Psüühikahäirete psühholoogilised seletused

Psüühikahäirete psühholoogilised seletused ja vastavad psühhoteraapiakoolkonnad

	Ettekujutus patoloogiast	Ettekujutus vaimsest tervisest	Muutuse mehhanism
Psühho analüütiline	Varasest kogemusest pärit lahendamata ja teadvustamata sisekonfliktid. Jäigad kaitsed egonõrkus	Alateadlike konfliktide lahendamine.  Ego jõud põhivajaduste (nii idi, ego kui superego) tasakaalustatud rahuldamine	Süvaarusaamine enesest.  Oleviku ja mineviku süvakonfliktide teadvustamine
Käitumuslik	Valesti õpitud käitumine, mida keskkond on kinnitanud või käitumisvilumuste defitsiit	Sümptomite puudumine ärevusvabadus	Otsene õppimine tegevuse kaudu
Kognitiivne	Jäigad ja irratsionaalsed kognitiivsed skeemid, mis tekitavad vildakaid mõtteid ja kujutlusi	Ratsionaalne mõtteviis, adekvaatsed kognitiivsed skeemid	Kognitsioonide intellektuaalne ja kogemuslik vaidlustamine
Humanistlik -elamuslik	Eneseteostusest loobumine Terviklikkuse kadu Ideaalse-reaalse mina lahknemine	Potentsiaali realiseerimine, avatus kogemusele, psüühika ja keha terviklikkus Eksistentsi paratamatuste tunnistamine	Vahetu sensoorne ja emotsionaalne elamus, vaba eneseväljendus, turvalise suhte kogemine
Süsteemne	Süsteem, milles inimene elab (perekond, grupp) säilitab probleemi		Suhete muutmine süsteemis

Kognitiivne ja käitumuslik mudel

Emotsionaalsete häirete ja problemaatilise käitumise põhjuseks või vähemalt käigushoidvaks mehhanismiks on vildakas mõtteviis ja ekslikud uskumused.

Kognitiivse mudeli raames käsitletakse inimest kui infotöötlejat, kes on suuteline mõtlema, teadvustama ja sümboliseerima, kes on suuteline enese kontrolliks ja keskkonna mõjutamiseks.

Emotsionaalsete häirete tekkimises on olulised kolme tüüpi kognitiivsed fenomenid (Beck, 1976; Kendall ja Ingram, 1987)

• KOGNITIIVSED SKEEMID
  Kognitiivne struktuur: kuidas informatsioon on organiseeritud
  Kognitiivne sisu: eeldused, veendumused, reeglid

• INFOTÖÖTLUS
  Info valik, vastuvõtt, töötlus, säilitamine, reprodutseerimine

• KOGNITIIVSED PRODUKTID
  Mõtted, kujutlused

Kognitiivsed skeemid erinevad:

• Sügavuselt.
• sügavad tuumaskeemid e. põhikontseptsioonid enese ja maailma kohta
• perifeersed ja pindmised.
• Üldisuse astmelt.
• üldised, mis aktiveeruvad mitmetes situatsioonides
• spetsiifilised, mis aktiveeruvad vaid teatud tüüpi situatsioonides.
• Kooskõlalt reaalsusega:
• realistlikud
• ebarealistlikud (sageli ebafunktsionaalsed)

On olemas sellised skeemid, mis keskenduvad kaotuse ja ohu teemade ümber. Psühhopatoloogia kognitiivne teooria väidab, et emotsionaalsetele häiretele kalduvatel inimestel on sellised skeemid:

1. sügavad ja kesksed
2. jäigad
3. üldised
4. aktualiseeruvad kergesti
5. ebafunktsionaalsed

Ebafunktsionaalsed skeemid on sageli:
- reeglite e. enesele suunatud nõudmiste vormis: Ma pean olema.... näit. alati edukas. - sisaldavad rahulolu ja õnne tingimusi
Ma ei saa olla õnnelik, kui on inimesi, kellele ma ei meeldi.
- sisaldavad väärtustingimusi: Olen väärtuslik vaid siis kui...
- sisaldavad põhihoiakuid enese ja maailma suhtes
Ma ei tule millegagi toime. Mind ei ole võimalik armastada.

