Psühhoaktiivsed ained

0 - alkohol
1 - opioidid
2 - kannabinoidid
3 - rahustid
4 - kokaiin
5 - stimulaatorid
6 - halutsinogeenid
7 - nikotiin
8 - lahustid
9 - muud

Alkohol

Kuritarvitamine

Alkoholi ülemäärasel tarbimisel
- väheneb stressitalumisvõime ja toimetulek stressiga ning suureneb psüühikahäirete haigestumiserisk;
- ärevushäired, unehäired, depressioon;
- suureneb impulsiivsus /depressiooni korral kõrgenenud suitsiidirisk/
-
- psüühikahäired võivad suurendada kalduvust alkoholiga enesetunde parandamiseks

- suureneb paljude kehaliste haiguste tekkerisk

- väheneb võime püsivaks tegevuseks ja väheneb produktiivsus

Sõltuvus

-  võõrutussündroom :
u. 5 %-l  alkoholsõltuvatest tüsistub krampide ja/või deliiriumiga;

-  muud psüühikahäired:
ärevuse sümptomid, unehäired, meeleoluhäired, psühhootilised häired;

Isiksusemuutus:
huvide kadumine, impulsiivsus, hoolimatus, vägivaldne käitumine, käitumise orienteeritus aine hankimisele ja tarbimisele  

Kognitiivsete funktsioonide kahjustus kuni dementsuseni
- mälu nõrgenemine, mälulüngas joobes
- intellekti kahjustus ja iseseisva toimetulekuvõime vähenemine või kadumine

Somaatilised häired/haigused:

- maksakahjustus (rasvmaks, hepatiit, maksatsirroos 10-20%)
- närvisüsteemikahjustus
    (perifeerse NS kahjustus, ajukahjustus: epilepsia, dementsus)
- krooniline pankreatiit
- hüpertoonia (ajuinsuldi riski tõus)
- vähktõbi (suu, neelu, söögitoru, maksa)
- kõrgem suremus ülemäärastes kogustes tarbimisel (sh. alkoholmürgitused/kõrgenenud suitsiidirisk)

Otsene toksiline toime, eriti maksa ja ajukahjustus
Halb toimumine - valgu ja B-vitamiinide puudulikkus

Suremus
- Alkoholmürgistus
- Alkohoolne maksahaigus
- Närvisüsteemikahjustus
- Õnnetusjuhtumid, sh liiklusõnnetused
- Enesetapud
- Vägivaldsed vigastused (sh. tapmised)

Äge alkoholintoksikatsioon (e. -mürgistus e. -joove) F10.0

Joobe raskusastmed: /kerge, keskmine, raske/

• sotsiaalsete pidurite kadumine, pidurdamatus
• tülinoriv, agressiivne käitumine
• meeleolu labiilsus
• häiritud tähelepanuvõime
• häiritud otsustusvõime

• ebakindel kõnnak
• seismisraskused
• düsartriline kõne
• nüstagmid
• teadvuse hägunemine (soopor, kooma)
• näo hüpereemia
• skleerade hüpereemia

Raske intoksikatsiooni korral: hüpotensioon, hüpotermia ja okserefleksi pärssumine.

Patoloogiline alkoholintoksikatsioon e. patoloogiline alkoholjoove (F10.07)

A. Intoksikatsiooni üldised kriteeriumid, v.a. see, et patoloogiline intoksikatsioon (joove) tekib pärast intoksikatsiooniks ebapiisava alkoholiannuse kasutamist.
B. Esineb verbaalselt või füüsiliselt agressiivne käitumine, mis ei ole antud isikule kainena tüüpiline.
C. Intoksikatsioon tekib väga kiiresti (tavaliselt mõne minuti vältel) pärast alkoholi kasutamist.
D. Ei esine orgaanilise ajukahjustuse või muu psüühikahäire tunnuseid.

Patoloogilisele joobele on tüüpiline nn. kriitiline uni, mille järgselt seisund on kadunud ning esineb mälulünk kogu haigusliku episoodi kohta.

