Meeleoluhäired

Meeleoluhäirete üldiseloomustus

Meeleoluhäirete korral on pôhiliseks meeleolu või afekti muutus alanemise (depressiooni) vôi tôusu (mania) suunas ja millega kaasneb aktiivsuse üldise taseme muutus.
- enamus kaasuvatest sümptomitest on sekundaarsed vôi nende seos meeleolu ja aktiivsuse muutusega on kergesti môistetav;
- enamus meeleoluhäiretest on korduvad, kuid võib esineda ka ainult üks haigusepisood elus.
- episoodi kestus võib varieeruda mõnest nädalast mitme aastani (sagedamini 6 kuud);
- üksikepisoodide algus on sageli seotud stressi tekitavate elusündmuste, eriti esimeste episoodide korral;
- RHK-10-s meeleoluhäirete (F30-F39) alla ei kuulu:

• orgaanilised meeleoluhäired;
• psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud meeleoluhäired;
• skisofreenia järeldepressioon;
• skisoafektiivsed häired.

Meeleoluhäirete klassifitseerimine
Üldiseloomustus
Levik
Etioloogia
Afektiivsed sündroomid
Depressiooni (episoodi) kriteeriumid
-- raskusastmed
-- somaatiliste sümptomitega depressioon
-- depressiooni difrentsiaaldiagnoos
Maniasündroom
- - hüpomania ja mania sümptomid
- - mania raskusastmed
- - mania difrentsiaaldiagnoos
Depressiivsete häirete diagnostiline algoritm
Depressiooni ravi (vt ravijuhis);
Mania ravi

Meeleoluhäirete klassifitseerimine: RHK-10 vs DSM-IIIR
RHK-10 V peatükk Meeleoluhäired F30 - F39	DSM-IV Meeleoluhäired
Maniakaalne episood (F30.-)	Maniakaalne episood
Bipolaarne häire (F31.-) Käesolevalt hüpomaniakaalne (F31.0) Käesolevalt maniakaalne (F31.1) Käesolevalt psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2) Käesolevalt depressiivne (F31.3 - .5) Käesolevalt segatüüpi (F31.6) Käesolevalt remissioonis (F31.7)	Bipolaarsed häired bipolaarne häire, tüüp I bipolaarne häire, tüüp II maniakaalne/ depressiivne/segatüüpi
Depressiivne episood (F32.-) kerge (F32.0) mõõdukas (F32.1) raske (F32.2) psühhootiliste sümptomitega (F32.3)	Depressiivsed häired depressioon, üksik episood (major depression single episode) alatüüpide arv suurem kui RHK-10-s
Korduv depressioon (F33.-) kerge (F33.0) mõõdukas (F33.1) raske (F33.2) psühhootiliste sümptomitega (F33.3)	Korduv depressioon (major depression recurrent episode) o alatüüpide arv suurem kui RHK-10-s
Püsivad meeleoluhäired (F34.-) Tsüklotüümia (F34.0) Düstüümia (F34.1)	Tsüklotüümia Düstüümia
Muud meeleoluhäired (F38) · Korduv lühiajaline depressioon (F38.10)	Teisiti täpsustamata depressiivsed häired · Korduv lühiajaline depressioon

Levik

Unipolaarsed depressioonid (episood, korduv depressioon) on sagedased populatsioonis, esmatasandi ja haigla patsientide hulgas (10-15%).
Eesti Terviseuuringu (2006) andmetel depressiooni hetkelevik (point prevalence) on 5-6%. Aasta lõikes on depressiooni sagedus suurem ja kogu eluvältel võib depressiooni kogeda ligikaudu 30% elanikkonnast.

Bipolaarse häire -  oluliselt harvemine esine võrreldes unipolaarse depressiooniga.

Sugu.
BPH tüüp I on meestel ja naistel ühesuguse sagedusega.
Unipolaarsed depressioonid on sagedasemad naistel. Põhjusteks on peetud hormonaalseid erinevusi, lapse sünnitamise mõju, psühhosotsiaalsete stressorite erinevust meestel ja naistel.

Vanus.
BPH-I algab varasemas eas kui depressioon.
Keskmine vanus haigestumisel BPH-sse on 30 a., depressiooni 40 a. (50% algab vanuses 20 kuni 50 aastat).