Emotsionaalsete häiretega seotud skeemid on sageli

1. Irratsionaalsed.
2. Jäigad: muutuvad raskesti, kogemus ei korrigeeri.
3. Liialdatud : ülepiirilised, absolutistlikud, äärmuslikud, primitiivsed.
4. Seotud tugevate emotsioonidega.
5. Ebafunktsionaalsed: takistavad eesmärkide saavutamist.
6. Aktiveeruvad olukorras, mille suhtes inimene on tundlik.
7. Tavaliselt alateadlikud.
8. Individuaalsed: igal inimesel on eriline eelduste kogum.
9. Sageli kultuurispetsiifilised.

Ebafunktsionaalsete skeemide aktiveerudes tekivad spetsiifilised moonutused infotöötluses e. kognitiivsed vead

Skeemid genereerivad teadvustatud kognitiivseid fenomene, millest emotsionaalsete häiretega seoses on kõige rohkem kõneldud nn. automaatmõtetest.(Beck, 1976).

Automaatmõtted on
- põgusad
- peegeldavad inimese hinnangut situatsioonile
- tekivad spontaanselt
- neid võetakse kriitikata omaks.

Tüüpilised kognitiivsed vead:

• Valikuline abstraheerimine (detail eraldatakse kontekstist)
• Suvaline järeldus
• mõtete lugemine
• negatiivsed ennustused
• Ülepiiriline üldistus
• Positiivse olematukstegemine
• Katastrofiseerimine
• Personaliseerimine
• Dihhotoomne mõtlemine (must-valge mõtlemine)

Igale psüühikahäirele on omased spetsiifilised uskumused

• Depressioon
  Negatiivne enese, oleviku ja tulevikukäsitlus
• Ärevus
  Füüsilise ja psüühilise ohu kartus
• Paanika
  Kehaliste ja hingeliste elamuste katastrofiseerimine

Psüühikahäirete käitumuslik seletus

Põhineb õppimisteooriatele.

Õppimine - uute käitumisviiside omandamine kogemuse kaudu.

Käitumusliku teooria kohaselt kujutavad psüühikahäired endast ebafunktsionaalseid käitumisviise, mis on õpitud klassikalise, operantse või sotsiaalse õppimise mudeli järgi. Kõige rohkem on selle mudeli järgi seletatud ärevushäirete ja depressiooni teket.

Õppimisteooriad

Klassikaline tingimine

Õppimine toimub siis kui kaks sündmust esinevad ajas koos.

Tingitud stiimul - algselt neutraalne stiimul, mis esinedes koos tingimatu stiimuliga hakkab esile kutsuma sama reaktsiooni, mida tingimatu stiimulgi

Stiimulite generalisatsioon: stiimulid, mis on sarnased algsele tingitud stiimulile, hakkavad esile kutsuma sarnast reaktsiooni

Kõrgema järgu tingimine: tingitud stiimuli seostumine mingi muu stiimuliga, mis hakkab esialgset reaktsiooni esile kutsuma.

Kustumine toimub siis, kui korduvalt esineb tingitud stiimul ilma tingimatu stiimulita

