Alusta
mittemedikamentoossete vahenditega: ohutus, eraldamine, fikseerimine. Määra ravimi
manustamise viis, hangi andmed reageerimise kohta varasemale ravile |
|
vastus olemas
|
|
Vastus puudub |
|
Määra üks
järgnevaist:Haloperidool 2-5 mg ja lorasepaam 1-2 mg i/m või suu kaudu (või lorasepaam
keele alla). Oota 1 tund.Või Teised keskmise või tugeva toimega AP koos
lorasepaamiga 1-2 mg i/m või suu kaudu (või lorasepaam keele alla). Oota 1 tund.või
tsuklopentiksool atsetaati 50-150 mg i/ma või intensiivravi
palatis haloperidooli 1-2 mg i/v ja lorasepaami 1-2 mg i/v. Oota 15 minutit |
|
vastus olemas |
Kaalu ravi TPAP-ga (v.a. klosapiin) või EPAP kui anamneesis positiivne vastus |
|
Vastus puudub |
vastus
olemas |
|
Korda ülaltoodud
meetmeid
Oota 1 tund i/m annuse korral, 15 minutit i/v annuse korral. Korda kuni maksimum 20 mg
haloperidooli või ekvivalendi ulatuses ja 8 mg lorasepaami 24 tunni jooksul |
|
? tsuklopentiksool atsetaadi maksimaalkonts,
saabub 24-36 tunni pärast, toime lõpeb 72 tunni pärast |
Märkused:
# Vähima kahtluste korral küsi teise arsti arvamust.
# Piisavalt treenitud personal peab olema olemas, et
tagada kontrolli olukorra üle.
# AP varem mitte saanud patsiendi jaoks võib agiteerituse
kontrollimiseks aidata bensodiasepiinidest, kui alustatakse AP aeglast tiitrimist
# Bensodiasepiinid on AP-dest ohutumad, kuid pea silmas
akumulatsiooni
# Benstropiin 1-2 mg i/v või i/m peab olema olemas, et
tagada kiire EPKT ravi
# Väldi tsuklopentiksool akutardi AP varem mitte saanu
haigel. Esimeste tundide vältel peale süsti võib ilmneda vajadus manustada BD, et
kontrollida agiteeritust
# I/v manustamise korral pea vahet 2-3 minutit. Jälgi
hingamissagedust, pulssi ja vererõhku iga 5 minuti järel mitmeid tunde peale i/v
manustamist
# Kui kasutad i/v manustamist peavad olema
elustamisvahendid ja mehhaanilise ventileerimise võimalus käepärast.
Enamik ägedas psühhoosis rahutuid haigeid reageerib ülaltoodud meetmete
rakendamisele. Kui vastus puudub ja haige on endiselt rahutu ning ohtlik enesele ja
teistele siis OTSI TEIST ARVAMUST
Kasuta EPAP per
os, kui on tõhus ja talutav või TPAP (v.a. klosapiin). Hinda seisundit iga 4-8
nädala järel |
Tõhus. Talutav
|
Jätka per os või
mine üle depooravile, et saavutada parem kooperatiivsus |
Vähe tõhus või osaline reakstioon
|
Ei talu või ilmnevad
kõrvaltoimed |
|
Kasuta mõnda
teist EPAP või TPAP (v.a. klosapiin) per os. Hinda seisundit iga 4-8 nädala
järel |
Tõhus. Talutav
|
Kasuta mõnda teist EPAP
või TPAP (v.a. klosapiin) per os. Hinda seisundit iga 4-8 nädala järel |
Vähe tõhus või osaline reakstioon
|
Ei talu või ilmnevad
kõrvaltoimed |
|
Vaheta
klosapiini vastu. Hinda toimet 3-6 kuu möödudes |
Tõhus. Talutav
|
Jätka
|
# Koosta täielik
ravimianamnees ning vaata üle diagnoos
# Hinda efektiivsust ja
taluvust. Standardsete hindamisskaalade kasutamine on kohane
# Ravimite soovitavaid
maksimaalseid annuseid ei tohiks ületada
# Väldi mitmete AP samaaegset kasutamist
# Igal etapil jälgi
kõrvaltoimeid, kehamassi indeksit, menstruaaltsüklit, seksuaalfunktsiooni, EPKT,
antikoliinergilisi toimeid
# Kasuta väikseimat
tõhusat AP annust, et viia kõrvaltoimed miinimumini
# Kui ägenemise korral on
vaja saavutada sedatsiooni, kasuta varakult lühitoimelisi bensodiasepiine
# Kaalu EPAP-le liitiumi,
bensodiasepiinide, valproaadi või antidepressantide lisamist. Vaata seisund üle iga 4
nädala järel. Kui kombineerimine on tõhus, siis jätka aga vaata kombineerimise vajadus
regulaarselt üle. Kui saabub paranemine, siis dokumenteeri see ja jätka.