Perekonnaseis.
Depressioon tekib sagedamini neil, kellel ei ole lähedasi suhteid või kes on lahutatud või elavad lahus.

Sotsiaalsed ja kultuurimõjud.
Pole leitud seost sotsiaalmajandusliku seisundi ja depressiooni haigestumise vahel. Depressioon võib olla sagedasem maaelanike hulgas.
Ülemäärane stress suurendab haigetumisriski.

Depressioon esineb sagedamini somaatiliste haiguste
(sealhulga peaaju haiguste korral):

• hüpo- ja hüpertüroidism (31%),
• adrenal illness (68%),
• Huntingtoni tõbi(41%)
• AIDS (30%),
• peaaju insult (22-50%),
• pahaloomulised kasvajad (18-39%),
• südame isheemiatõbi (15-19%),
• dementsused (11%),
• diabeete (5-11%),
• sclerosis multiplex ( 5-57%).

Etioloogia

Kausaalseid ja patogeneetiliselt olulisi faktoreid võib jagada tinglikult 2 gruppi:

1) Depressiooni bioloogilised faktorid
(geneetilised tegurid, monoamiinihüpotees, hormonaalsed muutused)

2) Depressiooni psühholoogilised (sh psühhosotsiaalsed)
(psühhoanalüütiline, kognitiivne, interpersonaalne)

3) Depressiooni multifaktoriaalne genees [(1) + (2)]
(bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite interaktsioon)

Bioloogilised faktorid

• geneetilised tegurid (bipolaarne häire)
• neurobiokeemilised teooriad
• depressiooniga kaasuvad hormonaalsed muutused

Monoamiinihüpotees

- Monoamiinide vaegus - NA, 5HT, (DA)
- NA, 5HT-retseptorite tiheduse suurenemine

AD raviefekt

- Monoamiinide vaeguse kõrvaldamine
- Retseptorite tiheduse vähenemine ja ülekande normaliseerumine

Geneetilised tegurid

Bipolaarne häire:

• Bipolaarse häirega haige esimese astme sugulastel on haigestumise risk 8-18 korda suurem võrreldes üldpopulatsiooniga.
• Bipolaarse häirega haigete vanematest vähemalt 50%-l on üks vanematest meeleoluhäirega, kõige sagedamini depressiooniga.
• Mida kaugem on sugulussuhe, seda väiksem on haigestumise risk.
• Kõrge haigestumise risk säilib ka juhul, kui isik on adopteeritud teise perekonna poolt, kus ei ole meeloluhäirega isikuid.
• Kaksikud: ühemunakaksikud - 33-90%; kahemunakaksikud - 5-25%;

Depressioon.

• Kaksikud: ühemunakaksikud - 50%; kahemunakaksikud - 10-25%;
• Andmed depressiooni haigestumise riski kohta on väga erinevad.
  Enamasti pakutakse arve 5%  ja 10% vahel.
  Võib väita, et depressiooni haigestumine on enam sõltuvuses keskkonna teguritest kui risk haigestuda skisofreeniasse.
• Haigestumise risk on naistel üle 2-korra suurem kui meestel. 

Afektiivsed sündroomid

Depressioonisündroom (RHK-10-s vt depressiivne episood)

• kerge,
• mõõdukas,
• raske,
• psühhootiline

Maniasündroom

• hüpomania,
• mania,
• psühhootiline mania

Segatüüpiepisood

· depresiooni ja mania sümptomite samaaegne esinemine

Depressiooni (episoodi) tunnused /depressioonisündroom /
Vastavalt RHK-10-le on depressiooni episoodi diagnoosimiseks  vajalik: - vähemalt 2 põhi- ja 2 lisasümptomit - vähemalt 2 nädala vältel (v.a. üliägeda alguse ja eriti raske sümptomaatika puhul)
Põhisümptomid (DPS): 1. alanenud meeleolu 2. huvide ja elurôômu kadumine (anhedoonia) - võimetus saada positiivseid emotisoone 3. energia vähenemine - võib avalduda -- kôrgenenud väsitatavus ja vähenenud aktiivsuses)	Lisasümptomid (DLS): 1. tähelepanu ja kontsentratsioonivôime alanemine; 2. alanenud enesehinnang ja eneseusaldus; 3. süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul); 4. trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; 5. enesekahjustuse vôi suitsiidimôtted vôi -teod; 6. häiritud uni; 7. isu alanemine.
Kaasuvad sümptomid Tavaliselt kaasub depressioonile veel mitmesuguseid kaasuvaid sümptome nagu - ärevuse sümptomid, - foobiad, - obsessiiv-kompulsiive häire sümptomid; - unehäired, - seksuaaldüsfunktsioon jne. Kui sümptomid esinevad üksnes depressiivse episoodi ajal, siis neid häireid eraldi ei diagnoosita. Kaasuvad häired leidavad eraldi diagnoosimist juhul, kui nad esinevad ka väljaspool depressiooni episoodi (väljaarvatud kohanemishäired).

