Üldiseloomustus
|
Antipsühhootikumide (AP) (antipsychotic
drugs) e.
neuroleptikumide hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid
pärssivad ravimid. Psühhootilised sümptomid: luulumõtted, hallutsinatsioonid, luululine rahutus, katatoonne rahutus, stuupor, mõtlemise vormilised häired, desorganiseeritud käitumine. Antipsühhootikumide peamised näidustused: - psühhootiliste sümtomptomitega psüühikahäired: psühhootiliste sümptomitega
raske depressioon, psühhootiliste sümptomitega maina, dementsus
psühhootiliste sümptomitega jne. - tugeva
sedatiivse toimega AP (nt kvetiapiin) väikeste annustes kasutatakse ka
teistel eesmärkidel nagu püsivad unehäired |
Klassifitseerimine
|
Antipsühhootikumide jaotus
keemilise struktuuri alusel on muutunud üha
komplitseeritumaks ning ei oma praktilisest seisukohast nii olulist tähendust
kui varem sellele omistati. Kliinilise rakenduse aspektist on märksa olulisem antipsühhootikumide määratlemine olulisemate neuromediatoorsete efektide, antipsühhootilise efekti ning kaasuvate ja kõrvaltoimete profiili alusel. 1) Konventsionaalsed e. esimese põlvkonna antipsühhootikumid
(EAP) a) tugeva antipsühhootilise toimega on näiteks haloperidool; b) mõõduka ja nõrga antipsühhootilise toimega ning sedatiivsete omadustega antipsühhootikumid: tioridasiin (Melleril), levomepromasiin (Tisercin) 2) "Atüüpilised" e. teise põlvkonna antipsühhootikumid (TAP) Mõiste "atüüpiline"
pärineb ajast, millal klosapiin oma toime profiili tõttu moodustas erandi
teistest neuroleptikumidest.
Paljud TAP-d on serotoniini (5HT2A-R) ja
dofamiini antagonistid SDA.
|
Klassifikatsioon
keemilise struktuuri alusel |
|
Fenotiasiinid |
|
Butürofenoonid |
· Melperoon (Buronil) |
Tioksanteeni
derivaadid |
|
Muud: |
|
|
|
Neuroleptikumide
toimemehhanism
|
|
Traditsioonilised neuroleptikumid |
SDA tüüpi neuroleptikumid |
D2-retseptorite blokaad leevendab positiivseid sümptomeid |
D2-retseptorite blokaad vähendab positiivseid sümptomeid |
D2-retseptorite
blokaad põhjustab ekstrapüramidaalsete sümptomite tekke (akatiisia,
düstoonia, ...) |
Nigrostriaalne 5HT2A-retseptorite
blokaad vähendab serotoniini põhjustatud dofamiini pärssimist |
D2-retseptorite
blokaad ei leevenda negatiivseid sümptomeid (pigem ülemäärane blokaad
suurendab) |
DA-mesokortikaalsete 5HT2-retseptorite blokaad
vähendab serotoniini põhjustatud dofamiini pärssimist |
Neuroleptikumide toimeprofiil retseptoritele
|
||||||
Neuroleptikum |
Retseptorid |
|||||
D1 |
D2 |
5-HT2 |
alpha1 |
Chol |
Hist |
|
Haloperidool* |
. |
+++ |
+ |
+(2) |
(+) |
. |
Klosapiin |
++ |
+ |
+++ |
+++ |
+++ |
++ |
Olansapiin |
++ |
++ |
+++ |
++ |
++ |
++ |
Quetiapiin |
(+) |
+ |
+ |
++ |
(+) |
++ |
Risperidoon |
- |
+++ |
+++ |
+++ |
(+) |
- |
Sertindool |
- |
+ |
+++ |
++ |
(+) |
- |
Neuroleptikumide näidustused (vt täpsemalt
Ravimiregister või ATC
puu)
|
|
Kirjeldus |
|
Tulemus |
|
Esinemine |
|
Riskifaktorid |
|
Vältimine/ravi |
|
Kirjeldus |
|
Tagajärg |
|
Sagedus |
|
Riskifaktorid |
|
Vältimine/ravi |
|
Kirjeldus |
klassikaline triaad:
bradükineesia, rigiidsus, treemor
Mõtlemise ja emotsionaal/kognitiivse väljenduslikkuse pidurdumine |
Tagajärg |
|
Sagedus |
|
Riskifaktorid |
|
Vältimine/ravi |
|
Kirjeldus |
|
Tagajärg |
|
Sagedus |
|
Riskifaktorid |
|
Vältimine/ravi |
|
Kirjeldus |
|
Tagajärg |
|
Sagedus |
|
Riskifaktorid |
|
Vältimine/ravi |
|
Kirjeldus |
|
Tagajärg |
|
Sagedus |
|
Kirjeldus |
|
Tagajärg |
|
Sagedus |
|
Riskifaktorid |
|
Vältimine/ravi |
|
Kirjeldus |
|
Tagajärg |
|
Sagedus |
|
Riskifaktorid |
|
Vältimine/ravi |
|
Kirjeldus |
|
Tagajärg |
|
Sagedus |
|
Riskifaktorid |
|
Vältimine/ravi |
|
Kirjeldus |
|
Tagajärg |
|
Sagedus |
|
Riskifaktorid |
|
Vältimine/ravi |
|