Näidustused:

Raske depressioon, millega kaasneb üks järgnevaist:

a) puudub reaktsioon küllaldase pikkusega ravile

b) antidepressantide talumatus

c) vahetu suitsiidrisk

Mania

Segatüüpi afektiivne häire

Katatoonia

Skisofreenia prominentsete afektiivsete sümptomitega

Skisoafektiivne häire

Kui EKR kasutatakse loetletud häirete korral, kui teise valiku ravimeetodit, siis alljärgnevatel juhtudel on seda kohane rakendada esimese valiku meetodina

Juhud mil on vajalik kiire paranemine:

# suitsiidrisk

# alatoitumus

# katatoonia

# rasked agiteeritusega kulgevad psühhoosid

Juhud mil teised ravimeetodid on liiga riskantsed.

# vanemaealised

# rasedus

samuti, kui patsient eelistab EKR

Skisofreenia korral on EKR tõhus afektiivsete sümptomite ilmnemise, katatoonia ning eelnenud EKR kasutamisel ilmnenud positiivse toime korral. EKR ei mõjuta skisofreenia korral ilmnevaid defektsümptomeid. EKR ja AP ravi kombineerimine võib sünergistlikult positiivselt mõjuda psühhoosile.

EKR eelne seisundi hindamine:

Eesmärkideks on

• Määrata, kas EKR on näidustatud
• Teha kindlaks haige psüühiline ja kognitiivne seisund, et hinnata tulemust ja kõrvaltoimeid kognitsioonile
• Kindlaks teha ja ravida meditsiinilisi faktoreid, mis võivad tõsta EKR kõrvaltoimete riski
• Alustada informeeritud nõusoleku protseduuri

Kui EKR näidustus on selgelt kindlaks tehtud, siis tuleb kasutada seisundi objektiviseerimise meetodeid. Soovitavad on Hamiltoni depressiooni hindamise skaala, Montgomery-Asbergi depressiooni hindamise skaala, BDI. Kognitiivse funktsiooni hindamiseks võib kasutada MMSI-d.

Enne ravi tuleb põhjalikult uurida ja täpsustada:

1. Anamnees ja füüsiline seisund
2. EKG
3. EEG
4. Kui on näidustatud, siis neuroloogiline läbivaatus ja KT või MRI
5. Kliinilise vere, uriini ning vere elektrolüütide ja biokeemiline analüüs
6. Anestesioloogi konsultatsioon
7. Vajadusel röntgenülesvõte rindkere elunditest

Kuigi EKR-le ei ole absoluutseid vastunäidustusi, on teatud kõrge riskiga haiged:

# Ruumi hõivav tserebraalne lesioon või teised tõusnud intrakraniaalse rõhuga seisundid

# Hiljutine müokardi infarkt ebastabiilse südame töö funktsiooniga

# Hiljutine intratserebraalne hemorraagia

# Verejooks või ebastabiilne aneurüsm või malformatsioon

# Feokromotsütoom

# Reetina irdumine

Teatud seisundid võivad nõuda mEKR tehnika modifitseerimist:

A. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

B. Astma

C. Hüpertensioon

• Koronaarhaigus
• Müokardi infarkt anamneesis
• Südame arütmiad
• Tserebrovaskulaarne haigus anamneesis
• Osteoporoos

Kaasuv ravi

Teatud ravimite korral on vajalik nende kasutamist muuta EKR kuuri ajal

Psühhotroopsed ravimid

On soovitav enamiku psühhotroopsete ravimite annust vahendada ja nende kasutamine lõpetada enne EKR alustamist. Oluline erand siin on AP ravi, mis võib sünergistlikult positiivselt toimida psühhoosile.

Liitium

Antidepressandid, bensodiasepiinid, antikonvulsandid

On soovitav ravi vähendada ja lõpetada enne EKR

Toetusravi käigus rakendatav EKR

Antidepressantide, bensodiasepiinide ja antikonvulsantide manustamine on soovitav lõpetada 36-48 tundi enne EKR ja alustada peale ravi.

Informeeritud nõusolek

Informeeritud nõusoleku saamine haigelt ja tema lähedastelt on EKR ettevalmistusel väga oluline.

Informeeritud nõusolek nõuab:

1. Täielikult haigele protseduuri selgitamist
2. Patsienti, kes on võimeline aru saama, mõistvalt käituma vastavalt sellele
3. Võimalust anda nõusolekut ilma survet avaldamata

EKR informeeritud nõusolek sisaldab järgnevat:

# EKR näidustused

# EKR tõhusus antud seisundi korral

# Protseduuri kirjeldus

# Tavalisemad kõrvaltoimed

# Harvemad kõrvaltoimed (anesteesiast tingitud)

# Seisundid, mis tõstavad riski

Haige peaks teadma, et ta võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta ja seda, kelle poole pöörduda küsimuste tekkimisel. Patsienti peab hoiatama, et ta peaks vältima tähtsate isiklike ja rahaliste otsuste vastu võtmist ravikuuri ajal ja vahetult peale ravikuuri. Haige ei tohiks juhtida autot seni kuni kognitiivsed kõrvaltoimed on lahenenud.

Kordade arv

EKR ravikuuri standardset pikkust ei ole olemas. Enamusel juhtudest on vaja 6-12 lülitust, aga on patsiente, kes vajavad 3-4 või kuni 20 lülitust. Harva on saavutatud täielik paranemine 1-2 lülitusega.

Haiget peaks ravima kuni on saavutatud üks järgnevaist terapeutilistest eesmärkidest:

# Täielik paranemine

# On saavutatud teatud paranemise platoo ja ei toimu edasist nihet seisundis pärast kahte viimast lülitust

Ravikuur tuleb katkestada, kui ilmneb:

# Mitteaktsepteeritav tõsine kognitiivne kõrvaltoime

# Ilmneb meditsiiniline tüsistus, mis tõstab protseduuri riski

Lülituste sagedus

Rutiinses praktikas on tavaks teha EKR esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, mis annab võimaluse mälufunktsioonil taastuda ja tagab paranemise optimaalse kiiruse. Vanemaealised ja kognitiivsete probleemidega haiged võiksid saada 2 lülitust nädalas, esmaspäeval ja reedel. Rasketel juhtudel võib EKR teha iga päev kuni elutähtsate funktsioonide taastumiseni või seisundi stabiliseerumiseni.

Kliiniline jälgimine

Läbimõeldud otsuste tegemiseks ravi jätkamise või lõpetamise kohta on vajalik hoolikas haige seisundi jälgimine. Intervjuud tuleb teha iga päev pöörates tähelepanu meeleolule, tahteaktiivsusele, psühhoosi taandumisele ja mälufunktsioonile. Seisundi objektiviseerimiseks on kohane kasutada hindamisskaalasid.
Kognitiivse funktsiooni olulise häire korral (langus MMSE-s 27lt 19 le) tuleb seisundit põhjalikumalt hinnata ja lõpetada ravi, teha vaheaeg või kasutada teisi võimalusi nagu:

# Bilateraalselt elektroodide paigutuselt minna üle unilateraalsele

# Vähendada sagedust

# Vähendada ravidoosi