Depressiooni raskusastmed

Depressiooni raskusastmete eristamisel arvestatakse sümptomite hulka, iseloomu, raskust.
Tavalise tööalase ja sotsiaalse aktiivsuse tase annab üldise suuna raskusastme hindamisel;

Kerge	Vähemalt 2 depressiooni põhisümptomit ja 2 lisasümptomit	on teatavaid raskusi igapäevases töös ja sotsiaalses suhtlemises, kuid tegutsemisvõime säilib
Mõõdukas	Vähemalt 2-3 depressiooni põhisümptomit ja 3-4 lisasümptomit, neist osa tugevasti väljendunult	harilikult on märgatavaid raskusi sotsiaalses, tööalases ja koduses tegevuses.
Raske	3 depressiooni põhisümptomit ja vähemalt 4 lisasümptomit; + märgatav kurbus vôi  ärevus, välja arvatud ilmse pidurduse korral	isik ei ole reeglina suuteline jätkama sotsiaalset, tööalast ja kodust tegevust, välja arvatud väga osaliselt vôi piiratud ulatuses.
Psühhootiline	+ psühhootilised sümptomid (luul, hallutsinatsioonid, stuupor)	on ohtlik iseendale ja ei ole suuteline iseseisvalt on elu korraldama.

- hüpotüümia (düstüümia; tsüklotüümia)
- kerge , mõõdukas , raske ja psühhootiline depressioon

Somaatilist tüüpi depressioon

Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt 4 järgnevatest tunnustest:

1. huvi ja rahuldustunde kadumine tegevusest, mis normaalselt oli meeldiv;
2. emotsionaalse reaktsiooni puudumine normaalselt meeldivatele olukordadele ja sündmustele;
3. liigvarajane ärkamine hommikul (2 vôi rohkem tundi enne tavalist aega);
4. depressioon on hommikul sügavam;
5. väljendunud psühhomotoorne pidurdus vôi rahutus (see peab objektiivselt avalduma, s.t. olema ka teiste inimeste poolt täheldatud vôi kirjeldatud rahutuse või pidurdusena);
6. isu alanemine;
7. kehakaalu langus (sageli määratud kui kaalukaotus 5% vôi rohkem viimase kuu vältel);
8. libiido langus.

NB! RHK-10 peetakse raskeid depressioone nn. somaatilist tüüpi, s.t. somaatilist ja mittesomaatilist tüüpi eristatakse ainult kerge ja mõõduka depressiooni korral.
DSM-IV vastab somaatilist tüüpi depressioon mõistele melanhoolne.