# Kestev antikoliinergiliste
ravimite ja bensodiasepiinide kasutamine ei ole soovitav
# Klosapiini
plasmakontsentratsiooni määramisest võib olla kasu
# Paranemise korral on
eesmärk väikseim tõhus annus. Klosapiini annuse suurendamist võib kaaluda. Küsi
eksperdi arvamust.
# Kohanda kõik
terapeutilised lähenemised individuaalselt iga patsiendi jaoks. Arvesta kõigil etappidel
hindamist, farmakoteraapiat ning psühhosotsiaalset sekkumist
|
Ravimi valiku strateegiad EPAP
näidustusteks loetakse:
- Stabiilses seisundis haiged, kes on hästi reageerinud EPAP ja ei ole saanud olulisi
kõrvaltoimeid
- Haiged, kes vajavad parenteraalset ravi
- Agressiivsuse ja vägivaldsuse korral ning neil haigeil, kes vajavad depooravi.
Eksperdid soovitavad üha enam rakendada TPAP enamuses kliinilistes situatsioonides. |
Juhis 1: Ägeda faasi ravi (Jämedas
kaldkirjas on valikravi)
Domineerivalt
positiivse sümptomaatikaga esmase psühhootilise episoodiga haige |
Tugeva
või keskmise toimega EPAP või TPAP |
Positiivse ja
negatiivse sümptomaatikaga esmase psühhootilise episoodiga haige |
Tugeva
või keskmise toimega EPAP või TPAP |
Ägenemine
vaatamata heale kooperatiivsusele EPAP ravi suhtes |
Lülita
ümber TPAP-le |
Haige ei ole
kooperatiivne suukaudse ravi suhtes tänu haiguse eitamisele |
Lülita
ümber depooravile |
|
Juhis 2: Ägeda faasi
ravile ebapiisava reaktsiooniga haigel
Ravi kestvus peab olema 3-8 nädalat haigeil, kes reageerivad vähe või ei reageeri
üldse ja 5-12 nädalat osalise reaktsiooniga haigeil. Sümptomite taandumine PANSS
skaalal vähem kui 20% on osaline reaktsioon.
(Jämedas kaldkirjas on valikravi)
Ebapiisav
reaktsioon: |
Persisiteeruvatele
positiivsetele sümptomitele |
Persisiteeruvatele
negatiivsetele sümptomitele |
EPAP-le |
Lülita
ümber TPAP |
Lülita
ümber TPAP |
TPAP-le |
Lülita
ümber teisele TPAP-le või tõsta TPAP annust |
Lülita
ümber teisele TPAP-le |
EPAP-le ja
sellel järgnenud TPAP-le |
Lülita
ümber klosapiinile või tõsta TPAP annust |
Lülita
ümber klosapiinile |
Mitmed ravid
kaasa arvatud klosapiiniga ei ole andnud tulemusi |
Konsensus
puudub, vaata erinevaid võimalusi juhistest
11 ja 12 |
Juhis
3: Strateegiad kaasuva sõltuvushäire ja ravi suhtes ebakooperatiivsuse korral
3A Sõltuvushäire
Hindamine |
Farmakoloogilised
strateegiad |
Üldstrateegia |
Hinda
sõltuvushäire suhtes iga haiget, eriti juhul, kui on tegemist psühhootiliste
sümptomite ägenemisega |
Enamikul
juhtudel jätka pidevat antipsühhootilist ravi vaatamata sellele, et haige kuritarvitab
psühhoaktiivseid aineid Eelistatud on TPAP
Kui probleemiks on ebakooperatiivsus, siis eelista
depooravi |
Integreeri
sõltuvushäire ravi programm lisaks skisofreenia standardravile |
3B Ebakooperatiivsus ravi suhtes
(Jämedas kaldkirjas on valikravi)
Sekkumised kooperatiivsuse parandamiseks |
Farmakoloogilised |
Psühholoogilised |
Üldstrateegia |
Ravimi
valikus lähtu kõrvaltoimete profiilist, mis on haigele kõige säästvam (Juhis 5). Kaalu depooravi, eriti siis, kui haigel on puudulik haigusteadvus
toetusravi .