Võõrutusseisund alkoholist

• keele-, silmalaugude või käte treemor
• higistamine
• iiveldus või oksendamine
• tahhükardia või hüpertensioon
• tugev ärevus, psühhomotoorne rahutus
• peavalu
• insomnia
• nõrkusetunne
• lühiajalised ja mööduvad visuaalsed, taktiised või kuulmishallutsinatsioonid või illusioonid
• grand mal tüüpi krambihood
  Deliiriumisündroomi tekkel on diagnoosiks võõrutusdeliirium alkoholist (delirium tremens)

Alkoholdeliirium e. delirium tremens e.
alkoholist tingitud võõrutusseisund deliiriumiga (F10.04)

Delirium tremens on lühiajaline, kuid mõnikord eluohtlik toksiline segasusseisund koos väljendunud somaatiliste häiretega.

Deliirium tekib tavaliselt alkoholi absoluutse või suhtelise ärajääma tagajärjel inimestel, kellel on kujunenud raske sõltuvus pikaajalise tarvitamise foonil ja sellest tulenev ajukahjustus.
Mõnedel juhtudel kujuneb delirium tremens ka alkoholi intensiivse tarvitamise ajal ning ka sel juhul tuleb kasutada võõrutusdeliiriumiga diagnoosi.

Deliirium algab enamasti öösel 2-3 päeva pärast alkoholi kasutamise katkestamist.

Deliiriumi tüüpilisteks prodromaalsümptomiteks on:

• insomnia (kuni peaagu täieliku unetuseni)
• hirmutava sisuga unenäod
• treemor
• väljendunud ärevus ja hirmutunne.

Enne deliiriumi vallandumist võivad ilmneda võõrutusseisundile iseloomulikud krambid.

Klassikaline sümptomite triaad sisaldab:

• teadvuse hägunemine ja segasus,
• elavad visuaalsed ja taktiilsed hallutsinatsioonid ja illusioonid, mis võivad pärineda kõikidest meeleorganitest,
• silmatorkav treemor.

Võõrutusdeliiriumiga sageli esinevad:

• luulumõtted,
• motoorne rahutus,
• insomnia,
• une-ärkveloleku rütmihäired
• vegetatiivsed häired.

Alkoholdeliirium võib tüsistuda raskete somaatiliste häiretega nagu: ajuturse, müokardiinfarkt, äge südamepuudulikkus, krampidega

Opiaadid

1) Looduslikud opiaadid: oopiumimooni (Papaver somniferum) saadused
- oopium sisaldab üle 20 alkaloidi, millest tähtsaimad on morfiin ja kodeiin.

2) Sünteetilised opiaadid: heroiin, metadoon

Opiaatide toimepunkt on opioid-retseptorid.

Opioid-retseptorid on G-proteiiniga seotud retseptorid ja nende mõjutamist muutub membraaniläbivus K- ja Ca-ioonidele ning tulemuseks on hüperpolarisatsioon, muu hulgas pärssub ka mediaatorite vabanemine.

Endogeensed ligandid: enkefaliinid, endorfiinid, dünorfiinid (opioidid);
Antagonistid - nalmfeen, naltreksoon, naloksoon, nalorfiin. Antagoniste kasutatakse alkoholsõltuvuse ravis.

Äge intoksikatsioon opiaatidest

• apaatia, uimasus
• pidurdamatus
• tähelepanuhäired
• otsustusvõime halvenemine
• uimasus
• düsartriline kõne
• pupilli ahenemine (v.a. raske intoksikatsioon üledoseerimisest - pupillid laienenud)
• teadvuse hägunemine (soopor, kooma)

Raske intoksikatsiooni korral võimalik deliiruim teke;
Võib kaasuda respiratoorse funktsiooni pärssumine (hüpoksia), hüpotensioon ja hüpotermia.

Võõrutusseisund opiaatidest

• tugev iha kasutada opioidset ainet
• veritsus ninast või aevastamine
• pisaravoolus
• lihasvalud või krambid
• kõhukrambid
• iiveldus või oksendamine
• diarröa
• pupillide dilatatsioon
• piloerektsioon, korduvad külmavärinad
• tahhükardia või hüpertensioon
• haigutamine
• rahutu uni

Kannabinoidid

Saadakse Cannabis sativa nimelisest taimest:

- marihuaana on kanepi kuivatatud lehed ja ladvaosa; 
- has'is' e. kanepiõli on kuivatatud vaigutaoline aine.