Maniasündroom
Muutused psüühilistes funktsioonides ja käitumises maniasündroomi korral on seotud meeleolu kõrgenemise ja psüühilise aktiivsuse tõusuga; - hüpertüümia [psüühilise aktiivsuse tõus tagasihoidliku kui hüpomania korral; seisund iseenesest ei ole käsitletav haiguslikuna] - hüpomania - mania - psühhootiline mania
Hüpomania ja mania sümptomid
Hüpomania	Mania
püsiv kerge meeleolu kõrgenemine vähemalt mitme päeva vältel	vähemalt ühe nädala vältel püsivalt kõrgenenud meeleolu, sõltumata isiku olukorrast; spontaanselt avalduvad põhjendamatult optimistlikud suurusmõtted
energia ja aktiivsuse tõus	aktiivsuse tõus kuni kontrollimatu rahutuseni
vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne, heaolutunne	sama, kuid võimalik ka episoodiline ärritumine ja rahulolematus
kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus	mõtlemise ja kõne kiirenemine, mis võib avalduda kõnetulvana ning kõne võib muutuda arusaamatuks
seksuaalse aktiivsuse tõus	väljendunud seksuaalse aktiivsuse tõus ja taktitunde kadumine
unevajaduse vähenemine	märgatav unevajaduse vähenemine kuni täieliku unetuseni
esinevad teatud häired töös ja sotsiaalses suhtlemises; kontsentratsioonivõime nõrgenemine ja püsivuse vähenemine, eriti kestvat tähelepanu nõudvates toimingutes	normaalsed sotsiaalsed pidurid on kadunud; tegevus on sihipäratu ja ebapraktiline (raha raiskamine) ning käitumine situatsiooniga sobimatu ja kohatu (nt. kohatu naljatlemine)
	tajuhäired: hüperakuusia ja värvuste tajumine eriti erksatena jms.
võivad esineda tunduvad häired töös või muudes sotsiaalsetes tegevustes	ei ole suuteline toime tulema töö või muude sotsiaalsete tegevustega
Mania raskusastmed: 1. Hüpomania kôrgenenud meeleolu ja tôusnud aktiivsus koos kaasnevate sümptomitega peavad esinema vähemalt mitu päeva järjest, sümptomid peavad olema suurema intensiivsuse ja kestusega, kui seda on kirjeldatud tsüklotüümia puhul, tunduvad häired töös vôi sotsiaalses tegevuses sobivad hüpomania diagnoosiga 2. Mania episood peab kestma vähemalt nädala, olema piisavalt raske, et enam-vähem täielikult katkestada igapäevast tööd ja sotsiaalset aktiivsust. · meeleolu muutustega peavad kaasnema energia tôus ja mitu eespool esitatud sümptomit, eriti suurenenud vajadus kônelda, vähenenud unevajadus, suurusmôtted, ülemäärane optimism. 3. Psühhootiline mania suurusmõtted võivad areneda suurusluuluks; ärrituvus ja kahtlustamine tagakiusamisluuluks; kõne võib muutuda täiesti arusaamatuks (mõtete kiirenemine) või katkeda; võib esineda agressiivset ja vägivaldset käitumist; söömise, joomise ja isikliku hügieeni nôuete eiramine võib viia ohtlike seisunditeni dehüdratsioonist ja enesehooldamatusest; · dif-diagnostiliselt eeldab eristamist skisofreeniast ja maniakaalsest skisoafektiivsest häirest;

Depressiivne episood (F32)

Vähemalt kahe nädalase kestusega (väljaarvatud raske, üliägeda algusega) depressiooni tunnustele vastav esmakordne haigusepisood.

- vähemalt 2 põhi- ja 2 lisasümtomit;
- raskusastmed /kerge, mõõdukas, raske, raske psühhotiliste sümpt.-ga/
- kerge ja mõõduka depressiooni korral eristatakse somaatiliste sümtomitega ja somaatiliste sümtomiteta depressiooni

- alanenud meeleolu on vähe muutlik ja ei vasta tegelikule olukorrale;
- võivad esineda iseloomulikud ööpäevased seisundi muutsed;
- võib esineda individuaalseid erinevusi kaasuvate sümptomite osas
  /ärevus, ärrituvus, motoorne rahutus, teatraalne käitumine, foobiad, OKH sümptomid, hüpohondria/

Depressiooni episood võib kesta mõnest nädalast mõne aastani, keskmiselt 6 kuud.

F32.00 Kerge depressioon, somaatiliste sümptomiteta
F32.01 Kerge depressioon, somaatiliste sümptomitega

F32.10 Mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomiteta
F32.11 Mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomitega

F32.2 Raske depressioon

F32.2 Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega

Korduv depressioon (F33)

Vähemalt kahe nädalase kestusega (väljaarvatud raske, üliägeda algusega) depressiooni episoodi tunnustele vastav korduv haigusepisood.

F33.00 Kerge korduv depressioon, somaatiliste sümptomiteta
F33.01 Kerge korduv depressioon, somaatiliste sümptomitega
F33.10 Mõõdukas korduv depressioon somaatiliste sümptomiteta
F33.11 Mõõdukas korduv depressioon somaatiliste sümptomitega

F33.2 Raske korduv depressioon
F33.2 Raske korduv depressioon psühhootiliste sümptomitega

Korduva depressiooni alla kuuluvad: sesoonne depressioon ja krooniline depressioon. Sesoonse depressiooni korral on haiguse teke seotud valguse vähesusega sügistalvel.

