III Hindamine
 

Juhis 13:Diagnostiline hindamine ja diferentsiaaldiagnostilised küsimused

Enne, kui diagnoosida skisofreeniat on vajalik välja lülitada teised sündroomid, millega kaasub psühhootiline sümptomaatika või veider käitumine.

Lülita välja Karakteristikud, mille poolest erineb skisofreeniast
Psühhoos somaatilisest haigusest, deliirium või dementsus Üldseisundi muutus etioloogilise faktori olemasolu tõttu
Psühhoaktiivsetest ainetest indutseeritud psühhoos või deliirium Psühhootilised sümptomid on tekkinud psühhoaktiivse aine(te) või ravimi(te) kõrvaltoimete tõttu
Skisoafektiivne häire Olulised meeleoluhäired ilmnevad kogu psühhoosi või enamuse selle ilmnemise aja vältel
Meeleoluhäire psühhootiliste sümptomitega Psühhootilised sümptomid esinevad ainult meeleoluhäire ilmnemise ajal
Skisofreeniataoline häire Psühhootiliste sümptomite kestvus 1-6 kuud
Lühiajaline psühhoos Psühhootiliste sümptomite kestvus alla 1 kuu
Luululine häire Luulumõtted, mis esinevad ilma meelepetete, mõtlemise kontseptuaalse desorganisatsiooni, desorganiseeritud käitumise ja negatiivsete sümptomiteta
Pervasiivsed arenguhäired Varane algus (autism enne 3-ndat eluaastat), ei esine meelepetteid ja luulumõtteid
Skisotüüpne häire, paranoiline isiksushäire Kindlate psühhootiliste sümptomite puudumine

 

Kliiniline hindamine

Juhis 14: Soovitatavad laboriuuringud esmase psühhootilise episoodiga haigel

Soovitav kõigil haigeil Kaalu vajalikkust sõltuvalt asjaoludest
# Ravimid/psühhoaktiivsed ained kehavedelikes

# Üldbiokeemia

# Täisveri (koos verevalemiga)

# Uriinianalüüs

 # Rasedustest

# EKG

# MRT või KT

# EEG

# Neurofüsioloogilised testid

# Üldpsühholoogilised testid
 

Juhis 14A: Toetusravi käigus korra aastas soovitatavad analüüsid ja protseduurid

Soovitav kõigil haigeil Kaalu vajalikkust sõltuvalt asjaoludest
# Kaal ja pikkus

# Vererõhk

# Kehaline läbivaatus/põetud haiguste anamnees

# Täisvere analüüs

 # Üldbiokeemia

# EKG

# Hambaarst

# Günekoloogiline läbivaatus

# Ravimid/psühhoaktiivsed ained kehavedelikes

# Kopsuröntgen

# Kolesterooli (lipiidide) tase

# Mammograafia

# Prostata spetsiifiline antigeen

# Hepatiidi analüüs

# HIV analüüs
 

14B: Sagedasemad komorbiidsed seisundid, mida peaks hindama ja ravima

Hinda:
# Rasvtõbi

# HIV riskikäitumine

# Suitsetamine

# Hüpertensioon
Sõltuvalt konkreetsest juhust hinda:
# Meditsiinilised tüsistused ainete kuritarvitamise tõttu

# Diabeet

# Kardiovaskulaarprobleemid
Juhis 15: Abi vastavusse viimine patsiendi vajadustega

Üldine suund on hospitaliseerimise kestvuse vähendamine, mis on rakendatav enamusel ägenemisega haigetel. Samas on teatud hulk ebastabiilseid haigeid, kes vajavad intensiivset ravi spetsialiseeritud osakondades, mis peaksid olema vastavalt finantseeritud.