	Operantne tingimine
	Põhineb ideel, et õppimise aluseks on käitumise tagajärjed. Käitumisviis, mida keskkond kinnitab, hakkab esinema sagedamini, mida keskkond ei kinnita või karistab, harvemini. Kinnitus - käitumise tagajärg, mis käitumise kordumise tõenäosust suurendab Karistus - käitumise tagajärg, mis käitumise kordumise tõenäosust vähendab
	Sotsiaal-kognitiivne õppimine Mudelõppimine Enese-efektiivsus Kontroll Enesekontroll Kausaalne atributsioon
Käitumuslik ettekujutus psühhopatoloogiast
	Psüühikahäired = õpitud ebafunktsionaalne käitumine. Psüühikahäirete olemuseks on valesti õpitud käitumisviisid või mõningate vajalike käitumisviiside puudumine Neli tüüpi ebafunktsionaalset käitumist Käitumisdefitsiit Inimene harrastab mõnda käitumisviisi oluliselt vähem, kui selles kultuuris tavaks on, mis on probleemiks inimesele endale ja/või ümbritsevatele. Näit. - sotsiaalfoobia korral suhtlemine - seksuaaltegevus - lapse tualetiharjumused Käitumisliiasus Mõnda käitumisviisi esineb liiga sageli. - hüperaktiivsed lapsed - kompulsioonid - alkoholi jt. psühhoaktiivsete ainete tarvitamine Ebaadekvaatne seos stiimuli ja reaktsiooni vahel Reaktsioon tekib ka siis, kui vastavad stiimulid puuduvad. Hirmureaktsioonid suhteliselt ohututes olukordades Stiimul ei tekita tavalist reaktsiooni - Väsinud inimene ei uinu omaenese magamistoas - inimene, kes on kaua aega kehvalt toitunud ei söö, kui toit on (nt. anorexia)  Reaktsiooni tekitavad ebatavalised stiimulid Näit. seksuaalhälbed

Psüühikahäireid mõjutavad tegurid

1. Sisemised tegurid
Depressiooni kognitiivsed ja käitumuslikud mehhanismid
Ärevushäirete kognitiivsed ja käitumuslikud mehhanismid

2. Välimised tegurid

Teooria	Autor	Esmane põhjus	Vallandaja	Põhijooned
Psühho- analüütiline	Freud	Fiksatsioon oralses staadiumis	Tegelik, ähvardav või tajutud kaotus	Enesehinnang sõltub välisest toetusest. Toetuse vähenemine alandab enesehinnangut ja viib depressiooni
Kognitiivne	Beck	Ebafunktsionaalsed kognitiivsed skeemid	Stressoorne sündmus: eriti kaotus	Depressogeensete kognitiivsete skeemide aktiveerumine toob kaasa ülejäänud depressioonisümptomid
Käitumuslik	Lewinsohn	Vähene oskus kinnitusi saada	Kinnituste vähenemine	Kinnituste vähenemine tekitab alanenud meeleolu
Õpitud abitus (kognitiiv- käitumuslik)	Seligman	Ebafunktsionaalne omistamisstiil	Negatiivsed sündmused	Negatiivsete sündmuste sisemised, stabiilsed ja globaalsed atributsioonid tekitavad ootuse, et tegevus ei anna tulemusi – aktiivsuse ja meeleolu langus.

Psüühikahäiretega seotud välised tegurid

Lapsepõlvekeskkond

Oleviku sotsiaal-majanduslikud tingimused

a. sotsiaalne kuuluvus

• sissetulek
• töö
• elukoht
• elutingimused
• haridus

b. abieluline staatus

Sotsiaalne toetus

Emotsionaalne, informatsiooniline ja materiaalne toetus, mida lähedastelt inimestelt saadakse.

• Otsene mõju. Vähendab negatiivsete sündmuste hulka
• Puhvriefekt: aitab sündmustega toime tulla ja tagajärgi taluda

Kultuurispetsiifilised tegurid

Elusündmuste hulk

Ärevushäirete kognitiivsed ja käitumuslikud seletused

Ärevushäirete kognitiivne mudel
- Paanikahäire
- Foobiate käitumuslik seletus
- Obsessiiv-kompulsiivsed häired
- Sotsiaalfoobia
- Generaliseerunud ärevushäire

Häirete kliinilised kirjeldused vt.
Ärevushäired
- Normaalne ja ülemäärane ärevus
- Paanikahäire
- Foobiad
- Obsessiiv-kompulsiivsed häired

Ärevushäirete kognitiivne mudel

Ärevushäirete kognitiivses käsitluses võib eristada kahte teineteist täiendavat suunda. Üks lähtub kognitiivsetest skeemidest ja teine infotöötluse iseärasustest.

