Une kestust mõjustavad tegurid

Unepuudus võib avalduda järgnevas:
- nõrgestab immunsüsteemi;
- alaneb stressi talumisvõime;
- kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine);
- jm
- KNS funktsioonihäired:
  - - unisus, keskendumisvõime halvenemine;
  - - motoorse reakstiooniaja pikenemine;
  - - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi;
  - - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine;
  - - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine;
  - - kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis-
       ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus);
  - - "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta;

REM-une deprivatsioon:
- mälufunktsiooni halvenemine;
- REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une deprivatsioon

Uni on vajalik:
1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni);
- neuroni struktuursete elementide taastmine
- talitluseks vajalike ainete /nt. mediaatorite/ süntees ja deponeerimine;

2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga;
3) keharakkude taastumine; reservide loomine aktiivseks tegevuseks;
 
4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata.
Info säilimse osas on ilmselt oluline koht REM-unel ("kõvaketta ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine".

Unedeprivatsiooni järgselt esmalt taastatakse sügava une ja seejärel REM-une puudus.
- unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium);
- sügava une puudus korvatakse reegline täielikult;
- REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses

"Unenägudel" on ilmselt seoseid nägemishallutsinatsioonidaga. Näiteks narkolepsia, mille korral vahetult uinumisele võivad eelnevad hallutsinatsioonid ja need on ilmses seoses liigvarajase REM-une tekkega.     

Kui välistada valguse mõju valdaval osal inimestest omandab bioloogiline kell 25 tunnise rütmi (siit tulenevad u-ä-rütmihäired näiteks pimedatel isikutel).
Valguse toimel normaalselt järgitakse 24-tunnist perioodi.
- une-ärkveloleku rütmihäired
- jet lag sündroom
- öötöö
- valguse-pimeduse sesoonsed muutused

Noradrenaliin

- locus coeruleus'est lähtuvad juhtteed omavad tähendust virgeseisundi ja une regulatsioonis
- - NA-ergiliste neuronite aktiveerimine redutseerib REM-und (nn REM-off neuronid) ja tõstab virgeastet;
- - NA-neuronid tegevust reguleerivad alfa2-autoretseptorid
- - alfa2-retseptorite agonistid (nt. Klonidiin) põhjustavad sedatatsiooni;

- REM-une muutused depresiooni korral
- - REM-latentsaja lühenemine
- - REM-une määra suurenemine
- - REM-une domineerimine une esimesel poolel
- - [antidepressandid vähendavad REM-und]

• Valguse-pimedusetsükli muutused aastaaegade vältel;
• Sesoonne depressioon

• elektroentsefalogramm (EEG) - aju elektrilise aktiivsus hindamiseks
• elektromüogramm (EMG) - lihastoonuse hindamiseks
• elektrookulogramm (EOG) - silmade liigutuste hindamiseks

Polüsomnograafia = EEG + EMG + EOG

Diagnostilistel eesmärkidel võib tekkida vajadus mitmesuguste muude füsioloogiliste funktsioonide hindamiseks (hingamine, südametegevus jne) ja vastavate sensorite kasutamiseks (EKG elektroodid, hingamisliigutused, õhuliikumisandur (hingamise jälgimiseks), müraandur (norskamine), positsiooniandur, O₂-saturatisooniandur, jne.

Signaalid registreeritakse sobivale infokandjale. Kuna anaüüsitava info hulk on suur, siis tuleb eelistada elektroonilisi infokandjaid ja analüüsisüsteeme (nt. EMBLA - 16 kanalit + O₂-saturatisoon). Kui signaal registreerida paberile kulub selleks ligi 1 km paberilinti, mida tuleks visuaalselt analüüsida 30 sek lõikudene.

Unestaadiumite määramisel on analüüsi aluseks  30 sek pikkused lõigud, kus EEG, EMG ja EOG alusel antakse hinnang iga lõigu kohta eraldi. Lõpptulemusena saadakse graafik, mida võib nimetada polüsomnogrammiks.

Polüsomnograafiline uuring uneapnoe korral

• teeta-lainete ilmumine;
• lihastoonuse alanemine
• kiirete silma liigutuste kadumine (võib näha aeglast silmade liikumist, mis kaob üleminekul une 2 staadiumi)

Une 1-st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel.

• aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K-kompleksid),
• unespindli (-värtnad) ning ka üksikud deltalained.
• silmade liigutused on kadunud.
• lihastoonus mõõdukalt alanenud.

Sügav uni omab tähendust närvisüsteemi taastumise aspektist selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine.

• Peale unetut ööd esmalt kompenseeritakse deltaune defitsiit ja seejärel REM-une defitsiit.

Sügavuni domineerib 1 ja 2 unetsükli vältel ning seda on oluliselt vähem une teisel poolel.

- lastel esineb selles unest-s uneskäimist, enureesi või pavor nocturnuse hooge

• EEG leid viitab ajuelektrilise aktiivsuse tõusule ja on ligilähedane ärkvelolekule. Siiski EEG-s on enamasti nähtav saehambaid meenutavad pilt, millepoolest see erineb ärkveloleku EEG-st ja on seega äratuntav.
• väga madala lihastoonusega;
• kiireid silmade liigutusi, sellest ka lühend REM (rapid eye movements);REM-episoodi ajal kiired silmade liigutuse ei esine püsivalt vaid lühemate perioodidena;

K-kompleksite, unespindlite või delta-lainete ilmumine tähistab REM-episoodi lõppu. REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb.