F02 - Muud dementsused | |
F02.0 Dementsus Picki tõvest |
|
A. | Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (F0/G1 - G4) |
B. | Aeglane algus koos seisundi püsiva halvenemisega |
C. | Valdavalt
on haaratud frontaalsagar, mida tõestavad 2 või enam järgnevast: 1) emotsionaalne tuimenemine 2) sotsiaalse käitumise häirumine 3) pidurdamatus 4) apaatia või rahutus 5) afaasia |
D. | Haiguse varajastes staadiumides on mälu ja parietaalsagara funktsioonid suhteliselt hästi säilinud. |
F02.1 Dementsus Creutzfeldti-Jakobi t?vest |
|
A. | Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (G1 - G4) |
B. | Dementsuse väga kiire progresseerumine faktiliselt kõigi kõrgemate tserebraalsete funktsioonide häirumisega (desintegratsiooniga). |
C. | Koos või
pärast dementsuse väljakujunemist ilmneb vähemalt üks järgnevatest sümptomitest: 1) püramidaalsed sümptomid; 2) ekstrapüramidaalsed sümptomid; 3) tserebellaarsed sümptomid; 4) afaasia; 5) nägemishäired |
Kommentaar:
|
F02.2 Dementsus Huntingtoni t?vest |
|
A. | Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (G1 - G4). |
B. | Kõigepealt
kahjustuvad subkortikaalsed funktsioonid ning need domineerivad ka
järgneva dementsuse kulus; subkortikaalsete struktuuride haaratus haiguslikust protsessist väljendub mõtlemise ja motoorika aeglustumises ja isiksuse muutuses koos apaatia või depressiooniga. |
C. | Tahtmatud koreaatilised liigutused, mis tüüpiliselt ilmnevad näos, kätes või õlavöötmes või kõnnakus. |
D | Perekondlik koormatus, perekonna anamneesis Huntingtoni tõbi ühel vanematest või lähisugulastest. |
E. | Pole teisi kliinilisi iseärasusi, mis võimaldaksid muul viisil seletada esinevaid motoorikahäireid. |
Märkus. Lisaks tahtmatutele koreaatilistele liigutustele võib areneda ekstrapüramidaalne rigiidsus või pürmidaaltunnustega spastilisus. |
Dementsus Parkinsoni tõvest (F02.3) | |
A. | Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (G1 - G4). |
B. | Patsiendil on diagnoositud Parkinsoni tõbe |
C. | Kognitiivne kahjustus ei ole seostatav Parkinsoni tõve korral kasutatavate ravimitega |
D. | Puuduvad tõendid (anamnees, somaatiline uuring, muud spetsiifilised uurimisvõtted) muude dementsuse põhjuste kohta (tserebrovaskulaarne haigus, HIV-tõbi, Huntingtoni tõbi, normaalrõhuga hüdrotseefalus; hüpotüreoidism, vitamiin-B12 defitsiit, hüperkaltsieemia; alkoholi või psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine) |
Dementsus HIV infektsioonist (F02.4) | |
A. | Seisund peab vastama dementsuse üldkriteeriumidele (G1 - G4). |
B. | On diagnoositud HIV-infektsiooni |
C. | Puuduvad tõendid (anamnees, somaatiline uuring, muud spetsiifilised uurimisvõtted) muude dementsuse põhjuste kohta (tserebrovaskulaarne haigus, HIV-tõbi, Huntingtoni tõbi, normaalse rõhuga hüdrotseefalus; hüpotüreoidism, vitamiin-B12 defitsiit, hüperkaltsieemia; alkoholi või psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine) |
Dementsus mujal klassifitseeritud haigustest (F02.8) | |
Dementsus võib olla tingitud väga erinevatest ajuhaigustest ja -kahjustustest: | |
nt |
ajutrauma entsefaliit sclerosis multiplex jne |