Peamine toimeaine: delta-l-tetrahüdrokannabinool
Toimepunkt: kannabinoididele spetsiifilised retseptorid ajus

Äge intoksikatsioon kannabinoididest

• eufooria ja pidurdamatus
• ärevus ja rahutus
• kahtlustamine või paranoidsed ideed
• tunne, et aeg kulgeb väga aeglaselt ja/või isik kogeb mõtete kulu järsku kiirenemist (derealisatsioon)
• otsustusvõime alanemine
• tähelepanuvõime alanemine
• reaktsiooniaja pikenemine
• kuulmis-, visuaalsed või taktiilsed illusioonid
• hallutsinatsioonid
• depersonalisatsioon
• derealisatsioon
• kriitikavõime alanemine

• söögiisu suurenemine
• suukuivus
• skleerade hüpereemia
• tahhükardia

Raske joove võib põhjustada delirioossete episoodide teke

Võõrutusseisund kannabinoididest

Täpselt määratletud tunnused puuduvad.
Tekib pärast kannabinoidide kestvat suurtes annustes kasutamist.
Kestus mõnest tunnist 7 päevani.

Sümptomid: ärevus, ärrituvus, treemor, higistamine ja lihasvalud.

Rahustite ja hüpnootiliste ainete toimemehhanism

• GAVH (GABA) - gamma-aminovõihape;
• GAVH-ergilised sünapsid;
• Barbituraadid,
• bensodiasepiinid,
• GHVH (GHB) - gammahüdroksüvõihape

Äge intoksikatsioon sedatiivsetest ja hüpnootilistest ainetest

• eufooria ja pidurdamatus
• apaatia ja sedatatsioon
• agressiivne ja jõhker käitumine
• meeleolu labiilsus
• tähelepanuhäired
• anterograadne amneesia
• psühhomotoorse tegevuse häirumine
• kriitikavõime alanemine

• ebakindel kõnnak
• raskused püstiseismisel
• düsartria
• nüstagmid
• teadvusehäired (soopor, kooma)

Märkus: eriti rasketel juhtudel lisandub hüpotoonia, hüpotermia ja okserefleksi pärssumine

Võõrutusseisund sedatiivsetest ja hüpnootilistest ainetest

• Väljendunud ärevus/hirmutunne
• treemor (keeles, kätes, silmalaugudes)
• iiveldus või oksendamine
• ortostaatiline hüpotensioon
• psühhomotoorne rahutus
• peavalud
• insomnia
• nõrkustunne
• transitoorsed visuaalsed, taktiilsed või kuulmishallutsinatsioonid või illusioonid
• paranoidsed ideed
• grand mal tüüpi krambihood

• Võõrutusdeliirium

Kokaiin ja muud stimulaatorid

Stimulaatorid on väga tugeva sõltuvust tekitava potentsiaaliga ained.

Kokaiini saadakse kokapõõsa (Erythroxylon coca) lehtedest, mis looduslikult kasvab Lõuna-Ameerika mägialadel
Amfetamiin (sünteetiline)
Metamfetamiin (ice, crystal)
Ecstasy e. metüleendioksüamfetamiin e. MDMA (omab ka hallutsinogeenset toimet)

Toimemehhanismid:

Kokaiin on dopamiini tagasihaarde inhibiitor;
Amfetamiin suurendab dopamiini vabanemist ja pöörab dopamiinitransporteri toimima vastupidiselt tavalisele;

Stimulaatorid võimendavad ajus monoamiinide (serotoniin, noradrenaliin, dopamiin) poolt vahendatud närviimpulsi ülekannet, eriti sünapsites, kus mediaatoriks on dopamiin.
See seletab ka, miks stimulaatorid võivad põhjustada skisofreeniale sarnase psühhootilise häire tekke.

[Antipsühhootiliste ainete e. neuroleptikumide toimet psühhootilistele sümptomitele seostatakse dopamiin(2)-retseptorite blokeerimisega ajus]. 

Äge intoksikatsioon kokaiinist ja stimulaatoritest

• eufooria ja tunne energia lisandumisest
• hüpervigiilsus
• suurusmõtted ja teod
• agressiivsus ja jõhker käitumine
• kalduvus laskuda vaidlustesse
• meeleolu labiilsus
• korduv stereotüüpne käitumine
• auditoorsed, visuaalsed või taktiilsed illusioonid
• hallutsinatsioonid, orientatsioon tavaliselt intaktne
• paranoidsed mõtted
• kriitikavõime alanemine

• tahhükardia
• südamearütmia
• hüpertensioon (vahel hüpotensioon)
• higistamine ja külmavärinad
• iiveldus ja oksendamine
• kehakaalu vähenemine
• (pupilli laienemine)
• psühhomotoorne rahutus (vahel pidurdus)
• lihasnõrkus
• valud rindkeres
• krambid