Depressiooni diferentsiaaldiagnoos

Orgaaniline meeloluhäire (F06.3)
- - orgaaniline bipolaarne häire
- - orgaaniline depressioon

Võõrutusseisund psühhoaktiivsest ainetest (F1x.3x)
  - - alkohol (F10.3)
  - - stimulaatorid (amfetamiin, kokaiin jt.)

Skisofreenia (F20)
- - sekundaarne depressioon psühhoosi foonil
- - skisofreenia järeldepressioon

Skisoafektiivne häire (F25)

Bipolaarne häire (F31)

Korduv depressioon (F33)

Depressiivne episood (F32)

Tsüklotüümia (F34.0)
Düstüümia (F34.1)

Bipolaarne häire (F31)

Haiguse käigus on esinenud episoode, mis vastavad depressiooni (F32) ja hüpomania/mania tunnustele.

Esmast maniakaalset episoodi (F30) diagnoositakse ainult juhul, kui varem pole esinenud depressiooni tunnustele vastavat haigusepisoodi. Korduvaid mania episoode käsitletakse RHK-10-s bipolaarse häirena.

Mania diferentsiaaldiagnoos

Orgaaniline bipolaarne häire (F06.31) [sagedasemad põhjused]
- Orgaaniline mania (F06.30)

Stimuleeriva toimega psühhoaktiivsed ained
  - - valdavalt maniakaalne psühhootiline häire (F1x.55)
  - - äge intoksikatsioon (joove) (F1x.0)

Skisofreenia (F20)

Skisoafektiivne häire (F25)

Bipolaarne häire (F31)

Maniakaalne episood (F30)

Tsüklotüümia (F34.0)

Tsüklodüümia (F34.0)

Püsiv meeleolu kõikumine, mis hõlmab suurt arvu kergeid depressiooni- või kergeid meeleolu tõusu perioode, millest ükski pole küllalt raske või kestev, et vastata bipolaarse meeleoluhäire (F31.-) või korduva depressiooni (F33.-) kirjeldusele ja diagnostilistele juhistele.
- algab tavaliselt varases täiskasvanueas ja omandab kroonilise kulu;
- võib olla perioode, kus meeleolu on kuude vältel püsivalt normaalne, ilma kõikumisteta;
- võib püsida kogu täiskasvanuea vältel, lakata ajutiselt või lõplikult;
- võib üle minna bipolaarseks häireks või korduvaks depressiooniks;
- meeleolu kõikumised pole inimese enda hinnangu põhjal seotud elusündmustega;
- mõnikord meeleolu muutusi varjutavad aktiivsuse, eneseusalduse, sotsiaalsete kontaktide ja söögiisu muutused;

Düstüümia (F34.1)

Krooniline meeleolu alanemine, mis ei vasta kerge või mõõduka korduva depressiooni (F33.0 või F33.1) kirjeldusele ega diagnostilistele juhistele ei üksikute episoodide raskusastme ega kestuse poolest.

Häirele on iseloomulik, et pidevalt või mitmeid kuid järjest esineb:
- väsimus- ja rusutusetunne;
- iga tegevus nõuab pingutust;
- ükski asi ei paku rõõmu ega rahuldust.
- nad on tusased ja kaeblikud;
- kaebused halvale unele;
- üldiselt halb enesetunne, kuid tulevad toime igapäevaelu nõudmistega.

Häire algab tavaliselt algab varases täiskasvanueas ja kestab vähemalt mitu aastat, vahel määramatult. Kui algus on hilisem, tekib see sageli pärast üksikut depressiooniepisoodi (F32.-) ja seostub raske kaotuse või mõne muu ilmse stressiga.

Korduv lühiajaline depressiivne häire (F38.10)

Korduvad lühiajalised depressiooniepisoodid, mis on esinenud üks kord kuus viimase aasta vältel.

Kõik depressiooniepisoodid kestavad alla kahe nädala:
- tüüpiliselt kaks-kolm päeva;
- lõpevad täieliku paranemisega;
- sümptomite osas vastavad kerge, mõõduka või raske depressiooni (F32.0, F32.1, F32.2) tunnustele.

