|
Üldiseloomustus
|
|
Vaimne alaareng on intellekti peetunud või
puudulik areng, mis iseloomustub oskuste puuduliku arenguga. Sellega kaasneb
kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse
suhtlemise madal tase.
Vaimse alaarenguga võib kaasneda ka mõni muu vaimne või füüsiline
häire (3-4 korda sagedamini kui populatsioonis).
Neil on suurem risk saada ekspluateeritud ja/või füüsiliselt/seksuaalselt
kuritarvitatud.
Neil on nõrgenenud sotsiaalse adaptatsiooni võime, kuigi kerge vaimse
alaarenguga isikuil ei pruugi see soodsas sotsiaalses miljöös olla
silmatorkav.
Kui vaimse alaarengu põhjus on teada, tuleb kasutada veel ka muid
RHK-10 koode:
Näiteks: F72 (raske vaimne alaareng) +
E00.- (kaasasündinud joodivaegussündroom).
Vaimse alaarengu olemasolu ei välista muid diagnoose.
|
|
Üldised diagnostilised
juhised
Intellektil omaette ei ole mingit kindlat ühest tunnust, vaid ta
on hinnatav suure arvu erisuguste rohkem või vähem spetsiifiliste võimete
kaudu.
Kuigi kõigi nende võimete üldine tendents on areneda
ja saavutada kindel tase, on individuaalsed erinevused suured, eriti vaimses
arengus mahajäänud isikuil.
Neil võib ilmneda suuri kahjustusi ühes valdkonnas (näiteks kõnes) ja/või suhteliselt
häid võimeid mõnes teises valdkonnas (nt. ruumitajus), vaatamata taustaks
olevale raskele vaimsele alaarengule.
Intellekti taseme hindamine peab
baseeruma mitmekülgsel objektiivsel kättesaadaval informatsioonil hõlmates:
1) kliinilise uurimise andmeid,
2) adaptiivse käitumise taset (arvesse võttes kultuuritausta)
3) psühhomeetriliste testuuringute tulemusi.
Kindla diagnoosi püstitamiseks intellektuaalne tegevus peab olema
alaarenenud, mille tagajärjel on vähenenud igapäevaste sotsiaalsete
nõudmistega kohanemise võime.
·
Tuleb aga silmas pidada, et kaasnevatel
psüühika- või kehalistel häiretel on kliinilisele pildile ja olemasolevate
võimete kasutamisele suur mõju.
Vaimse alaarengu hindamine peaks põhinema võimete globaalsel
hindamisel, mitte tuginema ainult mõne üksiku psüühikavaldkonna või oskuse
taseme hinnangule.
- Esitatud IQ tasemed on ette nähtud kui
orienteerivad ja neid ei tule kasutada jäigalt eri
kultuurisituatsioonidest tulenenud probleemide hindamisel.
- Vaimse alaarengu kategooriad kujutavad
endast antud häire tinglikku jaotust ega ole defineeritavad absoluutse
täpsusega.
- IQ tuleb määrata, lähtudes
standardiseeritud ja individuaalselt sooritatud intelligentsustestidest,
milles on arvestatud
- kohalikke kultuurinorme;
- isiku taset;
o
spetsiifilisi lisapuudeid, nagu
ekspressiivse kõne probleemid, kuulmiskahjustus, kehalised puuded
Sotsiaalse küpsuse ja adaptatsioonitaseme hindamise skaalad (kohalikult
standardiseeritud) tuleb täita vanemate või hooldajate poolt või ka uuritava
perekondliku situatsiooni ja uuritava igapäevase eluga kursis olevate isikute
küsitlemise alusel.
Ilma
standardiseeritud uuringute kasutamiseta tuleb diagnoosi käsitleda vaid kui
esialgset.
|
|
Kerge vaimne alaareng (F70)
Kerge vaimse alaarenguga inimesed omandavad keele mõningase
viivitusega, kuid enamik on võimelised kasutama kõnet igapäevaelus, osalema
vestluses ning kliinilises intervjuus.
|
Enamus kerge vaimse
alaarenguga isikutest on saavutanud
|
- täieliku sõltumatuse eneseteenindamisel
(söömine, pesemine, riietumine, puhtuse pidamine);
- samuti praktilised ja koduse tegevuse
oskused;
·
nende oskuste kujunemise tempo on
tunduvalt aeglasem normist.
|
|
Põhilised raskused
ilmnevad
|
- tavaliselt koolihariduse omandamisel paljudel
on probleeme eriti lugemise ja kirjutamisega.