Võõrutusseisund kokaiinist ja stimulaatoritest

• düsfooria (kurvameelsus või anhedoonia)/depressioon
• väsimus või energiapuudus
• psühhomotoorne pidurdus või rahutus
• iha kokaiini järele
• söögiisu tõus
• insomnia või hüpersomnia
• veidrad või ebameeldivad unenäod

Hallutsinogeenid

1) LSD - lüsergiinhappedietüülamiid – toime on ebaselge, arvatavalt on tegemist 5HT-süsteemi aktivatsioonigA 2) Fentsüklidiin - NMDA-retseptorite antagonist 3) Ecstasy - sünteesiti 1914.a. MDMA - 3,4-metüleendioksümetamfetamiin - ecstasy suurendab DA ja 5HT vabanemist - stimuleeriv ja nõrk hallutsinogeenne toime. Ecstasy tabletid võivad sisaldada ka MDEA-d, MDA-d, MBMB-d, MDE-d, "CB-d,  ketamiini, amfetamiini, LSD-d, efedriiniderivaate ja muid aineid. - MDEA -  metüleendioksüetüülamfetamiin - MDA - metüleendioksüamfetamiin - MBMB - metüleenbensodioksüolüülbutanamiin - 2CB - bromodimetoksüfenüületüülamiin

Äge intoksikatsioon hallutsinogeenidest

• ärevus ja hirmutunne
• auditoorsed, visuaalsed ja taktiilsed illusioonid või hallutsinatsioonid, mis ilmnevad täieliku ärkveloleku seisundis
• depersonalisatsioon
• derealisatsioon
• paranoidsed mõtted, jälitusmõtted
• meeleolu labiilsus
• hüperaktiivsus, impulsiivsed teod
• tähelepanuhäired

• tahhükardia
• südamekloppimine
• higistamine ja külmavärinad
• treemor
• nägemise ähmasus
• pupilli laienemine
• koordinatsioonihäired

Nikotiin

Nikotiini toimemehhanism

- Võimendab koliiniergilist ülekannet ajus
- Nikotiiniretseptorid

Äge intoksikatsioon nikotiinist

• insomnia
• veidrad unenäod
• meeleolu labiilsus
• derealisatsioon

• iiveldus ja oksendamine
• higistamine
• tahhükardia
• südame arütmia

Võõrutusseisund nikotiinist

• tung suitsetada
• nõrkustunne või peapööritus
• ärevus
• düsfooriline meeleolu
• ärrituvus või kärsitus
• insomnia
• söögiisu suurenemine
• köhimine
• suulimaskesta haavandumine
• keskendumisraskused

Lenduvad lahustid

- odavad ja kergesti kättesaadavad olmekeemia ained nagu atsetoon, bensiin, nitrolahusti (värvilahistid, liimid, jne) või gaasid nagu butaan.

Toimeained: benseen, tolueen, n-butaan, heksaan jm.
Toime:
- pärsivad KNS-i, põhjustavad hingamisraskuseid, lämbumist, soodustavad maosisaldise aspiratsiooni.
- Butaan (välgumihkligaas) võib põhjustada südamerütmihäireid ja äkksurma.
- KNS-i, maksa-, neeru- ja luuüdikahjustus.

Äge intoksikatsioon lenduvatest lahustitest

• apaatia
• kalduvus tülinorimisele, agressiivsus ja jõhker käitumine
• meeleolu labiilsus
• otsustusvõime alanemine
• tähelepanu- ja mäluhäired
• psühhomotoorne pidurdus

• ebakindel kõnnak
• seismisraskused
• düsartria
• nüstagmid
• teadvuse selguse häired (soopor, kooma)
• lihasnõrkus
• diploopia või nägemise ähmasus

Rasketel juhtudel lisandub hüpotensioon, hüpotermia ja okserefleksi pärssumine.

Sõltuvuse ravi

Sõltuvushäirete raviks kasutatavad ained

Alkoholisõltuvuse raviks kasutatavad ained

Disulfiraam

Kaltsiumkarbimiid

Naltreksoon

Nalmefeen

Akamprosaat (blokeerib glutamaat-retseptoreid ja võimendab GABA-transmissiooni)

Opioidsõltuvuse raviks kasutatavad ained

Buprenorfiin

Buprenorfiin+naloksoon

Metadoon

Nikotiinisõltuvuse raviks kasutatavad ained

Nikotiin

Varenikliin