Erinevalt düstüümiast (F34.1) pole isik enamuse ajast deprimeeritud.

Kui depressiooniepisoodid ilmnevad ainult seoses menstruaaltsükliga, tuleks lisaks F38.8-le kasutada põhjusele osutavat lisadiagnoosi (näiteks N94.8)

Depressiivsete häire diagnostiline algoritm
Kas seisund vastab?
vähemalt 2 depressiooni põhisümptomit ja 2 lisasümptomit vähemalt 2 nädala vältel	Ei vasta	kohanemishäire? düstüümia? tsüklotüümia? ärevushäire? söömishäire? ... muu psüühikahäire?
Vastab	.	.
Kas depressiooni sümptomid on seotud orgaanilise faktoriga?	Vastab	orgaaniline meeleoluhäire /orgaanillne depressioon/ /orgaaniline bipolaarne häire/
Ei vasta	.	.
Kas depressiooni sümptomid on seotud psühhoaktiivsete ainete kasutamisega?	Vastab	psühhoaltiivse aine pikaajaline kuritarvitamine võõrutusseisund residuaalne afektiivne häire
Ei vasta	.	.
Kas esineb skisofreeniale iseloomulikke sümptomeid?	Vastab	skisofreenia sksiofreenia järeldepressioon skisoafektiivne häired
Ei vasta	.	.
Kas varasemalt on esinenud maniakaalseid episoode?	Vastab	bipolaarne häire - täpsusta raskusaste
Ei vasta	.	.
Kas varem on esinenud depressiivseid episoode?	Vastab	korduv depressioon - täpsusta raskusast - tüüp (sesoonne)
Ei vasta	.	.
depressiivne episood   - täpsusta raskusaste   - tüüp		· kontrolli seisundit kaasuvate psüühikahäirete suhtes - ärevushäired - somatoformsed häired - unehäired - söömishäired - isiksushäired - .....

Psühhofarmakoteraapia

Eestis registreeritud antidepressandid

(seisuga 01.05.2013)
1) Mitteselektiivsed monoamiini tagasihaarde inhibiitorid (tritsüklilised antidepressandid (TTA)):

amitriptüliin (Saroten, Amitriptyline, …); 25mg; 50mg Saroten Retard

imipramiin (Melipramin); 25mg; süstelahus 25mg/2ml

klomipramiin (Anafranil, Anafranil XR) (toimelt sarnane STI-dele) 10mg; 25mg; süstelahus 12,5mg/1ml
nortriptüliin (Noritren) (toimelt sarnane NTI-dele) 25mg

maprotiliin (Maprotilin) 25mg

2) Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (STI):

estsitalopraam (…) 10mg

tsitalopraam (Cipramil) 10mg, 20mg, 30mg

fluoksetiin (Prozac, Fontex) 20mg

fluvoksamiin (fevarin), 50mg, 100mg

paroksetiin (…) 10mg

sertraliin (zoloft, …), 25mg, 50mg, 100mg

3) Selektiivne noradrenaliini tagasighaarde ihnibiitor (NTI):

Reboksetiin (Edronax) 4mg

siia kuuluvad  ka nortriptüliin (noritren), ja desipramiin (desipramine)*
* ei kuulu registreeritud ravimite nimekirja

4) Selektiivne serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNTI):

venlafaksiin (Alventa, Efexor, …) 37,5mg; 75mg, 150mg

duloksetiin (Cymbalta, Xeristar ….) 20mg, 40mg, 60mg

milnatsipraan (Ixel) 25mg, 50mg

5) Selektiivne dopamiini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor (DNTI):

Bupropioon (Elontil, Wellbutrin) 150, 3000

5) Alpha-2 ja serotoniini retseptorite antagonistid:

mianseriin (Mianserin, Tolvin) 30mg

mirtasapiin (Remeron, ….) 15mg, 30mg, 45mg

6) Reversiibelne A-tüüpi monoaminooksüdaasi inhibiitor (RIMA):

Moklobemiid (Aurorix) 150mg

7) Muud ja täpsustamata toimemehhanismiga:

