Psühhiaatria aineprogramm raviteaduse 5 kursuse üliõpilastele

 

 

Ainekood:

ARPS 01.067

Nimetus:

Psühhiaatria (koos kliinilise psühholoogiaga)

Maht:

10 EAP;
Loengud: 20 tundi;
Praktikumid, seminarid: 110 tundi
Iseseisev töö: 130 tundi 

 

Aeg:

9. ja 10. semestril

Ainekursus on jagatud kahte moodulisse: kliiniline psühholoogia ja psühhiaatria

- kliiniline psühholoogia (1.-2. nädal; praktikumide/seminaride algus kell 09.00)

- psühhiaatria (3.-6. nädal; praktikumide/seminaride algus kell 09.15)

Hindamine:

Kirjalik eksam (valikvastustega test).

Kliiniline psühholoogia ja psühhiaatria moodulid lõppevad valikvastustega testiga. Testi sooritamiseks psühhiaatrias peab olema tehtud test kliinilises psühholoogias vähemalt 51% tulemusega.

Eksamihinne saadakse mõlema testi tulemuste summeerimisel ja õigete vastuste summaarne osakaal peab olema vähemalt 60%.

Nõutav on kohalolek vähemalt 90% seminaridest ja praktikumidest. Puudumiste kohta, mis ületavad nimetatud piirmäära tuleb esitada kirjalik töö vastava osa kohta.

Õppetsükli jooksul tuleb igal üliõpilasel individuaalselt koostada ja kirjalikult esitada üks patsiendi psüühiline staatus, samuti läbi töötada ja seminaril ette kanda vähemalt üks seminari teema slaidiesitlusena.

Eeldusained:

füsioloogia, farmakoloogia, biokeemia

 

 

___________________________________________________

Psühhiaatria ainekursuse eesmärk on:

anda alljärgnevaid teadmisi olulisemate psüühikahäirete:

 

1) levikust (sotsiaalpsühhiaatria)
2) etioloogiast ja patogeneesist,
3) avaldumisviisidest (psühhopatoloogia) ja kulust;
4) diagnostikast;
5) ennetamise, ravi ja ravikorralduse võimalusi ning ravieeskirju.

6) samuti psüühikahäiretega isikute ravi ja rehabilitatsiooni reguleerivatest seadustest ja eetilistest aspektidest ja ennetamise võimalustest;

omandada praktilisi oskusi alljärgnevates tegevustes:

 

1) psüühikahäirete uurimismeetodid;

- psühhopatoloogia ja psüühiliste funktsioonide hindamisoskused

2) oskused arst-patsient suhetes

Oskab kasutada järgmisi praktilisi oskusi:

- aktiivne kuulamine
- empaatia
- mitteverbaalne kommunikatsioon
- intervjueerimisoskused: intervjuu alustamine, juhtimine (kontrollimine) ja lõpetamine

3) informatsiooni kogumise oskused

- oskab koguda informatsiooni patsiendi kaebuste, haigus- ja eluanamneesi kohta;
- hinnata ja kirjeldada psüühilist seisundit;

4) informatsiooni töötlemise oskused

- oskab selekteerida ja analüüsida diagnoosiks ja diferentsiaaldiagnoosiks vajaliku informatsiooni;
- psühhiaatrilise diagnoosi vormistamine;
- tunneb olulisemate psüühikahäirete diagnoosikriteeriume;
- teab olulisemate psüühikahäirete ravipõhimõtteid ja ravijuhiseid;

5) informatsiooni andmise oskused patsiendile

- oskab edastada patsiendile informatsiooni viisil, mis aitab patsiendil edendada oma tervist;
- oskab selgitada diagnoosist tulenevaid asjaolusid (haiguse iseloom, tekke ja püsimisega seonduvad asjaolud);
- teab, kuidas informeerida patsienti ravi kasulikkusest ja võimalikest ebasoovitavatest tagajärgedest

6) professionaalsed suhtlemisoskused

Teab, kuidas edastada suulise ja kirjaliku info edastamine:
- kolleegidele (epikriis; konsultatsiooni otsus)
- patsientide sugulastele;
- teised spetsialistid ja muud asutused, kes on haaratud tegevusse patsiendiga

kliiniline psühholoogia

 

Eesmärgid

 

Kursuse läbinud üliõpilane

-         Teab psühhiaatrias kasutatavaid psühholoogilisi hindamismeetodeid.

-         Teab kaasaegset isiksusekäsitlust ja mõõtmise võimalusi

-         Mõistab tõenduspõhise psühhoteraapia olemust ja tunneb peamisi psühhoteraapia koolkondi.

-         Teab psüühikahäirete ja psühhosomaatiliste häirete psühholoogilisi mudeleid, tunneb ärevushäirete ja psühhosomaatiliste häirete kognitiivseid mudeleid.

-         Teab stressiteooriaid

-         Tunneb inimestega töötamise eetilisi põhimõtteid ja probleemseid suhteid

-         Mõistab professionaalse läbipõlemise olemust ja soodustavaid tegureid

-         Tunneb suhtlemise seaduspärasusi ja vestluspartnerit toetavaid suhtlemisviise

-         Teab lastega töötamise psühholoogilisi iseärasusi