II Strateegiad teenuste valikuks

Juhis 9: Hospitaliseerimine ja üleminekuperioodi teenused

9A: Hospitaliseerimise näidustused

Hospitaliseerimise näidustused Hospitaliseerimise kestvus
# Oht kahjustada teisi

# Suitsiidrisk

# Tõsine desorganiseeritus

# Ägeda psühhoosi sümptomaatika

# Oht saada vigastatud õnnetuse läbi

1-2 nädalat. Eeldab täismahus haiglavälise abi olemasolu ja kättesaadavust ja ravi järjepidevust nagu on toodud Juhises 10. Pikemaajalise hospitaliseerimise põhjused on toodud Juhises 17.

 

9B: Hospitaliseerimise järgse abi järjepidevuse tagamine

Väljakirjutamise planeerimisel on võtmeküsimuseks see, et patsient ei jääks kõrvale raviprotsessist enne esimest haiglavälist külastust. Soovitav on seetõttu määrata esimene haiglaväline visiit nädal peale välja kirjutamist.

(Jämedas kaldkirjas on valikravi)

Haiglapersonali poolt osutatavad teenused Haiglavälises süsteemis töötava personali poolt osutatavad teenused
Määra kindlaks esimene haiglaväline külastus nädal peale välja kirjutamist

Taga, et haigel oleks ravimid kuni esimese kohtumiseni.

Kindlusta ööpäevaringne telefonikontakti võimalus enne esimest kohtumist tekkida võivate probleemide puhuks.

Kutsu haiget üles uut kohtumise aega kokku leppima, kui varem kindlaks määratud kohtumine jäi ära.

Kutsu haige lähedasi üles haiget toetama uue aja määramisel, kui esimene visiit jäi toimumata.

Kindlusta ööpäevaringne telefonikontakti võimalus enne esimest kohtumist tekkida võivate probleemide puhuks.

Helista patsiendile, et tuletada meelde esimese kohtumise aeg.

Külasta haiget enne välja kirjutamist.

 

 

 

Juhis 10: Haiglavälise teenuse valik

Teenuste liigid

Arsti vastuvõtt koos õe, psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga

Aktiivne haiglaväline ravi: Intensiivne, integreeritud ja koordineeritud ravi, mis hõlmab kliinilisi ja toetavaid teenuseid (juhtumikorraldust, mis on tagatud multidistsiplinaarse meeskonna poolt, personali/patsiendi suhtega 1/10, rehabilitatsiooni jms).

Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: organiseeritud, struktureeritud ja mitmedimensionaalne tööprogramm.

Psühhiaatriline rehabilitatsioon: struktureeritud programm, mis aitab patsientidel valida, saada ja hoida eelistatud elukondlikke, töö- ja õppimise funktsioone ning sotsiaalset ümbrust.

Tööoskuste õpetamine, säilitamine, töö leidmine : struktureeritud, organiseeritud ja individualiseeritud tööoskuste hindamise, õppimise/treenimise programm, mille eesmärk on erineval tasemel haigete lülitamine tööprotsessi.

Intensiivne osaline hospitaliseerimine: Multidistsiplinaarne, aktiivne raviprogramm, mis sisaldab struktureeritud kliinilisi teenuseid teatud terapeutilises keskkonnas. Eesmärgiks on ägeda sümptomaatika taandamine ja/või hospitaliseerimise aja lühendamine.

Päevakeskus: Pikaajaline toetav programm, mis tagab struktureeritud päevategevuse, sotsialiseerimise, oskuste treenimise, meelelahutuse ja elu rikastamise

Juhtumikorraldus: Vajatavate teenuste ja ressursside suhtes nõustamine, nende ühendamine, nõustamine ja vahendamine. Võib sisaldada otseseid kliinilisi teenuseid, mis on seotud elukvaliteedi ja funktsioneerimisega.

Sekkumiste liigid

Patsiendi ja pere harimine/teavitamine: Haiguse olemuse, ravi, toimetuleku ja juhtimise strateegiate selgitamine.

Igapäevaelu toimingute treenimine ja abistamine: Rahadega toimetulek, poes käimine, toidu valmistamine, pesu pesemine, isiklik hügieen, sotsiaalsed, vaba aja veetmise tegevused.

