressiivne multifokaalne leukoentsefalopaatia
    • Behcet'I sündroom
    • Neurosüüfilis
    • Krooniline bakteriaalne meningiit
    • Tuberkuloosne meningiit/entsefaliit
  • Toitumisega seotud haigused
    • Wernike-Korsakovi sündroom (tiamiini defitsiit)
    • Vitamiin B12 defitsiit
    • Pellagra
  • Ainevahetushäired
    • Metakromaatiline leukodüstroofia
    • Adrenaalne leukodüstroofia
    • Dementsus seoses dialüüsiga
    • Hüpo- ja hüpertüreoidism
    • Raske neerupuudulikkus
    • Cushingi sündroom
    • Maksapuudulikkus
    • Paratüreoidnäärmete haigused
  • Ajukahjustused toksilistest ainetest (sh alkohol)
  • Peaajutraumad (sh dementia pugilistica)
  • Intrakraniaalsed põhjused: (tuumor, abstsess, verevalumid)