Tianeptiin (Coaxil, Neluptin, Salymbra) 12,5mg

Agomelatiin (Valdoxan, Thymaxan, 25mg

- M1 ja M2 retseptorite agonist

Antidepressantide toime mediatoorsetesse süsteemidesse ja kliinilised efektid
Mediatoorne süsteem	Toime retseptori tasemel	Kliiniline efekt	Kõrvaltoimed
Noradrenaliin	stimulatsioon	antidepressiivne efekt	tahhükardia, treemor
	Alfa1-R blokaad	antiadrenergilised kõrvaltoimed	ortostaatiline hüpotensioon, reflektoorne tahhükardia, pearinglus
	Preünaptiline alfa2-R blokaad (suurendab NA ja ka 5HT vabanemist)	antidepressiivne efekt	Noradren- ja serotoniinergilised kõrvaltoimed
Serotoniin	5HT1 stimulatsioon	antidepressiivne efekt anksiolüütiline toime
	5HT2 stimulatsioon	serotoniinergilised kõrvaltoimed	ärevus (mööduv), seksuaaldüsfunktsioon
	5HT3 stimulatsioon	serotoniinergilised kõrvaltoimed	iiveldus, oksendamine, peavalu
Atsetüülkoliin	M1-blokaad (M=muskariin))	antikoliinergilised kõrvaltoimed	kõhukinnisus, suukuivus, tahhükardia, nägemishäired, pearinglus, uriiniretentsioon, segasus (vanurid/intoksikatsioon)
Histamiin	H1 blokaad	antihistamiinsed kõrvaltoimed	sedatatsioon, unisus, kehakaalu tõus

Antidepressantide toimemehhanismid
	Poolväärtusaeg (h)	Aktiivne metaboliit	Tagasihaarde blokeerimine
			5HT	NA	DA
Mitteselektiivsed monoamiinide tagasihaarde blokaatorid
amitriptüliin ( saroten®)	8 - 24 18 - 96	nortriptüliin	+++ +	++++ ++++	+ +
imipramiin (melipramin®)	4 - 18 12 - 24	desipramiin	+++ +	+ ++++	+ o
klomipramiin (anafranil®)	17 - 28 >36	desmetüül-	++++ +	+ +++	o
doksepiin (doxepin®, sinequan®)*	8 - 24 30 - 72	desmetüül-	+ +++	+ ++++	+ o
maprotiliin (ludiomil®)*	12 - 108	desmetüül-	+	+++	o
Selektiivsed 5HT ja NA tagasihaarde blokaatorid
venlafaksiin (selektiivne NA ja 5HT tagasihaarde blokaator)	1 - 2 1 - 4	desmetüül-	+++	+++	+
duloksetiin			+++	+++	+
milnatsipaan			+++	+++
NA tagasihaarde blokaatorid
reboksetiin (edronax)			o	++++	o
nortriptüliin (noritren)***	18 - 96	-	+	+++	+
desipramiin (desipramine)***	12 - 24	-	+	++++	o
Atomoksetiin******			o	++++	o
Selektiivsed 5HT tagasihaarde blokaatorid
eststialopraam (cipralex)			+++++	o	o
tsitalopraam (cipramil)	33		++++	o	o
sertraliin (zoloft)	25 66-109	desmetüül-	+++ +	o o	o o
fluoksetiin (prozac, fontex)	24-140 168-216	nor-	++++ +	o o	+ o
fluvoksamiin (fevarin)	13-22		++++	o	o
paroksetiin (seroxat)	24		++++	o	o
NA ja DA transporteri blokaatroid
bupropioon			o	++	++
Metüülfenidaat*****			o	++	+++
Noradrenergilised ja spetsiifilised serotoniinergilised antidepressandid (NaSSA) (Alfa-2-adrenoretseptorite ja serotoniini-2(A/C) ja -3 retseptorite antagonistid) + H1-R blokeerimine + alfa-1-R blokeerimine (mianseriin)
mirtasapiin (remeron)	20 - 40		xx	xx	0
mianseriin (mianserin)****			xx	xx	0
Monoaminooksüdaasi inhibiitorid MAO-I      x - monamiinide sisalduse tõus
selektiivsed (RIMA) - moklobemiid (aurorix®)	1 - 2		xx	xx	xx
* ei kuulu registreeritud ravimite nimekirja *** tritsüklilised AD; **** tetratsüklilised AD ***** psühhostimulaator kasutusel ADHD ravis