Patsiendi abistamine ravimite saamisel

Toetusravi ja sümptomaatika jälgimine: Toetusravi suhtes kooperatiivsuse tagamine teatud kindla aja peale ravimite kirjutamine, vajadusel igapäevane ravimite võtmise jälgimine.

Kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste treenimine: Sotsiaalsete arusaamade, probleemide lahendamise, kommunikeerumise, konfliktide lahendamise, stressiga toimetuleku, otsuste tegemise ja kehtestamise parandamine.

Toetav/reaalsusele orienteeritud teraapia: Tervist propageeriva käitumise õpetamine, taaskinnitamine, empaatia tõstmine. Haigusega ja puudega/võimetusega kohanemine ja kohandamine, reaalsuse katsetamine ja oskuste toetamine.

Eneseabi grupid/toetumine kaaslastele: Haigete ja perede toetusgrupid, kus saadakse kokku regulaarselt, et jagada kogemusi ja pakkuda emotsionaalset toetust.

Psühhodünaamiline psühhoteraapia: eksploratiivne psühhoteraapia, viiduna läbi individuaalselt või grupitöö vormis.

Elukondliku toimetuleku liigid

Lühiajalise viibimisega kriisikodud: Intensiivne, struktureeritud ja superviseeritud. elukondlik programm, kus on tagatud õe kohalolek ja personal, kes tagab 24 tunnise kohalviibimisega ravi.

Ülemineku grupikodu: Intensiivne, struktureeritud ja superviseeritud elukondlik programm, kus on tagatud igapäevaelu toimetuleku oskuste treenimine. Klientideks on kohal viibivad või külastavad haiged, kes osalevad rehabilitatsiooniprogrammides, ööpäevaringne mittemeditsiinilise personali kohalolek.

Edendatud kodu

Superviseeritud või toetatud korterid

Elamine koos perega: Üks või enam lähedastest on võtnud vastutuse superviseerida ja toetada haiget.

Iseseisev elamine: Täielik iseseisev toimetulek.

Haiguse raskuse ja kulu kirjeldajad

Esmase episoodiga haige

# Harilikult satub psühhiaatrite vaatevälja domineeriva positiivse sümptomaatika, harvem negatiivse sümptomaatika tõttu

# Harilikult ei ole saanud või on saanud minimaalselt ravi

# Võib olla olnud haige pikemat aega enne vastava abi otsimist

# Ei oma adekvaatset infot haiguse ja selle ravi kohta

# Võib süüdistada teisi oma seisundi tekkimises

# Pereliikmed/olulised lähedased ei pruugi aru saada, et haige häiritud käitumine võib olla haigusest tingitud

# Diagnoos ei pruugi olla kindel

# Harilikult ei tea kuidas saada kõige tõhusamat abi

Patsient on raskelt haige ja kulg on ebastabiilne

# Persisteeruvad positiivsed ja negatiivsed sümptomid

# Sagedased ägenemised

# Ei esine pikemaajalisi stabiilseid perioode

# On vajanud vastutahtelist ravi

# Ei ole sageli kooperatiivne toetusravi ja psühhosotsiaalsete sekkumiste suhtes

# On olulisi raskusi igapäevaeluga toime tulemisel

# Sotsiaalsete võimete oluline puudujääk

# On sageli tegemist politseiga

# Kõrge komorbiidsete psüühika- ning teiste häirete esinemise sagedus (sõltuvushäired, meeleoluhäired, isiksusehäired)

Patsient on mõõdukalt haige ja kulg intermiteeruvalt stabiilne

# Püsiv risk sümptomaatika ägenemisele

# Ägenemise vahel on saavutatud oluline sümptomite taandumine

# On enam-vähem toetusravi suhtes kooperatiivne

# Kuni keskeani on olnud 5 või vähem tõsist ägenemist sagedasemate vähem väljendunud sümptomaatika taastekkimise episoodidega kriisisituatsioonides või elusituatsioonide vahetumise käigus