Ärevushäiretele on omased spetsiifilised ebafunktsionaalsed kognitiivsed skeemid ja moonutused infotöötluses.

Kõigile ärevushäiretele on omane liialdatud kalduvus tajuda sündmusi hädaohuna. Ohu teema ilmneb nii negatiivsetes automaatmõtetes kui kognitiivsete skeemide sisus. Ärevusele kalduvatel inimestel aktualiseeruvad hõlpsasti ohtu ülehindavad ning toimetulekuvõimet alahindavad skeemid.  

Kognitiivsed iseärasused ärevushäirete korral

Tähelepanu ja taju

• mbruse kiire seire, tähelepanu avardumine;
• Valikuline tähelepanu ohustiimulitele;
• Tähelepanu kitsenemine kui ohustiimuleid töödeldakse
• Enesele keskendatud tähelepanu
• Tähelepanu eemale ohuallikast
• Tajumoonutused

Mälu

Implitsiitne mälu: ohumaterjali eelistus
Eksplitsiitne mälu: tulemused vastuolulised

Kujutlused

Eredad kujutluspildid

Tõlgendused

Kardetud sündmuse tõenäosuse ülehindamine
Nagunii läheb halvasti.

• Tagajärgede raskuse ülehindamine
  See mis juhtub, on tõeline katastroof.
• Toimetulekuvõime alahindamine
  Ma ei suuda seda taluda.
• Välise toetuse alahindamine
  Mitte miski ei saa mind päästa

Mõtted - negatiivsed automaatmõtted

• Muretsemine
• Sundmõtted

Metakognitsioonid - Mõtted, uskumused, ja tegevus mis on suunatud oma kognitsioonidele

Infotöötlustasandid

• Automaatne infotöötlus
• Kontrollitud infotöötlus

Beck eristab kolme infotöötlustasandit:

• Esialgne äratundmine
• Vahetu ettevalmistus
• Sekundaarne hinnang

Käitumise osa

• Ohuolukordade vältimine
• Turvalisuskäitumised
• Rahustuse küsimine

Turvalisuskäitumised säilitavad ärevust:

• süvendavad ärevuse sümptomeid
• takistavad ebafunktsionaalsete veendumuste muutmist
• suurendavad kokkupuudet ohuinformatsiooniga
• suurendavad ohtlikuks peetavate sündmuste toimumise tõenäosust

Ärevushäirete etioloogias on peetud oluliseks varasest east pärit kontrollikogemusi. Ootused, et sündmusi pole võimalik ette näha ega nende käiku kontrollida muudavad inimese ärevushäirete suhtes haavatavaks (Barlow, 1988), ning soodustavad nii oma toimetulekuvõimete kui teiste toetuse alahindamist. Loomkatsetes on selgunud, et kontrollimatud negatiivsed sündmused tekitavad mitmesuguseid häireid, sealhulgas püsivat hirmu ja füsioloogilist hüperaktivatsiooni. Kontrolli puudumise tunnet on peetud oluliseks kognitiivseks lüliks paanikahoogude tekkimisel.

Kognitsioonide sisu ärevushäirete korral:

• Kartus kaotada kontrolli (enese üle):
• minna hulluks
• olla võimetu funktsioneerima
• kaotada teadvus
• kahjustada teisi
• käituda sündsusetult
• mitte saavutada olulisi eesmärke
• Surmahirm
• Kriitika ja tõrjumise kartus
• Mingi spetsiifilise olukorra kartus
• Haigusekartus

Kognitiivsed alusmehhanismid:

• tundlikkus ohustiimulite suhtes ja ohutõlgenduste eelistamine
• kõrge kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne
• kõrge ärevustundlikkus