·
kerge vaimse alaarenguga isikute tõhusal
abistamisel õppimises võib täheldada nende võimete tunduvat arengut ja
puudulikkuse kompenseerumist.
|
|
Enamus neist on
potentsiaalselt võimelised
|
- praktiliseks tööks, nagu
poolkvalifitseeritud või kvalifikatsioonita käsitsitöö.
·
teataval kergel määral olev alaareng ei
kujuta endast probleemi sotsiokulturaalses kontekstis lihtsate
abstraktsioonide tegemisel.
|
|
Kui kaasneb ka märgatav
emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus võivad nad mitte toime tulla
|
- nõudmistega, mida esitab abielu,
- laste kasvatamine,
·
võivad avalduda raskused
kultuuritraditsioonide järgimisel.
|
Üldkokkuvõttes on kergest vaimsest alaarengust tulenevad käitumuslikud,
emotsionaalsed ja sotsiaalsed raskused, samuti vajadus ravi ja toetuse järele
lähedasemad normaalse intelligentsusega isikute omadele, kui et mõõduka või
raske vaimse alaarenguga isikute probleemidele.
Orgaaniline etioloogia on sedastatav paljudel, kuid mitte enamusel
patsientidel.
Diagnostilised juhised
- Nõuetekohaselt standardiseeritud IQ testide tulemused
vahemikus 50-69.
- Keeleliste väljendite kasutamise ja neist
arusaamise hilisem areng, samuti ekspressiivse kõnega seotud probleemid
takistavad iseseisvuse arengut ja võivad püsida ka täiskasvanueas.
- Selgelt määratav orgaaniline etioloogia on
sedastatav vaid vähemal osal isikuist.
·
Kaasnevaid häireid, nagu autism, muud
arenguhäired, epilepsia, käitumishäired või kehaline võimetus, võib leida
mitmesugusel määral. Kui selliseid häireid on, tuleb nad kodeerida
sõltumatult põhikoodist.
|
|
Mõõdukas vaimne alaareng (F71)
Sellesse kategooriasse kuuluvate isikute mõistuse areng ja kõne
kasutamine formeeruvad aeglaselt ning nende saavutused nimetatud valdkondades
on piiratud.
- Eneseteenindusoskused ja motoorsed
võimed on arengus maha jäänud ning mõned isikud vajavad
hooldajat kogu elu vältel.
- Koolitöö edukus on piiratud
- osa neist isikutest on võimelised
omandama põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises.
- Haridusprogrammid võivad anda võimalusi
nende piiratud võimekuse arendamiseks ja põhiliste oskuste
omandamiseks;
- sellised programmid sobivad õppijatele,
kes on aeglased ja madala saavutuslaega.
- Täiskasvanuna nad on tavaliselt võimelised
tegema lihtsat praktilist tööd, kui ülesanne on üksikasjades hoolikalt selgitatud ja hea
juhendamisega kindlustatud.
- Täielikult iseseisev elu täiskasvanueas on
harva saavutatav.
- Üldiselt on sellised inimesed liikuvad ja
kehaliselt aktiivsed.
·
Enamus neist näitab sotsiaalse arengu
tunnuseid kontaktide loomisel, suhtlemises teistega ja lihtsas sotsiaalses
tegevuses.
Diagnostilised juhised
- IQ hinne on tavaliselt 35-49.
- Kogu sellele grupile on iseloomulik võimete
profiili erinevus, kusjuures mõned indiviidid saavutavad visuaal-ruumilistes võimetes
kõrgema taseme kui verbaalsetes ülesannetes; teised on selles oluliselt
saamatumad, kuid neile meeldib sotsiaalne suhtlemine ja lihtne vestlus.