# Politsei sekkumisi harva

# Komorbiidsus suhteliselt harv

Patsient on kergelt haige ja kulg on sageli stabiilne

# Kuni keskeani üks-kaks ägenemist

# Kohase raviga hea sümptomaatika taandumine ägenemiste vahelises perioodis

# Kriisiolukordades või elusituatsioonide vahetusel võivad tekkida kerged afektiivsed või psühhootilised sümptomid

# Negatiivsed sümptomid kerged või esinevad harva

# Madalaim komorbiidsete häirete sagedus

 

 

10 A: Esmase episoodiga haige

Ägeda faasi ajal Stabilisatsioonifaasi ajal Stabiilse faasi ajal
Teenuse liik Psühhiaatri ja teiste ravimeeskonna liikmete visiidid wpe1.jpg (873 bytes)
Juhtumikorraldus wpe2.jpg (873 bytes)
Hospitaliseerimine Rehabilitatsioon
Sekkumise tüüp Farmakoteraapia ja seisundi jälgimine wpe3.jpg (873 bytes)
Abistamine ravimite saamisel wpe4.jpg (873 bytes)
Otsuste tegemine koos haige, pere ja klinitsistiga wpe5.jpg (873 bytes)
Haige ja pere teavitamine/harimine wpe6.jpg (873 bytes)
Abistamine sobivate teenuste ja ressursside leidmisel wpe7.jpg (873 bytes)
Toetav, reaalsusele orienteeritud

teraapia wpe8.jpg (873 bytes)

Kognitiivsete võimete ja sotsiaalsete oskuste treening. Toetusgrupid, igapäevaeluga toimetuleku parandamine
Personal Ööpäevaringselt rohkem kui üks personali liige 10 haige kohta Üks personali liige 11-50 haige kohta
Intensiivsus Vastavalt vajadusele1-5 kontakti

nädalas wpe9.jpg (873 bytes)

Vastavalt vajadusele1-4 kontakti kuus
Võimalik elukondliku toimetuleku tase Haigla/kriisikeskus Kui võimalik, siis perekonnas Iseseisvalt/

Perekonnas/

Toetatud korter

 

 

10 B: Raskelt haige ja ebastabiilse kuluga

Ägedas faasis Stabilisatsiooni-faasis Ägenemiste vahelisel perioodil
Teenuse liik Aktiivne haiglaväline ravi ja rehabilitatsioon

Arsti ja teiste ravimeeskonna liikmete visiidid

Juhtumikorraldus
Hospitaliseerimine Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon
Sekkumise liik Farmakoteraapia ja sümptomaatika jälgimine
Abistamine ravimite saamisel
Abistamine teenuste ja ressursside leidmisel
Otsuste tegemine koostöös haige, lähedaste ja

ravimeeskonnaga

Haige ja pere harimine/teavitamine
Igapäevaelu toimingute treenimine ja

abistamine

Abistamine rahadega toimetulekul, toetav individuaalne psühhoteraapia
Kognitiivsete ja sotsiaalsete funktsioonide treenimine
Osalemine eneseabi ja toetusgruppide töös
Personal Ööpäevaringselt rohkem,
kui üks personali liige
10 haige kohta
Intensiivsus Vastavalt vajadusele1-5 kontakti nädalas
Võimalik elukondliku toimetuleku tase Haigla/kriisikeskus Ülemineku grupikodu või muu vastavalt haige ja pere eelistustele ning vajadustele Superviseeritud või toetatud korter või muu vastavalt haige ja pere eelistustele ning vajadustele

 

 

10C: Patsient on mõõdukalt haige ja kulg intermiteeruvalt stabiilne

Ägedas faasis Stabilisatsiooni-faasis Ägenemiste vahelisel perioodil
Teenuse liik Aktiivne haiglaväline ravi ja rehabilitatsioon