Haiglavälises abis on vaja rakendada üha enam intensiivset ja struktureeritud abi eeskätt juhtumikorralduse printsiibist lähtudes.
Juhis 15A: Abi haiglas
Hospitaliseerimise kestvus Sobivaim:
Lühiajaline (mõned päevad kuni 3 nädalat) Ägedad episoodid, mis on suhteliselt komplitseerumata
Keskmise pikkusega (3-8 nädalat) Raskesti või mõõdukalt ebastabiilsed haiged kaasuva somaatilise komorbiidsusega, kognitiivsete häiretega, vaimse alaarenguga, sõltuvushäiretega

Raskesti või mõõdukalt ebastabiilsed haiged ilma oluliste komplikatsioonideta
Pikaajaline haiglaravi (üle 8 nädala) Raskesti ebastabiilsed haiged persisteeruva refraktaarse sümptomaatikaga, sageli kaasuva somaatilise komorbiidsusega, kognitiivsete häiretega, vaimse alaarenguga, sõltuvushäiretega
 

Juhis 15B: Haiglaväline abi

Sekkumised Sobivaim:
# ACT

# Intensiivne juhtumikorraldus (10-25 haiget ühele juhtumikorraldajale)

# Haiglaväline abi vaimse tervise hooldekeskustes, päevaosakondades

# Rehabilitatsioniteenused

 Tugevasti või mõõdukalt ebastabiilsed haiged
Haiglaväline abi vaimse tervise hooldekeskustes, päevaosakondades (ravimite võtmise jälgimine, individuaalne või grupiteraapiad, erineva intensiivsusega juhtumikorraldus) Stabiilsed haiged suhteliselt vähese residuaalsümptomaatikaga

 
 

Juhis 16: Olulisemad haiglavälised teenused

Samal ajal, kui hospitaliseerimiste kestvus lüheneb, kasvab suhteliselt raske kuluga ja toimetulekuraskustega skisofreeniahaigete arv. Seetõttu on soovitav kanda teenuste raskuspunkt üle haiglavälisesse abisse, kriisiabisse ja sotsiaalse toimetuleku taseme tõstmisele.

Haiglaväline patsient # Psühhiaatriline hindamine ja toetusravi tagamine ning jälgimine

# Integreeritud haiglaväline abi (kliiniliste ja toetusteenuste ühildamine ning kohandamine vastavalt patsiendi vajadustele)

# Juhtumikorraldus (10-25 haiget ühe juhtumikorraldaja kohta)

# Vajadusel lühiajalised ja intensiivsed osalised hospitaliseerimised

# Rehabilitatsiooniteenused
Ööpäevaringselt kättesaadav kriisiabi # Kliinilised meeskonnad, mis töötavad vajadusel kodus ja kriisikeskustes

# Mobiilsed kriisimeeskonnad

# Kuni 3 päevaseks kriisiabiks mõeldud spetsiaalsed osakonnad

# Kriisiabi telefonid
Elukondlikud teenused # Tugikorterid

# Elamine peres

# Grupikorterid
Ravi järjepidevus # Visiit raviarstile 2 päeva kuni nädal peale välja kirjutamist
 

Juhis 17: Tulemuse mõõtmine

Patsiendi funktsionaalset seisundit (võime suhelda lähedastega, tulla toime igapäevaelu vajadustega ning tööalane seisund) peetakse kõige tähtsamaks ravi mõõdupuuks. Võrreldes elu kvaliteedi näitajatega peetakse kliinilist psühhopatoloogia hindamist vähem kaalukamaks.

Rakendatud ravimeetmete efektiivsuse hindamise olulisemad näitajad lähtudes tulemuslikkusest patsiendi elu kvaliteedile
Esmatähtsad Teisejärgulise tähtsusega
# Funktsionaalne seisund

# Patsiendi arusaam elukvaliteedist (rahulolu elusituatsiooniga ja sotsiaalse toetusega)

# Patsiendi arusaam ravi kasulikkusest (farmakoteraapia või psühhoteraapia positiivsed toimed)

# Patsiendi arusaam probleemidest seoses raviprotsessiga (kõrvaltoimed, raskused arsti jutule pääsemisega)

# Ohutuse aspektid (ohtlikkuse aste, ohvriks langemise risk, kontaktid õiguskaitsega)

 # Piiravad meetmed (vajadus ravida kinnises osakonnas)

# Arstipoolne sümptomaatika hindamine

# Üldine tervislik seisund