F02 - Muud dementsused

F02.0 Dementsus Picki tõvest

A. Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (F0/G1 - G4)
B. Aeglane algus koos seisundi püsiva halvenemisega
C. Valdavalt on haaratud frontaalsagar, mida tõestavad 2 või enam järgnevast:
1) emotsionaalne tuimenemine
2) sotsiaalse käitumise häirumine
3) pidurdamatus
4) apaatia või rahutus
5) afaasia
D. Haiguse varajastes staadiumides on mälu ja parietaalsagara funktsioonid suhteliselt hästi säilinud.

F02.1 Dementsus Creutzfeldti-Jakobi t?vest

A. Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (G1 - G4)
B. Dementsuse väga kiire progresseerumine faktiliselt kõigi kõrgemate tserebraalsete funktsioonide häirumisega (desintegratsiooniga).
C. Koos või pärast dementsuse väljakujunemist ilmneb vähemalt üks järgnevatest sümptomitest:
1) püramidaalsed sümptomid;
2) ekstrapüramidaalsed sümptomid;
3) tserebellaarsed sümptomid;
4) afaasia;
5) nägemishäired
Kommentaar:
  • Terminaalsele staadiumile on iseloomulik akineesia ja mutism.
  • Amüotroofilise variandi korral tekivad neuroloogilised häired enne dementsust.
  • Tüüpiline EEG (perioodilised spaik'id aeglase ja madalavoltaazilise aktiivsuse foonil)
  • Lõplik diagnoos on võimalik alles pärast neurohistoloogilist uuringut

F02.2 Dementsus Huntingtoni t?vest

A. Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (G1 - G4).
B. Kõigepealt kahjustuvad subkortikaalsed funktsioonid ning need domineerivad ka järgneva dementsuse kulus;
subkortikaalsete struktuuride haaratus haiguslikust protsessist väljendub mõtlemise ja motoorika aeglustumises ja isiksuse muutuses koos apaatia või depressiooniga.
C. Tahtmatud koreaatilised liigutused, mis tüüpiliselt ilmnevad näos, kätes või õlavöötmes või kõnnakus.
D Perekondlik koormatus, perekonna anamneesis Huntingtoni tõbi ühel vanematest või lähisugulastest.
E. Pole teisi kliinilisi iseärasusi, mis võimaldaksid muul viisil seletada esinevaid motoorikahäireid.
Märkus.
Lisaks tahtmatutele koreaatilistele liigutustele võib areneda ekstrapüramidaalne rigiidsus või  pürmidaaltunnustega spastilisus.
Dementsus Parkinsoni tõvest (F02.3)
A. Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (G1 - G4).
B. Patsiendil on diagnoositud Parkinsoni tõbe
C. Kognitiivne kahjustus ei ole seostatav Parkinsoni tõve korral kasutatavate ravimitega
D. Puuduvad  tõendid (anamnees, somaatiline uuring, muud spetsiifilised uurimisvõtted) muude dementsuse põhjuste kohta (tserebrovaskulaarne haigus, HIV-tõbi, Huntingtoni tõbi, normaalrõhuga hüdrotseefalus; hüpotüreoidism, vitamiin-B12 defitsiit, hüperkaltsieemia; alkoholi või psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine)
Dementsus HIV infektsioonist (F02.4)
A. Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (G1 - G4).
B. On diagnoositud HIV-infektsiooni
C. Puuduvad  tõendid (anamnees, somaatiline uuring, muud spetsiifilised uurimisvõtted) muude dementsuse põhjuste kohta (tserebrovaskulaarne haigus, HIV-tõbi, Huntingtoni tõbi, normaalse rõhuga hüdrotseefalus; hüpotüreoidism, vitamiin-B12 defitsiit, hüperkaltsieemia; alkoholi või psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine)
Dementsus mujal klassifitseeritud haigustest (F02.8)
Dementsus võib olla tingitud väga erinevatest ajuhaigustest ja -kahjustustest:

nt

ajutrauma
entsefaliit
sclerosis multiplex
jne