Foobiate käitumuslik teooria

Foobia kui õpitud hirm

Mowreri kaheastmeline teooria

Mowrer esitas idee kaheastmelisest tingimisest seletades foobiate ja vältiva käitumise tekkimist järgnevalt.
1) Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga.
2) hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ja ei lase reaktsioonil kustuda.
Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine

Puudulik kustumine. Enamusel inimestest esinevad mõnel eluperioodil hirmud ja rituaalid, kuid tavaliselt ei kujune sellest halvavat häiret. Marks: ärevushäired pole mitte vale õppimise vaid puuduliku kustumise tagajärg. Häired tekivad inimestel, kes kalduvad kergesti vältima

Oluline faktor foobiate tekkimisel on valmisolek (preparedness) On olemas sünnipärane hirmuvalmidus mõne stiimuli suhtes: kõrgus, tugev müra, kiire liikumine maapinna läheduses, võõras territoorium

Latentne pidurdus

Vastikus ja vastikustundlikkus

Mudelõppimine.

Eelsoodumus mõneks hirmuks võib olla õpitud lapseeas, oluliste pereliikmete käitumisest

Sobivam on käitumuslik seletus lihtfoobiate tekke seletamisel. Sotsiaalfoobia ja agorafoobia puhul on kognitiivsete mehhanismide tähtsus suurem.

Lihtfoobia tähendab püsivat ja irratsionaalset hirmu mõne spetsiifilise objekti, tegevuse või olukorra ees mille tulemuseks on tungiv soov seda objekti, tegevust või olukorda vältida.

Grupp 1	Grupp 2	Grupp 3	Grupp 4
Elusolendid: Putukad Maod Linnud Muud loomad	Kõrgused Torm Välk või müristamine Vees, näiteks basseinis või järves olemine	Lendamine Kinnised ruumid: koopad tunnelid liftid	Vere nägemine Süstimine Hambaarstile minek Haiglasse minek

Paanikahäire kognitiivne skeem

Paanikahoogude tekkimises või vähemalt säilimises on oluline osa kalduvusel tõlgendada arusaamatuid kehalisi aistinguid kui märke kehalisest või psüühilisest katastroofist.

Interotseptiivse õppimise mudeli kohaselt muutuvad juhusliku paanikahoo ajal esinenud kehalised aistingud   edaspidi paanikahoogude vallandajaks (õpitud häirereaktsioon). Paanikahooge kogenud inimene muutub ülivalvsaks kehaliste aistingute suhtes ja tõlgendab neid aistinguid kui märke uuest paanikahoost.

Neli tüüpilist katastroofiteemat:

• Kehaline katastroof: minestamine, surm, jne. 
• Psüühiline katastroof: hulluksminek
• Käitumuslik katastroof: kontrolli kaotus käitumise üle
• Sotsiaalne katastroof: sotsiaalselt ebasünnis käitumine Hibbert (1984), Ottaviani ja Beck (1987)

Paanikahoo ajal lisandub spetsiifiline "kognitiivne defitsiit":

• võimetus loogiliselt mõelda
• võimetus ennast rahustada
• võimetus sümptomeid realistlikult käsitleda

Paanika säilimisele aitab kaasa:

• Valikuline tähelepanu ja ülivalvsus kehaliste aistingute suhtes
• Vältimine
• konkreetsete situatsioonide vältimine
• tegevuste vältimine, mis põhjustavad kardetud aistinguid
• varjatud vältimine, kui hoog on alanud

Komplikatsiooniks, mis paanikahoogude puhul tavaliselt tekib, on agorafoobia: olukordade kartmine ja vältimine, kus paanikahoog võiks tekkida ja kust ei saa kiiresti ohutusse kohta või abi pole käepärast

Paanikahäire kognitiivsed alusmehhanismid:

• tundlikkus ohustiimulite suhtes ja ohutõlgenduste eelistamine
• kõrge ärevustundlikkus
• vähene kontrollitunne