- Verbaalse arengu tase varieerub:
- mõned neist võivad osa võtta lihtsast
vestlusest,
- teised on võimelised teatavaks tegema
vaid oma põhilisi vajadusi.
- mõned ei õpi kunagi kasutama kõnet, kuid
võivad aru saada lihtsatest instruktsioonidest ja õppida kasutama
zheste, kompenseerimaks mõnel määral oma kõne puudulikkust.
- Orgaaniline etioloogia on kindlakstehtav suuremal osal mõõduka
vaimse alaarenguga isikuil.
- Lapseea autism või muud pervasiivsed
arenguhäired on olemas väikesel osal isikuist ning neil on suur mõju
kliinilisele pildile ja ravi juhtimise viisile.
- Epilepsia, neuroloogilised ja kehalised
puuded on samuti
tavalised, kuigi enamik mõõduka vaimse alaarenguga inimestest on
võimelised kõndima ilma abistamiseta.
·
Võimalikud on ka muud
psüühilised hälbed, kuid piiratud verbaalse arengu tase teeb
nende diagnoosimise raskeks ja sõltuvaks indiviidi lähikondsetelt saadavast
informatsioonist. Kaasnevad häired tuleb kodeerida eraldi.
Sisaldab: imbetsilsus; mõõdukas
vaimne alanormaalsus; mõõdukas oligofreenia.
|
|
Raske vaimne alaareng (F72)
See kategooria on oma kliinilise pildi avalduste, orgaanilise
etioloogia olemasolu ja lisanduvate häirete poolest üldjoontes sarnane
mõõduka vaimse alaarenguga. Rubriigis F71 kirjeldatud madalamad
saavutustasemed on selles grupis samuti sagedased.
Enamusel neist isikuist on olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid
puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi kliiniliselt olulisele kahjustusele
või arengu häirele.
Diagnostilised juhised: IQ hinne on tavaliselt
vahemikus 20-34.
Sisaldab: raske vaimne alanormaalsus (severe
mental subnormality); raske oligofreenia.
|
|
Sügav vaimne alaareng (F73)
Nende isikute IQ
on alla 20 ja neil on oluliselt piiratud võime aru saada või
täita nõudmisi ja korraldusi.
Enamus neist isikuist:
- ei suuda liikuda või on tugevasti piiratud
liikumisega;
- on võimetud kontrollima oma põie ja
pärasoole tegevust;
- on võimelised ainult väga algelistes
vormides mitteverbaalselt suhtlema;
- nad on vähesel määral või ei ole üldse
võimelised hoolitsema oma põhivajaduste eest;
- vajavad pidevat abi ja hooldust.
Diagnostilised juhised
- IQ hinne alla 20.
- Kõne kasutamine ja taipamine on nii
piiratud, et parimal juhul piirdub see arusaamisega põhilistest
korraldustest ja üksikute nõudmiste täitmisega.
- Enamik põhilistest ja lihtsatest
visuaal-praktilistest oskustest ja võrdlustest on õpitavad ning selline
isik on hooldaja abiga ja juhendamisel võimeline vähesel määral osa
võtma kodustest praktilistest ülesannetest.
- Enamikul juhtudel on sedastatav
orgaaniline etioloogia: tavaliselt kaasneb raske neuroloogiline või
kehaline anomaalsus, mis mõjustab liikuvust, nagu epilepsia, nägemis- ja
kuulmispuuded.
Sisaldab: idiootia; sügav vaimne alanormaalsus;
sügav oligofreenia.
|
|
Muu täpsustatud vaimne alaareng (F78) - kui isiku intellektuaalse taseme mahajäämuse hindamine on
kaasnevate raskete käitumishäirete, kehalise või sensoorse puude tõttu
(nägemispuudulikkus, kurtus, tummus) raske või võimatu.
Täpsustamata vaimne alaareng (F79)
- vaimne alaareng on ilmne, kuid puuduliku informatsiooni tõttu ei
ole võimalik patsienti määrata ühte või teise kategooriasse.
|