Arsti ja teiste ravimeeskonna liikmete visiidid

Hospitaliseerimine Juhtumikorraldus
Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon
Sekkumise liik Farmakoteraapia ja sümptomaatika jälgimine
Abistamine ravimite saamisel
Abistamine teenuste ja ressursside leidmisel
Otsuste tegemine koostöös haige, lähedaste ja

ravimeeskonnaga

Haige ja pere harimine/teavitamine
Toetav reaalsusele orienteeritud psühhoteraapia, toetusgrupid Kognitiivsete ja sotsiaalsete funktsioonide treenimine
Osalemine eneseabi ja toetusgruppide töös
Personal Ööpäevaringselt rohkem kui üks personali liige 10 haige kohta Ööpäevaringselt üks personali liige 11-50 haige kohta
Intensiivsus Vastavalt vajadusele1-5 kontakti nädalas Vastavalt vajadusele1 kontakt kuus kuni 5 kontakti nädalas Vastavalt vajadusele1-4 kontakti kuus
Võimalik elukondliku toimetuleku tase Haigla/kriisikeskus Ülemineku grupikodu või muu vastavalt haige ja pere eelistustele ning vajadustele Superviseeritud või toetatud korter või muu vastavalt haige ja pere eelistustele ning vajadustele

Iseseisvalt või peres elamine

 

 

10D: Patsient on kergelt haige ja kulg on sageli stabiilne

Ägedas faasis Stabilisatsiooni-faasis Ägenemiste vahelisel perioodil
Teenuse liik Arsti ja teiste ravimeeskonna liikmete visiidid
Hospitaliseerimine Tööalane rehabilitatsioon
Sekkumise liik Farmakoteraapia ja sümptomaatika jälgimine
Otsuste tegemine koostöös haige, lähedaste ja

ravimeeskonnaga

Haige ja pere harimine/teavitamine
Abistamine ravimite saamisel, teenuste ja ressursside leidmisel Abistamine ravimite saamisel, teenuste ja ressursside leidmisel

Toetav reaalsusele orienteeritud psühhoteraapia, toetusgrupid

Kognitiivsete ja sotsiaalsete funktsioonide treenimine

Toetav reaalsusele orienteeritud psühhoteraapia, toetusgrupid

Personal Ööpäevaringselt rohkem kui üks personali liige 10 haige kohta Ööpäevaringselt üks personali liige 11-50 haige kohta Ööpäevaringselt üks personali liige 11-50 haige kohta või vähem
Intensiivsus Vastavalt vajadusele1-5 kontakti nädalas Vastavalt vajadusele1 kontakt kuus kuni 5 kontakti nädalas Vastavalt vajadusele korrast kvartalis kuni 4 kontaktini kuus
Võimalik elukondliku toimetuleku tase Haigla/kriisikeskus Elamine iseseisvalt või peres Iseseisvalt või peres elamine

Vajadusel tugikorteris

 

 

Juhis 11: Töö perega

Esmane valik Teisene valik
Patsient on haiglas
Telefonikontakt perega: Ühe tööpäeva jooksul peale hospitaliseerimist 3-7 päeva jooksul pärast hospitaliseerimist
Vahetu kontakt perega: Kolme tööpäeva jooksul peale hospitaliseerimist Nädala jooksul peale hospitaliseerimist
Perekontakti eesmärgid: # Varasema ravitulemuse ja ravivastuse anamneesi kogumine

# Edasise elukondliku toimetulekutaseme määratlemine

# Teavitamise/harimise alustamine

# Hinda pere vajadusi ja tugevaid külgi

# Alusta pereteraapiat seades sihiks pere hooldusoskused

Haiglaväline patsient # Perede toetusgrupi soovitamine

# Seansid perega fokuseerides toimetulekule ja probleemide lahendamisele

# Individuaalsed või mitme perega teavitamise/harimise seansid

# Kindlusta pere kirjaliku infoga ja leia võimalus selle üle mõtteid vahetada

# Pereseansid tugevalt väljendunud negatiivsete emotsioonide vähendamiseks

 

Juhis 12: Psühhosotsiaalne hindamine ja planeerimine

Hindamine # Hinda seisundit enne, kui rakendad psühhosotsiaalset sekkumist

# Hinda vajadusi

# Hinda valmisolekut, oskusi ja toetust suhtes üldiste eesmärkidega

# Saavuta terapeutiline allianss enne teenuste rakendamist

Planeerimine # Tööta koos pere ja haigega välja ja määratle eesmärgid ning plaanid

# Taga ühe ravimeeskonna osalemine kõigis faasides ja sekkumistes

# Väldi samaaegselt mitmete muutuste tegemist

# Lisa sekkumisi samm-sammult vastavalt patsiendi paranemisastmele, kognitiivse häire sügavusele, eelistustele ja valmisolekule