Generaliseerunud ärevushäire
	Iseloomulik on pikaaegne ülemäärane ärevus ja mure mitme tegevuse või sündmuse (näiteks töö või toimetulek koolis, pereliikmete heaolu) pärast. Muretsemine on nii normaalne nähtus, kui ka tegevus, mis on seotud mitme emotsionaalse häirega. GAD patsientide mured on sisult sarnased tervete inimeste muredega, kuid alluvad vähem kontrollile ja tahtlikult on neid raske korrigeerida. Borkovec et al (1983): Muretsemine on mõtete ja kujutluste ahel, mis on negatiivse afektiivse laenguga ja kontrollimatu. Muretsemist on käsitletud kui probleemi lahendamisele suunatud tegevust, mis on pigem verbaalne, kui kujundlik tegevus. Positiivsed ja negatiivsed mure-uskumused

Sotsiaalfoobia
	Etioloogia
	Eelsoodumuseks on mittespetsiifiline pärilik eelsoodumus üldiseks ärevuseks. Tõenäoliselt seetõttu seostub ka kõrge püsiärevusega nagu teisedki ärevushäired. Kendler et. al (1992) on leidnud ka spetsiifilisemaid pärilikke faktoreid. On oletatud, et häbelikul käitumisel on bioloogiline alus.  Kui eelsoodumusele lisanduvad ebafunktsionaalsed õpitud käitumisviisid ja kognitiivsed tegurid, võib kujuneda sotsiaalfoobia
	Käitumuslikud tegurid
	Õppimine: ebameeldivate suhtlemiskogemuste kaudu õpitud vältimine. Seda on raske tõestada, võib omada rolli SF vallandajana. Puudulikud sotsiaalsed oskused. Sotsiaalsete oskuste puudumise põhjuseks võib olla nii tõeline oskuste defitsiit, kui ka olemasolevate oskuste pärssimine. Seos SF ja sotsiaalsete oskuste vähesuse vahel on olemas, aga kas see on põhjuslik seos, pole tõestatud.
	Kognitiivsed tegurid
	Alususkumus: teiste negatiivne hinnang on katastroof, mis suure tõenäosusega võib juhtuda, kui sattuda tähelepanu keskpunkti Tõlgendustendents: kriitikat, jälgimist (scrutiny) ja negatiivset hinnangut nähakse ka siis, kui see on vähetõenäoline. Tähelepanueelistus: ohu märke pannakse esmajärjekorras tähele: teised, kes võivad vaadata, ärevuse kehalised ilmingud, jt.

Obsessiiv-kompulsiivsete häirete kognitiivne seletus
	Sundmõtted on normaalsed fenomenid, mida enamusel inimestel mõnikord ette tuleb. Häire kujunemisel on oluline hinnang, mida sundnähtudele antakse, mitte niivõrd sundnähtude sisu. Sundnähte tõlgendatakse kui midagi ebanormaalset ja sellega liitub kõrgendatud vastutusevõtmine –   end peetakse vastutavaks kahju eest ja arvatakse, et peab midagi tegema selle ärahoidmiseks. Sellistele hinnangutele järgnevad neutraliseerivad reaktsioonid, mis võivad olla sisemised  või välised. Neutraliseerivad reaktsioonid vähendavad vastutustunnet ja ärevust ja see kinnitab nende püsimajäämist. Katsed mõtteid maha suruda võimendavad neid veelgi. Mõtte samastamine teoga.
	Sundtegude käitumuslik seletus
	Mowreri kaheastmeline teooria: Esimesel astmel toimub ärevuse "õppimine" klassikalise tingimise teel: ärevus seostub mingi sündmuse (stiimuliga) II astmel kasutatakse ärevuse vähendamiseks mingit rituaalset tegu. Kui ärevus vähenebki, kinnitab see kompulsiivset tegu ning selle kordamine on tulevikus tõenäosem. Samas säilitab kompulsiivne käitumine ka ärevusreaktsiooni, sest inimene pole ärevusttekitava stiimuliga nii kaua kontaktis, et ärevusreaktsioon võiks kustuda. Nii tekib kompulsiivne tsükkel, millest on raske välja murda. Paremini kehtib see seletus pesemisrituaalide kohta. Sünnipärane valmisolek  mängib suuremat rolli puhastamiskompulsioonide korral; kontrollimisrituaalide tekkes on perekondlikul õppimisel suurem tähtsus. Stiimulite generalisatsioon. Kuigi sundnähud võivad algselt tekkida kindlalt piiritletud situatsioonides, kalduvad nad generaliseeruma mingis mõttes sarnastele stiimulitele. Objektide sarnasus võib olla kujus, suuruses, värvis jne. Eriti tavaline sundhäirete korral on generaliseerumine sümboolse tähenduse alusel. Näit. peetakse läänelikes kultuurides seksuaalseid ja agressiivseid mõtteid sageli "räpaseks", nii on ka patsientide pesemisrituaalid sageli seotud, agressiivsete, seksuaalsete või süütunnetega. Rituaalide funktsionaalne autonoomia. Tekke alguses on kompulsiivsetel rituaalidel ärevust alandav funktsioon, kuid hiljem hakkavad algstiimulite kõrval ka teised stiimulid rituaale vallandama, st. rituaalid muutuvad suhteliselt iseseisvaks.