Jälgi sümptomeid ja kõrvaltoimeid.
Jälgi ravimite võtmist. |
Pere
toetamine ja teavitamine. Haige teavitamine ja
toetamine.
Motiveerivad vestlused aitamaks haigel jõuda
selgusele, et eesmärkide saavutamiseks on vaja toetusravi.
Lisa uusi sekkumisi lähtuvalt kliinilise pildi ning
kognitiivse funktsiooni paranemise astmest.
Ajasta sekkumised vastavalt haige eelistustele ja
lähtudes sekkumise vajalikkusest. |
Kaasuv
sõltuvushäire ravi. Taga toetavate teenuste
kättesaadavus.
Sama raviarst läbi kõigi faaside (haigla,
haiglaväline ja rehabilitatsiooniteenus).
Taga depooravi adekvaatne läbiviimine.
Taga intensiivsemad teenused (juhtumikorraldus,
päevastatsionaar).
Tugikorterid. |
Juhis 4:
Ravimite valik erinevate komplitseeritud olukordade puhul
Komplitseeritud olukordade puhul ei oma antipsühhootikumi valik enamasti määravat
tähtsust. Kui võimalik, tuleks eelistada TPAP, kusjuures olulisi erinevusi nende vahel
ei ole täheldatud. Kõrge potentsiaaliga EPAP on efektiivsemad
agressiivsuse/vägivaldsuse ilmnemise korral. Klosapiin on eelistatud kompulsiivse
vedeliku tarvitamise korral. Rohkem sedatiivsema toimega antipsühhootikumid on tõhusad
insomnia korral.
|
Soovitav
antipsühhootiline ravi |
Soovitav
kaasuv ravi |
Agressiivsus/vägivaldsus |
Klosapiin
või kõrge potentsiaaliga EPAP või TPAP |
Valproaat |
Agiteeritus/erutuvus |
Selget
erinevust ravimite vahel pole |
Valproaat
või bensodiasepiinid lühiajaliselt (kui ei ole sõltuvushäiret anamneesis) |
Insomnia |
Madala
potentsiaaliga EPAP või TPAP |
Bensodiasepiinid
lühiajaliselt (kui ei ole sõltuvushäiret anamneesis) Kaalu trasodooni või difeenhüdramiini |
Düsfooria |
TPAP on
eelistaud EPAP-le |
SSRI |
Suitsidaalne käitumine |
TPAP on
eelistaud EPAP-le |
SSRI, kui on
järeldepressioon |
Kaasuv sõltuvushäire |
TPAP |
|
Kognitiivsed probleemid |
TPAP |
|
Kompulsiivne vedeliku joomine |
Klosapiin |
|
Juhis 5. Ravimite valik
kõrvaltoimete vältimiseks
|
Vähima
riskiga |
Suurima
riskiga |
Sedatsioon |
Risperidoon Kõrge potentsiaaliga EPAP |
Madala
potentsiaaliga EPAP Klosapiin |
Kaalutõus |
Risperidoon |
Klosapiin Olansapiin |
Ekstrapüramidaalsed
kõrvaltoimed |
Klosapiin,
quetiapiin, olansapiin, risperidoon |
Keskmise ja
kõrge potentsiaaliga EPAP |
Kognitiivsed
kõrvaltoimed |
TPAP |
Madala
potentsiaaliga EPAP |
Antikoliinergilised
kõrvaltoimed |
Risperidoon,
quetiapiin, kõrge potentsiaaliga EPAP |
Madala
potentsiaaliga EPAP, Klosapiin |
Seksuaalsed/reproduktiivsed
kõrvaltoimed |
Quetiapiin,
olansapiin, klosapiin |
EPAP |
Kardiovaskulaarsed
kõrvaltoimed |
Risperidoon,
olansapiin, kõrge potentsiaaliga EPAP, quetiapiin |
Madala
potentsiaaliga EPAP, sertindool |
Hilisdüskinees |
Klosapiin,
quetiapiin, olansapiin |
EPAP |
PNS taasteke |
Olansapiin,
klosapiin, kvetiapiin, risperidoon |
EPAP |
Klosapiini kasutamisel tuleb silmas pidada agranulotsütoosi riski! |
|