Paanikahäire

 

Paanikahäire põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e. paanikahood, mis ei ole seotud mingi kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud.

  • ärevuse sümptomid võivad varieeruda, tavalised on ootamatu algusega
    • südamekloppimine,
    • valu rindkeres,
    • lämbumistunne,
    • nõrkus- ja ebareaalsustunne
    • depersonalisatsiooni või derealisatsiooni sümptomid
    • peaaegu alati esineb surmahirm, hirm kaotada kontroll enese üle või hulluks minna.
  • hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem.
  • hoogude sagedus ja häire kulg on varieeruvad.
  • paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et patsient enamasti katkestab käimasoleva tegevuse ja põgeneb situatsioonist.
  • kui hoog tekib mingis spetsiifilises situatsioonis, nagu rahvahulgad, võib patsient hiljem hakata seda situatsiooni vältima. (s. t. lisandub agorafoobia).

Sagedased ja ettearvamata paanikahood põhjustavad hirmu üksinda jäämise või avalikesse kohtadesse mineku ees (sekundaarne agorafoobia).

Sageli lisandub püsiv hirm paanikahoogude kordumise ees.

Diagnostilised juhised (RHK-10; vt. ka RHK-10/RC)

Paanikahäiret saab diagnoosida põhidiagnoosina üksnes F40-s toodud foobiate puudumisel.

Kindlaks diagnoosiks peab ühe kuu vältel esinema mõni tugev paanikahoog:

(a) mis tekib situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu;

(b) hoog ei tohi olla piiritletud mingi kindla või ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga);

(c) hoogudevaheline periood peab olema suhteliselt vaba ärevuse sümptomitest, välja arvatud ärevus-hirm paanikahoogude kartusest (hirm paanikahoogude ees).

Diferentsiaaldiagnoos

Foobiad: kui paanikahoog tekib ainult kindlas foobses situatsioonis, käsitletakse seda RHK-10-s  kui foobia raskuse näitajat ning seetõttu tuleks eelistada foobia diagnoosi.

Depressioon: paanikahood võivad olla sekundaarsed depressiivsele häirele, eriti meestel;

  • kui seisund vastab depressiivse häire kriteeriumidele, ei saa paanikahäiret käsitleda põhidiagnoosina.

Somaatilised haigused.

  • orgaaniline ärevishäire

Etioloogia

1. Pärilikkus (kõrgenenud   ärevusvalmidus) ja ärevuse bioloogilised mehhanismid

2. Paanikahäire kognitiivne teooria
(vt. Paanikahäire kognitiivne skeem)

3. Integratiivne mudel

Ravi

1. Kognitiivne psühhoteraapia

2. Psühhofarmakoteraapia: AD-d (SSRI)