Depressiooni kognitiivsed ja käitumuslikud teooriad

Depressiooni kognitiivne triaad

Negatiivne vaade
1. Enesele	Olen väärtusetu, saamatu, halb, süüdi, jne.
2. Keskkonnale	Maailm on kõle, ei paku midagi, nõuab võimatut. Takistused on ületamatud. Olukord on väljapääsmatu.
3. Tulevikule	Tulevikus ei muutu midagi paremaks. Probleemid lähevad aina hullemaks. Tehtud vead on saatuslikud.

Infotöötlus depressiooni korral

Taju

• Märkab negatiivseid sündmusi, näit. ülehindab negatiivset tagasisidet
• Ei märka positiivseid sündmusi, näit. ei taju positiivset tagasisidet

Mälu

• Meenutab rohkem toimunud negatiivseid sündmusi
• Autobiograafiline mälu väga üldine

Tõlgendused

• Üleüldistab negatiivseid kogemusi
• Ebaedu sisemine, üldine ja püsiv omistamine
• Edu väline, spetsiifiline ja ajutine omistamine
• Hindab neutraalseid ja kergelt positiivseid sündmusi negatiivselt, negatiivseid asju hindab väga negatiivseks

Depressiooni kognitiivne mudel kokkuvõttes

Varane kogemus	Kaotus Mitmesugused negatiivse tähendusega sündmused
Kriitiline sündmus	Kaotus, läbikukkumine Oma nõudmistele mittevastamine
Veendumused Automaatmõtted	Veendumused oma äpardumise kohta Negatiivne kognitiivne triaad, eriti mõtted isikliku kaotuse ja äpardumise kohtaMõtted esinevad sageli minevikku suunatud enesekohaste väidete vormis

Depressiooni käitumuslik mudel

Depressiooni käitumuslikku külge on kirjeldanud P.Lewinsohn.
Depressiooni põhjuseks on positiivsete kinnitajate kadu (nt. lähedase surma, lahkumise, suurte keskkonnamuutuste tõttu). Tagajärjeks on käitumisrepertuaari ahenemine, depressiivne käitumine ja meeleolulangus.

• Depressiooniga kaasnev suhtlemisaktiivsuse langus vähendab kinnituste saamise võimalust veelgi.
• Depressiivne käitumine võib tekitada teiste negatiivseid reaktsioone.

Lewinsohni mudelile põhinevad depressiooni käitumisteraapia mitmed tehnikad.

Depressiooni õpitud abituse mudel

Seligman kirjeldas õpitud abitust kui kogemuse kaudu omandatud ootust, et sündmusi on võimatu kontrollida ja tegevus ei vii eesmärkideni.

Õpitud abitus mõjutab depressiooni teket koos seletusstiiliga.

Psüühikahäirete psühhoanalüütiline seletus
	vt. psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus
	Psüühikahäirete allikaks on lahendamata sisekonfliktid vastandlike vajaduste vahel. Kui konflikt on teadvustamata, võib see olla püsivaks rahulolematuse ja ärevuse allikaks. Ärevus tekib lubamatute impulsside pealetungist, kui tekib oht, et need võivad jõuda teadvusse ja käitumisse. Neurootilise ärevuse allikaks võivad olla ka välised ohud, kuid sisemised on tavalisemad. Neurooside põhiliseks aluseks on selline sisemist päritolu ärevus. Lubamatute impulsside (soovide, tunnete jne) vastu rakenduvad kaitsemehhanismid. Tavaliselt suudetakse leida vastuvõetav tasakaal impulsside ja kaitsete vahel ja leitakse sobivad viisid vajaduste (nt. sõltuvuse, agressiivsete või seksuaalsete) mõõdukaks rahuldamiseks, mis hoiab ära ka liiga tugeva ärevuse tekke. Kui miski seda tasakaalu häirib, muutub ärevus nii tugevaks, et häirib inimese toimetulekut või siis rakendatakse nii jäiku kaitseid ärevuse ohjeldamiseks, et see muutub omaette probleemiks/sümptomiks. Faktorid, mis võivad tasakaalu häirida Elusündmused, mis muudavad konflikti aktuaalseks äratavad tõrjutud soove takistavad harjumuspäraseid asenduse või sublimeerimisviise lõhuvad kaitseid Egonõrkus: näit mingi kehaline haigus, palju stressi jne. Tungid tugevnevad - näit puberteedieas Olulised sisekonfliktid kujunevad välja lapseeas, suhetest lähedaste inimestega.   Konfliktidega seotud problemaatilisi mõtlemise-, tundmise- ja käitumisviise korratakse erinevates vormides läbi kogu edasise elu.
	Generaliseerunud ärevushäire Ärevus "lekib" püsivalt, kaitsed on nõrgenenud, ning ärevus on muutunud krooniliseks. Põhjus on tõrjutud, kuid ärevust enam tõrjuda ei suudeta. Paanikahood. Ärevus on tugev ja rakendatakse maksimaalseid kaitseid, konflikt on ülitugev, kui kõik kaitsed korraga järgi annavad, tekib paanikahoog. Teiste neurootiliste häirete puhul on juba esiplaanil kaitsetest tekkinud sümptomid. Foobiate puhul on tihti tegemist nihutusega. Hirmu tegelik objekt on välja tõrjutud ja asendatud foobiaobjektiga. Dissotsiatiivsed häired Väljatõrjumine on kõikehõlmav. Keelatud impulss või liiga ebameeldiv/valus kogemus blokeeritakse täielikult ning tekkinud sümptomid (nt konversioon) on probleemi sümboolseks väljenduseks või on fragmendid toimunust - näit. on dissotsiatiivse amneesia puhul kirjeldatud ka tajuhäireid, mis kajastavad mingit osa sündmusest. Sundhäired. Paljude sundmõtete puhul on mõte impulsi (soovi) otseseks väljenduseks aga sellega seotud emotsioon on pahupidi pööratud: lõbu asemel vastikus. Sundteod on tihti vastandreaktsiooniks tegelikele soovidele ja tegelike soovidega seotud ärevuse leevendajaks. Olulised on agressiooni ja autonoomiaga seotud probleemid. Vanemate vastu tekib tugev vaenulikkus, selle kontrolliks kujuneb kompulsiivne käitumine. Tüüpilised kaitsed: vastandreaktsioon, isoleerimine, tühistamine Somatisatsioonihäire. Patsient kaitseb ennast täiskasvanuea hirmude ja probleemide eest regresseerudes "haige lapse" tasandile, et saada tähelepanu, toetust ja hoolitsust.